Autoimmuunhaigus

Allikas: Vikipeedia

Autoimmuunhaigus ehk autoimmuuntõbi (lühend AIH) on perekondlik ja/või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus. Patoloogilise immuunvastuse korral on enamasti immuunreaktsioonid ja immuunvastus suunatud ja toimib oma keha antigeenide vastu (sh füsioloogilistest piiridest väljunud autoimmuunsus).

Autoimmuunhaigus võib hõlmata ühte elundit või sama liiki kudet, või rakke, ensüüme, retseptoreid mitmel pool organismis.

Paljude autoimmuunhaiguste puhul on tegemist autoimmuunse põletikuga.

Autoimmuunhaiguste põhjused on seni teadmata. Tõenäoliselt mängib olulist rolli ka geneetika ja autoiimmuunseid haigusi peetakse geneetilise eelsoodumusega haigusteks. On leitud üle 20 geeni-kodeerivaid tsütokiine, valke, kostimukatoorseid molekule ja koretseptoreid, mille deletsioon või üle-ekspressioon soodustab autoimmuunhaiguste teket.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et autoantikehade ja autoreaktiivsete lümfotsüütidega on võimalik teatud haiguste ülekanne raseduse ajal tulevaselt emalt lootele.

Mõnesid autoimmuunhaigusi liigitatakse ka T-helperrakkude alampopulatsioonide Th1/Th2 rakkude suhte düsbalansi järgi tinglikult T-helper 1 ehk Th1-haigusteks (näiteks reumotoidartriit, sclerosis multiplex) või Th2- haigusteks (süsteemse erütematoosluupuse korral prevaleerub Th2 Th1 üle).

Eristatakse monogeenseid autoimmuunhaigusi, näiteks põhjustab autoimmuunset polüendokrinopaatia-kandidiaas-ektodermaalset düstroofiat (APEDECit) AIRE geeni defekt.[1]

Tänapäeval on kirjeldatud ligi 60 autoimmuunse tekkemehhanismiga haigust, kusjuures üks inimene võib korraga põdeda kaht või enamat autoimmuunhaigust.[2]

Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks liigeseid kahjustav reumatoidartriit, kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex), glomerulonefriit, luupus ning tõenäoliselt ka kõhunäärme insuliini tootvaid rakke (Langerhansi saarte β-rakke) hävitav lapseea suhkurtõbi (diabetes juvenilis) ja psoriaas.

Autoimmunhaiguste näiteid[2]

Eriarstiabi valdkond (Eestis) Haigus
Dermatoloogia alopeetsia, bulloosne pemfigoid, pemphigus vulgaris, vitiliigo
Endokrinoloogia autoiimuunsed polüglandulaarsed sündroomid, insuliinsõltuv e I tüübi diabeet, Graves’i tõbi, Hashimoto türeoidiit
Gastroenteroloogia Crohni tõbi, krooniline aktiivne hepatiit, haavandiline koliit, primaarne biliaarne tsirroos
Hematoloogia autoimmuunne hemolüütiline aneemia, autoimmuunne neutropeenia, autoimmuunne trombotsütopeenia, pernitsioosne aneemia
Nefroloogia Goodpasture’i sündroom, glomerulonefriit
Neuroloogia Guillaini-Barré sündroom, hulgikoldeline skleroos, krooniline demüeliniseeriv neuropaatia, müasteenia
Reumatoloogia antifosfolipiidsündroom, anküloseeriv spondüliit, dermato- ja polümüosiit, juveniilne artriit, reumaotidartriit, Sjögreni sündroom, süsteemne erütematoosluupus, süsteemse sidekoehaiguse segavorm, süsteemne skleroos, süsteemsed vaskuliidid
Mitmesugust autoimmuunne uveiit, Behçeti tõbi, kardiomüopaatia

Ka endometrioosi nimetatakse autoimuunseks sündroomiks.

Autoimmuunhaiguste ravi käesoleval ajal ei tunta, sümptomaatikat püütakse maha suruda tavaliselt immuunsüsteemi mahasuruvate ravimitega, et vähendada ebaadekvaatset immuunvastust (immuunreaktsioone).

Eestis määrab patsientidele ravimeid vastav eriarst (vastavalt elundi(te) haaratusele - kas dermatoloog, neuroloog, endokrinoloog, reumatoloog, allergoloog jne) ehk perearst.

AIH on naiste hulgas rohkem levinud kui meeste hulgas: peaaegu 75% autoimmuunhaigusi põdevatest ameeriklastest on naised. Kuid meestel kalduvad autoimmuunhaigused olema tõsisemad. Selliste sooliste erinevuste põhjused on ebaselged.[3]

Autoantikehad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Autoantikeha

Autoimmuunhaigusi põdevate patsientide verest tuvastatakse haigusele iseloomulikke autoantikehi - need on võetud autoimmuunhaiguste markeriks. Sümptomaatika ja autoantikehade abil määratakse diagnoos.

Indutseeritud autoimmuunsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse siirdamise järgselt võib välja kujuneda autoimmuunne sündroom.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. T. Petteri Arstila ja Hanna Jarva, Human APECED; a Sick Thymus Syndrome?, Front Immunol. 2013; 4: 313., 7. oktoober 2013. doi: 10.3389/fimmu.2013.00313, PMCID: PMC3791424, veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)(inglise keeles)
  2. 2,0 2,1 , Reinhold Birkenfeldt, Tiit Haviko, Riina Kallikorm, Mart Kull, Reet Kuuse, Chris Pruunsild, Ann Tamm ja Mare Tender, toimetanud Reinhold Birkenfeldt, 2012, AS Medicina, lk 28 - 48, ISBN 9789949919413
  3. Everyday Health > Women and Autoimmune Disorders

Kirjanduslikud allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]