Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 248 765
Kaastöölisi sel kuul: 567
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Bengtskäri tuletorn on Soomes Hanko poolsaare lähedal Bengtskäri laiul asuv tuletorn. Majakas hakkas tööle 1906. aasta detsembris. 1968. aastal majakas automatiseeriti.

52 meetri kõrgune Bengtskäri majakas on Põhjamaade kõrgeim tuletorn.

Majakas ehitati Bengtskäri laiule, mille ümbruses oli palju laevu karile sõitnud. Ehitusmaterjalina kasutati graniiti ja telliseid. Arhitekt oli Florentin Granholm. Jätkusõja ajal Bengtskäri lahingus püüdsid Nõukogude Liidu väed majakat õhku lasta, kuid lahing lõppes soomlaste võiduga. Pärast seda, kui majakas 1968. aastal automaatsüsteemi sai, jäi see tühjaks ja hakkas lagunema. 1990. aastate alguses võttis Turu Ülikool majaka rendile ja tegi korda. See avati muuseumina turistidele 1995. aastal. Aastal 2000 ostis majaka Turu Ülikooli Sihtasutus.

Soome Muuseumiamet arvas Bengtskäri majaka 2009. aastal Soome riiklikult oluliste kultuurimälestiste hulka.

Arhiiv

Kas teadsid?

12. novembril saab 90-aastaseks füüsik Uno Veismann, kes 20 aastat juhtis NSV Liidu orbitaaljaamadele paigaldatud kaugsondide arendamist.
13. novembril 100 aastat tagasi sündis Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja kauaaegne peanäitejuht Ferdinand Veike.
13. novembril saab 75-aastaseks anorgaanilise keemia professor Väino Sammelselg (pildil), kes juurutas esimesena Eestis skaneeriva elektronmikroskoopia.
14. novembril 140 aastat tagasi sündis Eesti-Prantsuse Ühingu asutaja Ferdinand Kull, kes visati välja Eesti välisdelegatsioonist ja NLKP-st.
14. novembril 100 aastat tagasi hävis ainus sõjalise ülesande täitmisel hukkunud Eesti sõjalaev "Meeme".
16. novembril 160 aastat tagasi sündis laulu "Vaikne kena kohakene" autor Ferdinand Mühlhausen.

11. november ajaloos · Arhiiv

Nädala pilt

Kehra tselluloositehas on paberit ja tselluloosi tootev tehas Harjumaal Anija vallas Kehras.

Autor: Virgo Siil

Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.