Riisipere raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jaamahoone raudtee poolt

Riisipere raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Saue vallas Riisipere alevikus.

Jaamahooneni, mis asub raudteest läänes, viib 300 meetri pikkune Riisipere jaama tee, mis saab alguse Riisipere–Nurme teelt.

Jaam on Tallinna poolt saabuvate elektrirongide ja alates 2004. aastast kogu Haapsalu-suunalise rongiliikluse lõpp-punkt. Keila–Riisipere raudtee lõpeb vahetult enne Riisipere–Nurme teed, jaamahoonest 650 meetrit lõunas, kust raudteetamm jätkub jalgrattateena Rohukülani. Viadukt, mille kaudu ületab raudteed Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee, asub jaamahoonest 800 meetrit põhjas.

Jaamas asub üks 100 m pikkune ja 550 mm kõrgune perroon, mis avati 2010. aastal.

Liinil Tallinn–Riisipere sõidab iga päev 8, Riisipere–Tallinn tööpäeviti 9, puhkepäeviti samuti 8 reisirongi koosseisu.[1] Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[2]

Vasalemma–Riisipere raudteelõik on seni viimane elektrifitseeritud raudteelõik Eestis, millel sõidavad elektrirongid 1981. aastast.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Elektrirong Stadler FLIRT EMU 1310 Kedder Riisipere jaamas (2014).

Raudteejaam rajati ühes Keila–Haapsalu raudteega aastatel 1902–1904, mis omakorda oli osa Tallinna–Haapsalu raudteest. Riisipere raudteejaamale järgnes sellel liinil Haapsalu poole liikudes Turba raudteejaam.

Viimane regulaarne reisirong (DR1A-226) liinil Tallinn–Haapsalu sõitis 22. septembril 1995. Riisipere jaama kogunes selleks puhuks palju hüvastijätjaid ning päikseloojangul põlesid jaama kõrvalteedel küünlad. [3]

Riisipere–Haapsalu raudteelõik demonteeriti 2004. aastal.

Aastatel 1919–1924 oli laiarööpmelise raudtee juures metsaveoks kasutusel ka kitsarööpmeline Riisipere–Vaimõisa raudtee. Tehti plaane selle lõigu ühendamiseks Vanamõisast läbi Märjamaa Pärnuga, kuid need jäid teostamata.[4]

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

1904. aastal valminud jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt Palivere ja Risti jaamahoonega.

Kroonuhistoritsistlikus stiilis hoone on säilinud silmapaistvalt autentselt ning moodustab ühes abiehitistega tervikliku vaksaliansambli. [5]

Jaamahoone on endiselt kasutuses ja kuulub Elronile.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Elektriraudtee koduleht
  2. http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
  3. "Viimane reisirong Haapsallu". Eesti Päevaleht, 23.09.1995
  4. Tõnu Mesila: Vana foto 80, Märjamaa Nädalaleht, nr. 8 (878), 24. veebruar 2010
  5. 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring. lk. 14

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel
Human-go-previous.svg Jaanika
Train station.svg
Riisipere No-Symbol.svg