Raudteejaam

Pariisi raudteejaamad Gare de l'Est ja Gare du Nord

Raudteejaam on raudteetaristu rajatis, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist. Tulenevalt vastava raudteetaristu olemasolust ja otstarbest võimaldavad raudteejaamad ka veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.

Raudteejaamad ehitatakse tavaliselt raudteeliini sirgele ja tasasele või väikse kaldega osale (jaamatee kasuliku pikkuse ulatuses võib raudtee kalle olla kuni 0–2,5‰); erandjuhul võivad nad paikneda kallakul või kõveral liiniosal (horisontaalkõvera raadius ei tohi olla alla 1200, mägises kohas alla 500 m).

Liigitus

Raudteejaamasid saab kasutuseesmärgist tulenevalt liigitada järgmiselt:

• reisijaamad on reisirongide teenindamiseks rajatud jaamad, kus toimub rongide vastuvõtmine ja ärasaatmine, marsruutide ettevalmistamine, reisijate teenindamine;
• kaubajaamad ehitatakse suurtesse tööstuskeskustesse, sadamatesse või kohtadesse, kus on vajalik laadida väga suurtes kogustes kaupa; nendest jaamadest viivad sageli haruteed lähedalasuvatesse tööstusettevõtetesse;
• sorteerimisjaamad on ette nähtud massiliseks rongide koostamiseks või lahtihaakimiseks ja vagunite sorteerimiseks, transiitrongide koostamine, reisijate ja kaubarongide teenindamine toimub väheses mahus;
• piirkonnajaamad on ette nähtud transiitrongide teenindamiseks, vedurite ja nende juhtide vahetamiseks. Need jaamad paiknevad üksteisest tavaliselt 150–300 km kaugusel ja on varustatud 2–3 jaamapargiga, vedurite teenindamiseks vajalike seadmetega, veduri- ja vagunidepooga jms.
• vahejaamad on kõige levinum jaamatüüp, mida rajatakse kõikidele raudteeliinidele (paiknevad üksteisest tavaliselt 15–20 km kaugusel) ning nende ülesandeks on rongide möödalaskmine, reisijate teenindamine, kauba maha- ja pealelaadimine ja rongide koostamine.

Mitme raudteeliini ühinemiskohtades moodustuvad raudteesõlmed, millesse võib kuuluda mitu raudteejaama.

Jaamavahedes võivad asuda raudteepeatused (nn teivasjaamad) reisijaile reisirongidesse sisenemiseks või neist väljumiseks.

Eesti Raudtee AS tugi- ja vahejaamad

Koidula raudteejaam (kaubajaam ja reisijaam) (2015)

Vaade Ülemiste raudteejaamale (kaubajaam ja raudteepeatus) (2014)

Vaade Balti jaamale reisijaama perroonilt aprillis 2007

Tartu reisijaama perroonid aastal 2012

Eesti raudteede ja jaamade kaart (2015)

Eesti Raudtee eristab oma haldusstruktuuris väiksemaid ehk vahejaamu, mis on halduslikult kinnitatud suuremate ehk tugijaamade juurde järgmiselt:

• Muuga tugijaam
  • Maardu
• Narva tugijaam
  • Kadrina, Rakvere, Vaeküla, Kabala, Sonda, Kiviõli, Püssi, Kohtla, Jõhvi, Oru, Vaivara, Auvere, Soldina

• Paldiski tugijaam
  • Vasalemma, Riisipere

• Tallinna tugijaam
  • Pääsküla, Valingu, Keila, Klooga

• Tartu tugijaam
  • Nõmmküla, Tamsalu, Kiltsi, Rakke, Vägeva, Pedja, Jõgeva, Kaarepere, Tabivere, Kärkna, Reola, Vastse-Kuuste, Põlva, Veriora, Orava, Koidula, Ropka, Nõo, Elva, Palupera, Puka, Keeni, Sangaste, Valga, Karula, Antsla, Sõmerpalu, Võru, Lepassaare, Piusa.

• Ülemiste tugijaam
  • Lagedi, Raasiku, Kehra, Aegviidu, Tapa.

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS raudteejaamad

• Tallinn-Väike
• Liiva
• Kiisa
• Kohila,

• Rapla,
• Lelle,
• Tootsi,
• Pärnu,

• Türi,
• Võhma,
• Viljandi.

Vaata ka

• Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend
• Raudteeliin
• Sõlmjaam
• Raudteetransport
• Jaamahoone

Kirjandus

• Eesti raudteejaamad. Koostas Mehis Helme. Tänapäev 2003
• Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest. Koostajad: Martin Jänes, Mari Loit. Muinsuskaitseamet. Tallinn, 2006

Välislingid

• Ühe jaama lugu; rongimees.ee
• 20. sajandi Eesti raudteejaamad https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf