Südame-veresoonkond

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib elundsüsteemist; ATC-koodi alamrühma kohta vaata artiklit ATC-C: Kardiovaskulaarsüsteem

Südame-veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem[1] ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsete peamiselt vere ringlust reguleeriv elundsüsteem.

Südame-veresoonkonna ülesanneteks on vere ja lümfi ringluse tagamine, selleks et kõiki elundeid varustada hapniku ja toitainetega ja eemaldada ainevahetuse jääkproduktid, samuti humoraalne regulatsioon ja keha erinevate osade temperatuuri regulatsioon ja ka mitmesugused kaitsereaktsioonid.[2]

Terminoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Organismide anatoomilis-füsioloogilistest eripäradest lähtuvalt liigitatakse südame- ja soonte süsteem vahel ka puuduvaks (lameussid), suletud ja avatud tsirkulatsioonisüsteemiks (lülijalgsed sh putukad[3], vähilaadsed jpt).

Terminoloogia pole käesoleval ajal päris selge. Osad autorid vaatlevad tsirkulatsioonisüsteemi hulka kuuluvana ka lümfisüsteemi [4], kuid enamasti peetakse lümfisüsteemi siiski avatud tsirkulatsioonisüsteemiks.

Rõngussidel ja peajalgsetel on suletud soontesüsteem.

Selgroogsetel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selgroogsetel on suletud soontesüsteem, mille juhtelundiks peetakse süda.

Süstikkaladel aga ei ole süda välja kujunenud.[5]

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel kuuluvad südame-veresoonkonda süda, arterid, veenid, kapillaarid[6] ja veri[7].

Patogenees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudel loomadel ja inimestel seostatakse kardiovaskulaarsüsteemiga paljusid haiguslikke seisundeid nagu kaasasündinud südamerikked (nt vatsakestevaheseina defekt, kodadevaheseina puue jpt), südamelihasehaigestumus, klapirikked, südamepuudulikkus, müokardiit, endokardiit, kardiomüopaatiad, pärilikud südamehaigused, rütmihäired, kardiogeenne šokk, ateroskleroos, müokardiinfarkt, omandatud südamepuudulikkus, hüpertooniatõbi, emboolia, aneurüsmid, hüpotensioon, südameseiskus.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiinas tunti vere tsirkulatsiooni, mille keskmeks on süda, kontseptsiooni arvatavasti juba 475 (kuni 2697) eKr sellest annavad tunnistust sissekanded Nei Jing 'is.[8]

Vana-Kreeka arstid Hippokrates Kosilt ja Galenos uskusid, et kardiovaskulaarsüsteem koosneb kahest eraldiseisvast soontevõrgustikust: arteritest ja veenidest.

Praxagoras Kosilt (vanakreeka keeles Πραξαγόρας ὁ Κῷος) uskus, et arterid sisaldavad üksnes õhku, uurijate arvates seetõttu, et lahti lõigatud loomade surnukehade sees olevad arterid olid tühjad.

Kuni Harvey ajani (ja tegelikult veel mõni aeg hiljemgi) valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda[9] pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht.

1628. aastal avaldas William Harvey raamatu On the Motion of the Heart and Blood in Animals., milles püüdis kirjeldada arterite ja veenide ühendusteid kopsudega ja perifeersete kudedega ja ka seda, et veri ringleb.[10]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. kardiovaskulaarsüsteem, veebiversioon (vaadatud 15.06.2014)
  2. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 148, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  3. Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s, veebiversioon (vaadatud 16.06.2014) (inglise keeles)
  4. Circulatory system, veebiversioon (16.06.2014) (inglise keeles)
  5. Loomade elu 4:14.
  6. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 148, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  7. Philip I. Aaronson, Jeremy P. T. Ward, Michelle J. Connolly, The Cardiovascular System at a Glance, 4. väljaanne, 2013, John Wiley & Sons, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 15.06.2014) (inglise keeles)
  8. Yuan-Cheng Fung, Biomechanics: Circulation, lk 15, 1997, Springer Verlag, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014) (inglise keeles)
  9. Plinio Prioreschi, A History of Medicine: Roman medicine, lk 404, Horatius Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014) (inglise keeles)
  10. Aird WC., Discovery of the cardiovascular system: from Galen to William Harvey.Lühikokkuvõte., J Thromb Haemost. 2011 Jul;9 Suppl 1:118-29. doi: 10.1111/j.1538-7836.2011.04312.x., veebiversioon (vaadatud 16.06.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]