Loomulikud tappurrakud

Allikas: Vikipeedia

Loomulikud tappurrakud ehk loomulikud tapjarakud ehk NK-rakud ehk loomulikud killerrakud (ladina lymphocytys K) on paljude selgroogsete loomade vere ja lümfisüsteemi (ka immuunsüsteemi) suured rakud. Loomulikud tappurrakud kuuluvad leukotsüütide hulka.[1]

Loomulikud tappurrakud on kaasasündinud immuunsussüsteemi osad ja omavad suurt rolli peremeesrakkude kaitsmisel kasvajarakkude ja viiruslikult nakatunud rakkude eest.

Loomulikud tapurrakud küpsevad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas, kurgumandlites ja harkelundis.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiirtel tuvastatud LTi-rakud võivad, olenevalt molekulidest, differentseeruda loomulikeks tapurrakkudeks.

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomulikud tapjarakud moodustuvad Th1 rakkude diferentseerumisel.

Loomulike tapjarakkude peamised pinnamarkerid on CD16 ja CD56.[2]

NK-rakud eristavad retseptorite vahendusel normaalseid, terveid rakke kasvajarakkudest ja viiruslikult nakatunud rakkudest, tuvastades rakude pinnal kõrgmolekulaarseid glükoproteiine ja muutusi I klassi MHC molekulides.

Loomulikud tapjarakud aktiveeritakse kokkupuutel infitseeritud rakuga ja NK-raku graanulitest vabanevad mitmed aktiivsed ained (tsütolüsiin, perforiin, interferoonid (kuuluvad tsütokiinide perekonda). Aktiveeritud NK-rakud eritavad graanuleid, mis hävitavad muundunud rakke.[3]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimetus „natural killer cells“ tuleneb esialgsest arvamusest, mille kohaselt need rakud ei vaja eelnevat aktiveerimist (sensibiliseerimist) oma sihtmärkrakkude surmamiseks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 434:2004.
  2. Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 12, 2002, ISBN 9985 829 41 7
  3. Janeway, Charles; Paul Travers, Mark Walport, and Mark Shlomchik (2001). Immunobiology; Fifth Edition. New York and London: Garland Science. ISBN 0-8153-4101-6.  .

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]