Rasmus Puur

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Rasmus Puur (õieti Mart-Rasmus Puur; sündinud 23. märtsil 1991) on eesti helilooja ja dirigent[1]. Ta on noorim Eesti helilooja, kelle ooper on jõudnud kutselise teatri repertuaari.[2]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Puur on õppinud Tallinna Reaalkoolis ning lõpetanud 2014. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia cum laude bakalaureusekraadiga kompositsiooni erialal (õppejõud Tõnu Kõrvits ja René Eespere). Lisaks on ta õppinud dirigeerimist Tõnu Kaljuste juures.

2012. aastal osales ta Vince Mendoza ja Metropole Orkesti rahvusvahelisel arranžeerijate meistrikursusel.

2021. aasta seisuga õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes Tõnu Kõrvitsa juhendamisel.

Muusika koolipõlves[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuenda klassi poisina läks Rasmus Puur vanemate teadmata muusikali "Oliver!" (2003, lavastaja Georg Malvius[3]) osatäitjate konkursile ja osutus valituks. Sestpeale hakkas ta osalema peaaegu kõikides muusikalides, mis toona Eestis etendusid.[4]

Reaalkooli üheksanda klassi õpilasena asutas ta koos sõber Edmar Tuulega 2007. aastal noorteorkestri Reaalmažoor (eesmärgiga rikastada eesti kultuuri- ja muusikamaastikku, esitades enamjaolt mitteakadeemilist muusikat), ja hakkas selle dirigendiks.[5]

Puuri ja Tuule juhatusel tegutses noorteorkester Reaalmažoor kuni 2017. aastani, anti üle 80 kontserdi ja salvestati 6 heliplaati.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastast töötab ta Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli keelpilliorkestri dirigendina.[6] Tema juhatusel on see orkester pälvinud Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia aktiivse ja mahuka kontserditegevuse eest 2018. aastal.[7]

Rasmus Puur olnud mitme muusikalavastuse muusikaline juht ja dirigent (nt Jarek Kasari ooper "Katuselt" (2011, NO99 Põhuteater) ja muusikal "Shrek" (2013, NUKU)). Ta on loonud teatrimuusikat Tallinna Linnateatris, Eesti Draamateatris, Rakvere teatris ja Kinoteatris / Nargen Operas.[8]

2019. aastal oli ta Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontsertaktuse muusikaline juht.[9]

Puur on ka hinnatud arranžeerija ja orkestreerija (nt Jarek Kasar / Uku Uusberg "Katuselt" (2011), Priit Pajusaar "Prints ja kerjus" (2013), "Lotte unenäomaailmas" (2015)).[10]

Laulupeod[muuda | muuda lähteteksti]

Rasmus Puur oli 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo "Mina jään" teema ideekavandi autor (koos Veiko Tubinaga), sümfooniaorkestrite liigi dirigent ja peadirigendi assistent, 2019. aastal XXVII laulupeo "Minu arm" aga segakooride liigidirigent. Mõlemal laulupeol ta dirigeeris ja mõlemal esitati ka tema heliloomingut.

  • 2017. aasta noorte laulupeol esitasid ühendkoorid esmaettekandes Rasmus Puuri laulu "Meie" (Anna Haava tekst).[11]
  • 2019. aasta üldlaulupeol oli kavas Rasmus Puuri loodud lastekoorilaul "Maa, mida armastan" (Hando Runneli tekst), mis osutus nii populaarseks, et läks kordamisele.[12]

2.–4. juulil 2021 pidanuks Viljandis toimuma EELK vaimulik laulupidu "Rõõm üle maa" (mida on koroona tõttu juba mitu korda edasi lükatud). Selleks laulupeoks on Rasmus Puurilt tellitud lastekoorilaul "Südamele lähem" (Leelo Tungla tekstile).[13][14][15] Vaimulik laulupidu peaks toimuma 2023. aasta suvel.

Rasmus Puur oli öölaulupeo "Vaba Eesti!", mis toimus 20. augustil 2021, muusikajuht.[16]

Helilooming ja tähtsamad ettekanded[muuda | muuda lähteteksti]

Puuri loomingut on esitanud paljud eesti kutselised kollektiivid (sh Tallinna Kammerorkester, ERSO, Rahvusooperi Estonia orkester, Vanemuise teatri orkester, Nargenfestivali orkester, RAM) ja harrastuskollektiivid (sh ETV Tütarlastekoor, Rahvusooperi Estonia poistekoor, Collegium Musicale).

Autorikontsert "Hetked"[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta 1. augustil toimus Tallinna lauluväljaku Klaassaalis Rasmus Puuri autorikontsert "Hetked", Nargenfestivali orkestrit dirigeeris Rasmus Puur ise. Kavas olid Rasmus Puuri teosed

  • "Hellerella" keelpilliorkestrile
  • "Rejoice" keelpilliorkestrile
  • "Hõlju, lenda" I–IV sooloharfile
  • "Hetked" I–IV keelpilliorkestrile
  • "Igatsus" oboele ja keelpilliorkestrile
  • "Mees ja naine" kahele multiperkussioonile (esiettekanne)
  • Uudisteos oboele ja keelpilliorkestrile (esiettekanne)
  • Avalik pihtimus "Jää" metsosopranile ja keelpilliorkestrile, libreto Laur Lomper (esiettekanne), vokaalsolist Juuli Lill [17]

Muusikaline jutustus "Sipsik" ja autoriplaat[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta kevadel esietendus Rasmus Puuri kirjutatud kogupereteos "Sipsik" (Eno Raua samanimelise jutustuse ainetel), sama aasta lõpuks sai see muusikaline kontsert-jutustus ka CD-plaadi jaoks salvestatud. Teos on kirjutatud tekstilugejale, klaverile ja keelpilliorkestrile. CD-plaadil loeb Eno Raua lasteraamatu tekste näitleja Anu Lamp, teda saadavad Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Viola Asoskova klaveril ja Tallinna Kammerorkester Rasmus Puuri dirigeerimisel.[18]

Shakespeare ja teatri draamalavastuste muusika[muuda | muuda lähteteksti]

27. oktoobril 2012 esietendus Tallinna Linnateatri Taevalaval William Shakespeare’i näidend "Hamlet" (lavastaja Priit Võigemast), mille muusika autor on Rasmus Puur.[19]

2016. aastal kirjutas Puur muusika Marc Normani / Tom Stoppardi / Lee Halli näidendile "Armunud Shakespeare". Tüki lavastas Georg Malvius ja see esietendus 27. novembril 2016 Eesti Draamateatri suures saalis.[20]

Nende vahele mahtusid veel järgmised Rasmus Puuri muusikaga draamalavastused:

2018. aasta 6. oktoobril esietendus Ugala teatri Black Boxis Nick Payne’i "Tähtede seis" (lavastaja Ringo Ramul), ka selle muusika autor on Rasmus Puur.[24]

Ooper "Pilvede värvid"[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aastal jõudis rahvusooperis Estonia lavale tema debüütooper "Pilvede värvid" (Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi teemadel, libretist Laur Lomper, lavastaja Roman Baskin). Teos on valminud Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks (Puur võitis 2014. aastal rahvusooperi Estonia sel puhul korraldatud ooperiloomingu konkursi[25]) ning selle maailmaesietendus toimus 22. septembril 2017 rahvusooperi Estonia teatrisaalis. Peaosades olid Jassi Zahharov, Helen Lokuta, Mati Turi, Juuli Lill, Janne Ševtšenko ja Ita Ever. Dirigeeris Kaspar Mänd.[26] Rasmus Puurist sai sellega noorim Eesti helilooja, kelle ooper on jõudnud kutselise teatri lavale.[27] Teos oli Estonia repertuaaris kuni veebruarini 2020, 23. veebruaril 2020 näidati salvestatud ooperietendust esimest korda Eesti Televisiooni põhitelekanalis.[28]

Ooperi idee põhineb Jaan Kruusvalli näidendil "Pilvede värvid" (1983), mis käsitleb eestlaste põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude okupatsiooni eest ning välismaale minnakse kauaks või päriselt ära ka nüüd, vabaduse päevil.[29]

Kultuurilehe Sirp muusikatoimetaja Maria Mölder on esile tõstnud, kui huvitavalt on Rasmus Puur ooperis kokku põiminud mineviku ja tänapäeva: "Puuri meloodiline muusika poeb hinge ning annab sealjuures hästi edasi sündmustiku meeleolu ja tegelaste siseelu. Muusikale lisavad ikka ja jälle värvi tuntud ja vähem tuntud muusikalised tsitaadid: näiteks punkaritega noorte­rahutuste stseenis oli kuulda J.M.K.E. "Tere, perestroika!", ülem­nõukogu otsus Eesti taas iseseisvaks kuulutada kutsus aga esile pühadushetke, millele aitas kaasa Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" meloodia algus. Tervet laulupeo stseeni märkis aga Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole" harmoonia: heliloojale ei piisanud lihtsalt neljahäälse kooriseadega mängimisest."[30]

Muusikalavastus "Kord annan end päriselt ära"[muuda | muuda lähteteksti]

Kevadel 2017 esietendus Kultuurikatlas tänapäeva noorte tunnete ja mõtete üle arutlev muusikalavastus "Kord annan end päriselt ära" (lavastaja Priit Võigemast). Lavastuse keskmeks olid Rasmus Puuri kooritsüklid "Noore naise mõtted" ja "Noore mehe mõtted".[31]

Kooriteose "Meie juured ei ole lapsepõlves" maailmaesiettekanne Soomes[muuda | muuda lähteteksti]

22. veebruaril 2018 toimus Rasmus Puuri uudisteose "Meie juured ei ole lapsepõlves" (Karl Ristikivi tekstile) maailmaesiettekanne Helsingis Aleksanteri teatris. Kooriteos on kirjutatud Soomes elavale eesti kogukonnale. Helsingi Aleksanteri teatris toimunud kontsert oli Soomes elavate eestlaste kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäevaks. Kontserdi peakorraldaja oli Helsingi Eesti Muusikastuudio.[32]

Kantaat "Unes nägin ma Eestimaad"[muuda | muuda lähteteksti]

Ka kantaat "Unes nägin ma Eestimaad" valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. See on 45 minuti pikkune suurvorm, mis on inspireeritud kunstnik Anu Raua loomingust ja ideedest. Tekstide autor on Doris Kareva. Esiettekanne toimus 23. veebruaril 2018 Pärnu kontserdimajas. Teose esitasid Pärnu Linnaorkester, VHK keelpilliorkester, Pärnu koorid, teksti luges Tõnis Rätsep, vokaalsolistid olid Mati Turi ja Meelika Hainsoo, dirigeeris Rasmus Puur.[33]

Kooritsükkel "Kauged jõulud" ja RAM[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aastal tuli Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsertidel esiettekandele Rasmus Puuri ebatraditsiooniline teos – kooritsükkel "Kauged jõulud".[34]

Veljo Tormise töö jätkaja[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aastal lõpetas Rasmus Puur Veljo Tormise poolelijäänud ooperi "Mere keskel on mees", mille aluseks on Eino Leino näidend "Lalli"; libreto on kirjutanud Sakari Puurunen.[35]

"Viiulikontsert" – 2020. aasta Eesti parim heliteos[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aasta 13. septembril toimus Pärnu kontserdimajas Rasmus Puuri viiulikontserdi esiettekanne.[36] 2021. aastal sai Rasmus Puur selle kui 2020. aastal valminud Eesti parima heliteose eest LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu.[37]

2021. aasta uudisteos "Écoutez vous"[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aasta 23. aprillil kõlas klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt esituses esiettekandes Puuri uudisteos "Écoutez vous". [38] Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis toimunud kontserdi kandis üle ERR-i Klassikaraadio.

Teos on kirjutatud festivali Eesti ja Balti Muusika Päevad jaoks. Helilooja on valutanud südant selle pärast, et meid ümbritsevas infomüras on paljud inimesed kaotanud võime teist inimest kuulata või kuulda – seda väljendabki kahele klaverile kirjutatud teos "Écoutez vous".[39]

Valik heliteoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Ooperid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Pilvede värvid" (2017)

Orkestriteosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Avamäng (sümfooniaorkestrile, 2015)
  • Tärkamine (sümfooniaorkestrile, 2016)
  • Selget südant (sümfooniaorkestrile, 2017)
  • Lumememmede valss (kammerorkestrile, 2013)
  • Rejoice (Rõõmustagem) (keelpilliorkestrile, 2012)
  • Hetked, 4 osa (keelpilliorkestrile, 2013)
  • Hellerella. Pühendatud Tõnu Kaljustele ja Nargenfestivalile (keelpilliorkestrile, 2013)
  • Mõrad (1. Suutmatus. 2. Rahutus. 3. Jõuetus) (keelpilliorkestrile, 2015)
  • Üksinduse aeg. Pühendatud Mailiis Kullile, 4 osa (keelpilliorkestrile, 2016)
  • Sõprade laul nr 84. Seade 2016. aasta teosest keelpillitriole (keelpilliorkestrile, 2017)
  • Kui tähtaeg on käes ja ühtki head ideed ei ole, juhtub nii. Samanimelise teose keelpillikvartetile (2016) seade (keelpilliorkestrile, 2018)
  • Tuuline eleegia (keelpilliorkestrile, 2020)
  • Kui lehed vahetavad värvi (keelpilliorkestrile, 2020)
  • Põhjamaa laulud (I Lento, pesante. II Lento, piu mosso, animato. III Pesante) (puhkpilliorkestrile, 2016)
  • Igatsus (oboele ja keelpilliorkestrile, 2013)
  • Miniatuur oboele ja keelpilliorkestrile (2014)
  • Pluribus e unum (tšellole ja orkestrile, 2016)
  • Viiulikontsert (viiulile ja orkestrile, 2020)

Muud instrumentaalteosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mees ja naine. kolmeosaline dialoogpala (2 löökpillile, esiettekanne 2014)
  • Pagemine (flöödile ja tšellole, 2011)
  • Kaduviku kaunidus (2 kitarrile, 2012)
  • Tärkamine (flüügelhornile ja klaverile, 2013)
  • Ja pilved on ka nii rahutud (oboele ja klaverile, 2013)
  • Valss kahele (flöödile ja harfile, 2016)
  • Kummalised inimesed (klarnetile, fagotile, viiulile; 2015)
  • Sõprade laul nr 84 (keelpillitriole Fresh!; 2016)
  • Õnne valu (viiulile, vioolale, klarnetile, bassklarnetile; 2014)
  • Kui tähtaeg on käes ja ühtki head ideed ei ole, juhtub nii (keelpillikvartett, 2016)
  • Laul Maarja külale (puhkpillikvintett, 2012)
  • Alustuseks käib küll! (puhkpillikvintett, 2016)
  • Sinna! (klaverile ja keelpillidele, 2014)
  • Aastaajad (1. Kevade. 2. Suvi. 3. Sügise. 4. Talv) (viiulile, 2014-2015)
  • Hõlju, lenda! (5 osa) (harfile, 2013)
  • Kõrgete kõla (1. Helguse selgus. 2. Ettevaatuse kaotus. 3. Siiruse kiirgus) (klaveritsükkel, 2011-2012)
  • Helisev hetk (klaverile, 2013)
  • Lugu, mida kunagi kirja ei panda. Pühendatud Grete Jürgensonile (klaverile, 2015)
  • Meenutades (inglissarvele, 2016)
  • Ühe südame laulmatu laul. Hommage Jaak Jürissonile, kirjutatud Siuru 100. sünnipäevaks (klaverile, 2017)
  • Gravitas (viiulile, vioolale, tšellole; 2020)
  • Läbi merede, üle alpide (klaverile, 2018)

Vokaal- ja koorimuusika[muuda | muuda lähteteksti]

Helisalvestised[muuda | muuda lähteteksti]

Rasmus Puur on dirigendina muusikat plaadistanud peamiselt noorteorkestriga Reaalmažoor.

Temalt on ilmunud autoriplaadid

  • "Hetked” ja
  • "Sipsik” (2016);
  • "Hetked I-IV" (CD, Kõrvale Pai, 2016),
  • "Igatsus" (CD, Kõrvale Pai, 2016),
  • "Noore naise mõtted" (helilooja Rasmus Puur, esitavad Kammernaiskoor Sireen ja Neidudekoor Kammerhääled, dirigent Ingrid Roose; CD, Kõrvale Pai, 2017) jm.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Stipendiumid[muuda | muuda lähteteksti]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Rasmus Puuri ema on kunagine Eesti Televisiooni "Entel-tenteli" laululaps Katrin Kulli, nüüdne koorijuht ja toimetaja Katrin Puur.[51][52]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rasmus Puur Eesti Heliloojate Liidu veebilehel Vaadatud 02.05.2021.
  2. Kirsti Vainküla. Rasmus Puur – Eesti noorim ooperihelilooja Eesti Ekspress, 20.09.2017.
  3. Muusikali "Oliver!" osatäitjad Lavastuste andmebaas. Vaadatud 19.04.2021.
  4. Kirsti Vainküla. Rasmus Puur – Eesti noorim ooperihelilooja Eesti Ekspress, 20.09.2017.
  5. Õpetajate Lehe 2017. aasta 5. detsembri artikkel "Noortekonverents „Lahe koolipäev 2017”: Imesid ei ole olemas, on ainult töö" Noortekonverentsi veebilehel. Vaadatud 19.04.2021.
  6. Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib sel aastal Rasmus Puur. ERR Kultuur, 28.02.2021.
  7. Aastapreemia tunnistus Vanalinna Hariduskolleegiumi veebileht. Vaadatud 19.04.2021.
  8. Rasmus Puur Heliloojate Liidu veebilehel Vaadatud 02.05.2021.
  9. Rasmus Puur Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel. Vaadatud 02.05.2021.
  10. Rasmus Puur Heliloojate Liidu veebilehel Vaadatud 02.05.2021.
  11. Rasmus Puuri laul "Meie" 2017. aasta noorte laulupeol. Video YouTube'is. Vaadatud 19.04.2021.
  12. "Maa, mida armastan" lauldi kaks korda. ERR Kultuur, 07.07.2019.
  13. Tiiu Pikkur. Tulemas on kirikupäev ja vaimulik laulupidu Eesti Kirik, 14.12.2018.
  14. Kirikulaulupeo 2020 “Rõõm üle maa” repertuaar EELK veebiportaal, vaadatud 19.04.2021.
  15. EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu “Rõõm üle maa” peetakse tuleva aasta suvel EELK veebiportaal, 28.03.2020.
  16. Öölaulupeole “Vaba Eesti! saab pileti soetada alates 7.08 Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva veebileht, 06.08.2021.
  17. Rasmus Puur: Hetked. Tallinna Lauluväljaku veebileht. Vaadatud 19.04.2021.
  18. Sipsiku muusikalised seiklused jõudsid CD-plaadile ERR Menu, 19.12.2016.
  19. Linnateatri lavastus "Hamlet" lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  20. Draamateatri lavastus "Armunud Shakespeare" lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  21. Lavastus "Körged, körged Köpu mäged" lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  22. Lavastus "Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine" lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  23. Lavastus "Maailma parim küla" lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  24. Lavastus "Tähtede seis" lavastuste andmebaasis. Vaadatud 02.05.2021.
  25. Delta. Rasmus Puur, ooperiloomingu konkursi laureaat ERR-i muusikasaade "Delta", esmaeeter 19.12.2014.
  26. Ooperi "Pilvede värvid" andmed Eesti Teatri Agentuuri veebilehel Vaadatud 02.05.2021.
  27. Kirsti Vainküla. Rasmus Puur – Eesti noorim ooperihelilooja Eesti Ekspress, 20.09.2017.
  28. Ooper "Pilvede värvid" jõuab pühapäeval esmakordselt tele-eetrisse. ERR Kultuur, 23.02.2020.
  29. Ooperi "Pilvede värvid" andmed Eesti Teatri Agentuuri veebilehel Vaadatud 02.05.2021.
  30. Maria Mölder. Pilvede värvivahetus ooperilaval. Sirp, 29.09.2017.
  31. Rasmus Puur Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel. Vaadatud 02.05.2021.
  32. Soomes toimub Rasmus Puuri uue teose maailmaesiettekanne Postimees/Kultuur, 19.02.2018.
  33. ERM 109: Isamaastikud. Unes nägin ma Eestimaad Eesti Rahva Muuseumi veebileht. Vaadatud 02.06.2021.
  34. Kontserdi "Kauged jõulud" kava Eesti Kontserdi veebileht. Vaadatud 19.04.2021.
  35. Veljo Tormise fondi stipendiaat on Rasmus Puur Sirp, 09.08.2020.
  36. Linda-Anette Verte. Nagu rätsepatöö. Rasmus Puuri viiulikontserdi esiettekande ootel. Ajakiri Muusika, 09.11.2020.
  37. LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu pälvis Rasmus Puuri heliteos ERR Kultuur, 01.05.2021.
  38. Rasmus Puur: oma helikeele tsementeerimist võiks võimalikult pikalt edasi lükata ERR Kultuur, 18.04.2021.
  39. Delta 23. aprillil: Lauri Jõeleht, Rasmus Puur, Linnar Priimägi, Prokofjev. ERR-i raadiosaade "Delta", saatejuht Mari-Liis Uibo. Esmaeeter 23.04.2021.
  40. Eesti Kooriühingu aastapreemiad 2016. Vaadatud 19.04.2021.
  41. Eesti Kooriühingu aastapreemiad 2017
  42. Silmapaistva noore eestlase auhinna laureaadid Konverentsi "Väärtusta tulevikku" veebilehel. Vaadatud 02.05.2021.
  43. Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia Vaadatud 19.04.2021.
  44. LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu pälvis Rasmus Puuri heliteos ERR Muusika, 01.05.2021.
  45. Presidendi noore kultuuritegelase preemia sai Rasmus Puur Pressiteade Vabariigi Presidendi kodulehel. 15.07.2021.
  46. Riho Pätsi koolimuusika fond jagas tunnustusi ERR Kultuur, 25.10.2019.
  47. Silmapaistvad muusikahariduse edendajad 2019 Pressiteade Tallinna Ülikooli kodulehel. 25.10.2019.
  48. Veljo Tormise fondi stipendiaat on Rasmus Puur Sirp, 09.08.2020.
  49. Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib sel aastal Rasmus Puur. ERR Kultuur, 28.02.2021.
  50. Rasmus Puur Heliloojate Liidu veebilehel Vaadatud 02.05.2021.
  51. Kirsti Vainküla. Rasmus Puur – Eesti noorim ooperihelilooja Eesti Ekspress, 20.09.2017.
  52. Anneli Ammas. Kõige õnnelikum ema laulupeol. Postimees.ee, 03.07.2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]