Harilik õlipuu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib harilikust õlipuust; taimeperekonna kohta vaata Õlipuu (perekond)

Harilik õlipuu
Harilik õlipuu Olea europaea
Harilik õlipuu Olea europaea
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond: Õlipuulised Oleaceae
Perekond: Õlipuu Olea
Liik: Harilik õlipuu
Ladinakeelne nimetus
Olea europaea
L.

Harilik õlipuu ehk euroopa õlipuu (Olea europaea) on õlipuuliste sugukonda õlipuu perekonda kuuluv igihaljas viljapuu.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õlipuu õied

Harilik õlipuu on igihaljas, madal ja jässakas. Puu on reeglina 8–15 meetri kõrgune. Hõbedase läikega rohelised lehed on piklikud, kuni 4–10 cm pikad ja 1–3 cm laiad.

Väikesed ja valged õied puhkevad eelmise aastasel puidul. Õied moodustavad varte tipus või külgmiselt pöörisõisiku. Õlipuu on tuultolmleja.

Viljadeks on väikesed, 1-2,5 cm pikkused luuviljad ehk oliivid. Oliivid koristatakse rohelise või lillana. Viljade täielikuks valmimiseks (viljad saavutavad iseloomuliku musta värvuse) vajab õlipuu pikaajalist sooja perioodi.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik õlipuu pärineb Vahemere piirkonnast ning on kultuuristatult levinud Lõuna-Euroopas, Lähis-Idas, Lõuna-Aafrikas, Kagu-Aasias, Lõuna-Hiinas, Uus-Kaledoonias, Ida-Austraalias jm.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Oliiv
Küpsevad oliivid

Õlipuu vilju süüakse konservitult ja neist pressitakse oliiviõli.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana-Kreekas (eelkõige Atikas) osati kasutada õlipuu omadust õitseda üle aasta. Oskusliku pookimisega saavutati, et osad puud õitsesid ühel ja ülejäänud teisel aastal. Saagikaod olid niisuguse viljelemise korral väiksemad.

Oliive valmis pidevalt, seepärast ei olnud nende korjamine nii pidulik sündmus kui viinamarja koristamine.

Õlipuu tähtsuse tõttu on teda seotud paljude kultuste ja müütidega. Õlipuu oli püha, teda ei tohtinud riigi loata langetada. Ta kuulus Athena ja Zeusi (Minerva ja Jupiteri) erilise kaitse alla ning oli pühendatud Apollonile ja Heraklesele. Õlipuuoksad sümboliseerisid rahu, spordivõitu (olümpiavõistlustel), rõõmu ja elu.

Itaalia parimaid õlipuusorte viljeldi Venafrumi piirkonnas, palju õlipuid kasvatati ka Istras ja Hispaanias.

Rooma põllumajanduskirjanduses pöörati õlipuule suurt tähelepanu. Umbes aastal 50 kirjeldas Heron rikkalike saakide töötlemisel kasutatud seadmeid.