Riisipere raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaamahoone raudtee poolt

Riisipere raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Saue vallas Riisipere alevikus.

Jaamahooneni, mis asub raudteest läänes, viib 300 meetri pikkune Riisipere jaama tee, mis saab alguse Riisipere–Nurme teelt.

Jaam on Tallinna poolt saabuvate elektrirongide ja alates 2004. aastast kogu Haapsalu-suunalise rongiliikluse lõpp-punkt. Keila–Riisipere raudtee lõpeb vahetult enne Riisipere–Nurme teed, jaamahoonest 650 meetrit lõunas, kust raudteetamm jätkub jalgrattateena Rohukülani. Viadukt, mille kaudu ületab raudteed Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee, asub jaamahoonest 800 meetrit põhjas.

Jaamas asub üks 100 m pikkune ja 550 mm kõrgune perroon, mis avati 2010. aastal.

Liinil Tallinn–Riisipere sõidab iga päev 8, Riisipere–Tallinn tööpäeviti 9, puhkepäeviti samuti 8 reisirongi koosseisu.[1] Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[2]

Vasalemma–Riisipere raudteelõik on seni viimane elektrifitseeritud raudteelõik Eestis, millel sõidavad elektrirongid 1981. aastast.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Elektrirong Stadler FLIRT EMU 1310 Kedder Riisipere jaamas (2014)
Riisipere renoveeritud jaamahoone asulapoolsest küljest (2021)

Raudteejaam rajati ühes Keila–Haapsalu raudteega aastatel 1902–1904, mis omakorda oli osa Tallinna–Haapsalu raudteest. Riisiperele järgneb sellel liinil Haapsalu suunas liikudes Turba raudteepeatus.

Aastatel 1919–1924 oli laiarööpmelise raudtee juures metsaveoks kasutusel ka kitsarööpmeline Riisipere–Vaimõisa raudtee. Tehti plaane selle lõigu ühendamiseks Vanamõisast läbi Märjamaa Pärnuga, kuid need jäid teostamata.[3]

1981. aastal valmis Vasalemma-Riisipere vaheline kontaktvõrk, tänu millele käivitus alates sama aasta 4. septembrist Tallinna–Riisipere elektrirongiliin.

Viimane regulaarne reisirong (DR1A-226) liinil Tallinn–Haapsalu sõitis läbi Riisipere 22. septembril 1995. Riisipere jaama kogunes selleks puhuks palju hüvastijätjaid ning päikseloojangul põlesid jaama kõrvalteedel küünlad.[4]

Riisipere–Haapsalu vaheline amortiseerunud raudteelõik demonteeriti 2004. aastal, mille tulemusel sai Riisiperest lõppjaam.

2019. aastal taastati Riisipere ja Turba vaheline raudteelõik, mis taasavati pidulikult 2019. aasta detsembris. Tegemist on hetkel Eesti kiireima raudteelõiguga, mille maksimaalne lubatud tunnikiirus on reisirongidele 140 km/h. Üle kuue kilomeetri pikkusel elektrifitseeritud raudteel sõidavad Elroni elektrirongid kuni 11 korda päevas. [5]

Seoses taasavatud Turba raudteelõigiga valmis 2019. aasta sügisel Riisiperes uus veoalajaam.

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

1904. aastal valminud jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt Palivere ja Risti jaamahoonetega.

Ristkülikulise põhiplaaniga hoone arhitektuuri iseloomustab lihtne sümmeetriline külgfassaad ning madala kalde ja laia räästaga poolkelpkatus, samuti on tolle ajajärgu hoonetele iseloomulik ooteruumiga kohakuti paigutatud keskrisaliit ühes hoone vastasküljel paikneva sama laia keskviiluga.

Kroonuhistoritsistlikus stiilis hoone on säilinud silmapaistvalt autentselt ning moodustab ühes abiehitistega (näiteks veetorn, käimla, jaamatööliste elamu, veevõtuhüdrant jne) tervikliku vaksaliansambli.[6]

Jaamahoone on tänaseks renoveeritud ja endiselt kasutuses, hoone kuulub Elronile. Renoveeritud on ka raudteejaama veetorn.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Elektriraudtee koduleht
  2. http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
  3. Tõnu Mesila: Vana foto 80, Märjamaa Nädalaleht, nr. 8 (878), 24. veebruar 2010
  4. "Viimane reisirong Haapsallu". Eesti Päevaleht, 23.09.1995
  5. VIDEO ja FOTOD: Riisipere-Turba rong tegi Eesti kiireimal raudteel esimese sõidu Maaleht, 08.12.2019
  6. 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring. lk. 14

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Human-go-previous.svg Jaanika
Train station.svg
Riisipere
Turba Human-go-next.svg