Helicobacter pylori

Allikas: Vikipeedia
Helicobacter pylori
EMpylori.jpg
Taksonoomia
Riik: Bakterid Bacteria
Hõimkond: Proteobakterid Proteobacteria
Klass: Epsilon Proteobacteria
Selts: Campylobacterales
Sugukond: Helicobacteraceae
Perekond: Helicobacter
Liik: Helicobacter pylori
Ladinakeelne nimetus
Helicobacter pylori
(Marshall et al. 1985) Goodwin et al. 1989
Sünonüümid

Campylobacter pylori

Helicobacter pylori on vähese hapnikunõudlusega (mikroaerofiilne) gramnegatiivne bakter, kes elab loomade (peamiselt inimese) mao limaskestas.

Bakter eritab elutegevuse käigus maos ureaasi, mis teiste ühenditega reageerides annavad mürgise ammoniaagi. Ammoniaagi ja mõnede teiste ühendite olemasolu võib põhjustada maolimaskestapõletikku.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Helicobacter pylori infektsioon

Helicobacter pylori kantav infektsioon on maailmas üks levinumaid nakkusi, seda kannab rohkem kui 2 miljardit inimest[viide?].

Paljudel juhtudel maohaavandi ja kaksteistsõrmiksoole haavand, gastriit, duodeniit on seotud Helicobacter pylori infektsiooniga. Enamik (90%) Helicobacter pylori infektsiooniga vedajad ei näita haiguse tunnused. Selliste bakteri spiraalkuju on seotud tema võimsuga sattuda magu limakestasse ja lihtsustab temale limakestas liigutama. Rohkem kui 50% maailma elanikkonnast kannab oma seedetraktis H. pylori-t. Nakkus on levinud arengumaades ja esinemissagedus väheneb lääneriikides. [1]

Avastamise lugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1875, Saksa teadlased leidsid spiraalset bakterit inimese mao limaskestas.[2] Aastal 1893, Itaalia teadlane Giulio Bidzodzero kirjeldas sarnane spiraal bakter elates happelinses keskonnas koerate maos.[3]

Aastal 1974 leidis professor Ivan Morozov Moskvas spiraalkujuliseid baktereid patsientide materjalis pärast vagotoomiat. Kuid kasvatamise meetod ei olnud teada mikrobioloogidele ja avastatud bakter ei saanut tuntuks veel järgneva kümne aasta jooksul.[4]

Bakteri taasavastas 1979 Australia patoloog Robin Warren, kes veetis alates 1981. aastast järgmised aastad uurides seda koos Barry Marshalliga. Warren ja Marshall identifitseerisid ja eraldadasid organismi proovid inimese mao limaskestast. Samuti nad olid esimesed, kellele õnnestunud kasvatada seda organismi kunstlike söötmetete peal.[5] Warren ja Marshall avastasid, et kõige enam maohaavandite ja gastriidi haigusi põhjustab nakatumine mikroorganismi Helicobacter pylori, aga mitte stress või vürtsikas toit kui varem arvati.[6]

Meditsiini-ja teadusringkondad kulus aega, et seda avastust tunnustada, kuna varem arvati, et Helicobacter pylori ei saa elada väga happelises keskkonnas inimeste maos. Teaduslik kogukond tunnustas etioloogilist rolli seda bakterit arenemist haigusi mao tasapinnal pärast mõne täiendavaid uuringuid. Et veenda teisi uurijaid jõi Barri Marshall Peetri tassi sisu Helicobacter pylori kultuuriga, parast mida ilmus tal gastriit. See kinnitas tema teooriat. [7]

Aastal 1994 avaldas USA National Institute of Health teise arvamuse, mis väitis, et enamik korduv mao-ja kõrge happesusega haigusi põhjustab mikroob on H. pylori ja soovitas lisada antibiootikute raviskeemi maohaavand ja gastriiti ravimisel.[8]

Aastal 2005 anti Robin Warrenile ja Barry Marshallile Nobeli meditsiinipreemia, kui pioneeridele selle bakteri uurimisel.[9]

Enne kui sai selgeks roll H. pylori, haavandite haigusi ja gastriit ravitakse tavaliste ravimitega, mis neutraliseerivad hapet (antatsiide) või vähendavad hapet tootmist maos. Pärast H. pylori mehhanismi avamist erinevates maades hakati kasutama antibiootikume, et seda haigust paremini ravida. Varem kasutati ka gastriiti ja haavandite haigusi ravimisel vismutsubsalitsülaat, aga arvati et ta on pole nii efektne ravim. Tulevas uuringutes avati, et vismutsubsalitsülaat käitub nagu antibiootik, selle võimsuga omavad ka teised vismuti soolad.[10]

Kuigi H. pylori on tunnustatud väga suure meditsiinilise tähtsusega bakteriks, kes saab elada inimese maos, leidsid uurijad, et ta saab hakkama erinevate imetajate ja linnude maos. [11]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Официальный сайт Британского общества гастроэнтерологов. Patient Information. Helicobacter pylori. (англ.). Перевод: Рекомендации Британского общества гастроэнтерологов пациентам в отношении Helicobacter pylori.
  2. Blaser MJ (2005). «An Endangered Species in the Stomach». Scientific American 292 (2): 38—45. PMID 15715390.
  3. Bizzozero, Giulio (1893). «Ueber die schlauchförmigen Drüsen des Magendarmkanals und die Beziehungen ihres Epitheles zu dem Oberflächenepithel der Schleimhaut». Archiv für mikroskopische Anatomie 42: 82—152.
  4. Бактерия на миллион долларов: Маленький виновник больших проблем, «Популярная механика», март 2006.
  5. Professor Barry Marshall (англ.). YouTube (01.11.2007). Проверено 4 марта 2009.
  6. Marshall B. J., Warren J. R. (1984). «Unidentified curved bacilli in the stomach of patients with gastritis and peptic ulceration.». Lancet 1 (8390): 1311—1315. PMID 6145023.
  7. Barry J. Marshall. Autobiography (англ.). Nobel Foundation (2005). Проверено 7 марта 2009. Архивировано из первоисточника 26 августа 2011.
  8. Helicobacter Pylori in Peptic Ulcer Disease (англ.). NIH Consensus Statement Online Jan 7–9;12(1):1-23. Проверено 4 марта 2009. Архивировано из первоисточника 26 августа 2011.
  9. The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2005 (англ.). Nobel Foundation (2005). Проверено 5 марта 2009. Архивировано из первоисточника 25 августа 2011.
  10. Официальный сайт European Helicobacter Study Group. Guidelines. (англ.)
  11. Starzyñska T., Malfertheiner P. (2006). «Helicobacter and digestive malignancies.». Helicobacter 11 Suppl 1: 32—35. PMID 16925609.