Östrogeenid

Allikas: Vikipeedia

Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid.[1] Östrogeene leidub enamiku selgroogsete emasloomade ja mõnede emaste putukate rakkudes.

Östrogeenid on ka geneeriline termin lipiidide rühma hulka kuuluvate steroidide rühma naissuguhormoonide klassi ja süsteetiliste hormoonpreparaatide kohta, mis järjendavad looduslikke östrogeene.

Östrogeenid evivad organismides ka immunosupressoorset toimet, mõjutades näiteks B-rakke.

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Östrogeenid jagatakse:

Östrogeene komplekteeritakse ja eritatakse peamiselt imetajate munasarjade (Graafi põiekeses), platsenta, vähesel määral ka munandite, neerupealiste koores ning rasvkoe rakkude vahendusel.[2]

Veres ringlevad östrogeenid:

Östrogeeniretseptoreid (nii α-,kui β) leidub eelkõige nais- ja meessuguelundite aga ka luude, veresoonte, kuseteede, neerupealiste, maksa, südame, rindade, aju, naha jm rakkudel.

Östrogeeniretseptoreid ekspresserivad ka tümotsüüdid, tüümuse epiteelirakud ja küpsed perifeersed B- lümfotsüüdid ja T-lümfotsüüdid.

Need retseptorid on vastuvõtlikud nii kehas komplekteeritud östrogeenidele kui ka eksogeensetele taimsetele ühenditele(nagu fütosteroidid- väljutatakse kehast mõne päeva jooksul) ja sünteetilistele östrogeenidele (nagu rasestumisvastased hormoonpreparaadid ja sünteetilised, väljutatakse kehast mitme kuu pärast aga osaliselt ka aastatega) aga ka keemilistele ainetele, mis muudavad östrogeeniretseptorite funktsioone ning olemust, põhjustades palju tervisele kahjulikke seisundeid ja ka pahaloomulisi kasvajaid. Sellisteks aineteks on nn ksenoöstrogeenid (nende hulka kuuluvad ka mõned sünteetilised rasestumisvastased jt hormoonpreparaadid, väljutatakse kehast aastakümnetega).

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maolistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude östrogeeni ringlust ja toimeid on vähe uuritud. Arvatakse, et munajuhade areng kulgeb munasarjade östrogeenide toimel.

Enne kevadist paaritumist on emaste madude östrogeenitase madalam kui harilikult.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rasedus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis rasedus

Raseduse ajal komplekteerib emakook lisaks teistele hormoonidele ka suurel hulgal östrogeene. Raseduse viimases veerandis võib östrogeenimolekulide komplekteerimine olla ligi 300 korda nii suur kui menstruaaltsükli keskel, nende toimel suurenevad emakas, välissuguelundid ja ka piimanäärmed.[4]

Östrogeeniringlus tagab inimesele paljunemisvõimelisuse ja terve libiido, luurakkude optimaalse käibe, seedeelundkonna toimimise, kolesterooli ning sapiringluse, normaalse naha ja juuksed, vedelike tasakaalu ja hoiab ära östrogeenitundlike kasvajate vohamise (näiteks 80% rinnanäärmete kasvajatest on hormoonitundlikud, st vajavad kasvuks ja paljunemiseks märkimisväärsetes kogustes ringlevaid östrogeene).[5]

Vanemad nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 19201930ndatel aastatel avastati laboratooriumites palju bio- ja signaalmolekule, kandsid ka östrogeenid algselt, osalt ka nende avastajate poolt nimetatuna, pisut erinevaid nimetusi, nii nimetas Edward Adelbert Doisy eraldatud naissuguhormoone alljärgnevalt:[6]
Aasta Molekul inglise keeles vanem termin Keemiline valem Eestikeelne termin
1929 theelin C18H22O2 östroon
1930 theelol C18H24O3 östriool
1935 dihydrotheelin C18H24O2 östradiool

Sünteetilised östrogeenid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kartsinogenees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osad endogeensed [7] ja eksogeensed östrogeenid on inimestele ja loomadele kartsinogeensed, kuid täpseid molekulaarseid mehhanisme käesoleval ajal kirjeldada ei osata.[8]

Mõned epidemioloogilised uuringud on näidanud, et östrogeeni sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste tablettide pikemajaline (> 5 aastat) manustamine suurendab emakakaelavähi tekke riski.[9][10][11]

Etümoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanakreeka keelsetest sõnadest oistros 'parm' ja ka 'tugev kirg' ja genos 'sünd'.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Meditsiinisõnastik, ISBN 9985-829-55-7
  2. "Meditsiinisõnastik", 859:2004.
  3. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 455:2011
  4. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 473:2011
  5. Xenoestrogens - Chemical hormones in your daily lives, veebiversioon (vaadatud 10.07.2013) (inglise keeles)]
  6. ©2013 Encyclopædia Britannica, Inc. Veebiversioon (vaadatud 10.07.2013) (inglise keeles)
  7. Estrogen's Role in Cancer, Susan Conova, veebiversioon (vaadatud 25.06.2014) (inglise keeles)
  8. Manfred Schwab, Encyclopedia of Cancer, 3. trükk, 1. köide, lk 1732, Springer Verlag, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 03.07.2014) (inglise keeles)
  9. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE, veebiversioon (vaadatud 21.03.2014)
  10. Riiklik Vähiinstituut, http://www.cancer.gov/cancertopics/pdq/prevention/endometrial/Patient/page3 Endometrial Cancer Prevention, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (inglise keeles)
  11. Riiklik Vähiinstituut, http://www.cancer.gov/cancertopics/pdq/prevention/endometrial/Patient/page3 Endometrial Cancer Prevention, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (inglise keeles)

Kirjanduslikud allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

http://dx.doi.org/10.1155/2013/941568, veebiversioon (vaadatud 14.012.2014.a.) (inglise keeles)