Ferdinand Veike

Allikas: Vikipeedia
Ferdinand Veike bareljeef nukuteatri hoone seinal.

Ferdinand Veike (13. november 192414. august 2015) oli eesti nukunäitleja, Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja pikaaegne peanäitejuht.

Ferdinand Veike on läbi aastakümnete suunanud ja juhtinud eesti nukuteatri arengut ning koolitanud nukunäitlejate ja -lavastajate järeltulevaid põlvkondi. 1962. aastal asutas Ferdinand Veike Eesti Riikliku Nukuteatri juurde Teatriühingu õppestuudio nukuosakonna ehk Nukuteatri õppestuudio. Stuudio õpilastest kujunes Eesti nukunäitlejate ja -lavastajate raudvara. Eesti Riikliku Nukuteatri peanäitejuhina tõi Ferdinand Veike 29 aasta jooksul Nukuteatri lavale üle 80 lavastuse, kokku on Veike lavastuste arv ületanud 100. Erilise tuntuse saavutas Ferdinand Veike omaloominguliste Buratino-kavadega, mis said alguse 1955. aastal Eesti Raadios esitatud kuuldemängudest.

Ferdinand Veike sündis Küti vallas Saueaugu külas 13. novembril 1924 isatalu tagatoas oma vanemate kaheksast lapsest noorimana. Õppinud Viru-Jaagupi algkoolis aastatel 19321938, Jõhvi Keskkoolis aastatel 19381941, Rakvere Gümnaasiumis aastatel 19411942, Tallinna teatrikoolis 1942–1946, Ostrovski-nimelises Leningradi Teatriinstituudis režii erialal 1950–1951.

Ferdinand Veike töökohad teatrites enne Eesti Riiklikku Nukuteatrit: 1944–1948 tantsija, näitleja ja lavastaja Riiklikus Noorsooteatris; 1948–1951 näitleja, näitejuht ja lavastaja Tallinna Riiklikus Draamateatris.

Oma esimese nukulavastuse tegi ta 1948. aastal Draamateatris, tuues publiku ette Helmut Vaagi nukunäidendi "Reinuvader Rebane".

Kui Ferdinand Veike 1951. aastal Leningradist naasis, tehti talle Kunstide Valitsuse käskkirjaga ülesandeks moodustada Nukuteater. Veikest sai Eesti esimese iseseisva nukuteatri, mis tollal kandis nime Eesti Vabariiklik Nukuteater, esimene peanäitejuht. Nukuteatri kunstilist tegevust juhtis Ferdinand Veike kuni aastani 1980.

Ferdinand Veike suri 2015. aastal, 14. augusti hommikul.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Jaak Variku väimees.

Veike poeg Jaak tapeti 11. veebruaril 1998[1].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Risto Berendson, Tapeti skandaalne ärimees, Eesti Päevaleht, 12. veebruar 1998