Ferdinand Mühlhausen

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ferdinand Mühlhausen (16. november 1864 Koeru kihelkond Kaarli karjamõis – 28. november 1944) oli eesti helilooja.

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsepõlv ja õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ferdinand Mühlhausen sündis põllupidaja perekonnas.
  • 1866. aastal kolisid Mühlhausenid Virumaale Salla küla Traksi tallu.
  • 1882. aastal lõpetas ta saksa õppekeelega Tallinna kreiskooli. Kreiskooli päevil oli mitu aastat Mühlhauseni pinginaabriks Eduard Vilde. Mühlhausen moodustas koolis mitu laulukoori ja kvartetti ning oli võimeline neid juhatama. Ühes kvartetis laulis kaasa koguni tulevane helilooja ja koorijuht Konstantin Türnpu.
  • hiljem sai Mühlhausenist muude ametite kõrval ka 1883. aastal avatud Tallinna pimedate kooli muusikaõpetaja.
  • Ferdinand Mühlhausen õppis põllumajandust ja töötas haagikohtuniku juures.

Hilisem eluperiood[muuda | muuda lähteteksti]

  • 19. sajandi lõpul kolisid Mühlhausenid Rakkesse Ülesoole Sopi tallu. Poeg Ferdinand soetas Rakkes Ülesoo kõrtsi vastas üle maantee krundi, kuhu ehitas kaupluse. Oli Rakke Haridusseltsi abiesimees.
  • 1911. aastal siirdus Mühlhausen Peterburi.
  • 1914. aastal hakkas Petrogradis Mühlhauseni nägemine halvenema. Talle tehti mitu glaukoomivastast silmaoperatsiooni, neist teine 1918. aastal.
  • Ferdinand ja Emilie Mühlhauseni peres kasvas neli tütart. Neist kolm elasid välismaal: üks Soomes, teine USAs ja kolmas Nõukogude Liidus.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

  • Martin Körberi luuletusele loodud laul "Armas isa kohakene" ehk “Vaikne kena kohakene” sai laialt tuntuks aastal 1923, kui see ilmus kogumikus “Vabal tunnil” (kakskümmend kaheksa laulu segakoorile). Üleskirjutaja Oskar Krusberg (postiametnik) on märkinud oma noodivihikusse laulu juurde kuupäeva 9. aprill 1919. Laul saavutas menu Rakke ümbruse kooride ja kuulajate hulgas. Naishäälele kirjutatud laulu võtsid peagi üle meessolistid. Lauljanna Alice Kopli kandis laulu ette kontserdireisil Ungaris Budapesti raadios. 1938. aasta Eesti Mängudel esitasid naisvõimlejad oma kava Mühlhauseni kuulsa viisi saatel.
  • 1927. aastal trükitud kaks kogumikku vastavalt kuue lauluga mees- ja kuueteistkümne lauluga segakoorile.
  • 1939. aastal avaldati ka Mühlhauseni kuus soolo- ja kvartetilaulu.
  • Kokku oli tema heliloomingus üle 60 laulu. Enamik neist on loodud tuntud eesti luuletajate sõnadele (E. Aun, A. Grenzstein, A. Haava, J. V. Jannsen, L. Koidula. Jakob Liiv, M. Lipp, A. Reinvald, J. Tamm, M. Veske jt).
  • Mühlhausen on ka ise luuletusi teinud ja neid viisistanud. Mõnel juhul on ta teinud ka varem tuntud lauludele omi viise.


Mühlhauseni koduks olnud Sopi talu Ülesool (tänapäeval Rakkes Lille tänav 10) tähistati 1969. aastal mälestustahvliga, millel oli kujutatud üldrahvalikuks kujunenud laulu “Vaikne kena kohakene” esimest stroofi.[1][2][3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]