Eesti Kultuurkapital
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2008) |
Eesti Kultuurkapital (lühend KULKA) on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine[1]. Kultuurkapital jagab kultuuri- ja sporditoetuseid kirjanduse, näitekunsti, helikunsti, audivisuaalse kunsti, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitalide, maakondlike ekspertgruppide[2] ja programmide[3] kaudu.
Eesti Kultuurkapitali tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus[4], mis võeti vastu 1. juunil 1994. aastal ja jõustus 1. juulil 1994.
Alates 2016. aastast juhib Kultuurkapitali Kertu Saks.[5]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurkapital enne Teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]
Seadus Kultuurkapitali asutamise kohta võeti vastu Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt 8. juulil 1921, kuid I Riigikogu seda ei kinnitanud. Kultuurkapitali asutamine õnnestus alles 1925. aastal.
Enne Teist maailmasõda olid järgmised sihtkapitalid:
- Eesti Kultuurkapitali Ajakirjanduse Sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapital
1927. aastal töötati Põllutööministeeriumis välja seaduseelnõu, mille kohaselt oleks lisaks senistele sihtkapitalidele asutatud sihtkapital põllumajanduse kultuuri kui tähtsaima ja väärilisima kultuuriala toetamiseks[6].
11. jaanuaril 1935 nimetas Vabariigi Valitsus Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali valitsuste esimeesteks 3 aastaks (RTL 1935, 6):
- kirjanduse sihtkapitali valitsusse Eduard Hubeli
- helikunsti sihtkapitali valitsusse Juhan Aaviku
- kujutava kunsti sihtkapitali valitsusse Voldemar Pätsi
- näitekunsti sihtkapitali valitsusse Albert Üksipi
- kehakultuuri sihtkapitali valitsusse Karl Terrase
- ajakirjanduse sihtkapitali valitsusse Harald Tammeri
22. märtsil 1938 toimunud koosolekul, millest võtsid osa Õpetajate Koja nõukogu poolt valitud kuus esindajat ja Eesti Kultuurkapitali iga sihtkapitali valitsuse poolt valitud üks esindaja, valiti I Riiginõukogu hariduse ja kultuuri alalt valitavaks liikmeks Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse esimees Voldemar Päts.
Kultuurkapital pärast Eesti taasiseseisvumist[muuda | muuda lähteteksti]
Praegu eksisteerivad järgmised sihtkapitalid:
- Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital
- Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital
Alates 1995. aastast annab Eesti Kultuurkapital välja aastapreemiaid. Need on Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad[7] ja sihtkapitalide aastapreemiad[8].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamine ja renoveerimine. Eesti Kultuurkapitali veebisait.
- ↑ Maakondlikud ekspertgrupid Eesti Kultuurkapitali veebisait.
- ↑ Programmid. Eesti Kultuurkapitali veebisait.
- ↑ Eesti Kultuurkapitali seadus. Riigi Teataja.
- ↑ "Eesti Kultuurkapitali juhataja ametis jätkab Kertu Saks" Eesti Kultuurkapital, 6. juuli 2020
- ↑ Kultuur-kapital põllumajanduse teenistusse. Rahvaleht, 3. veebruar 1927, nr. 14, lk. 1.
- ↑ Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad Eesti Kultuurkapital
- ↑ Sihtkapitalide aastapreemiad Eesti Kultuurkapital
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Ellen Plotnik, "Kultuurkapitali osast kodanluse kultuuripoliitikas ja eesti rahvusliku kultuuri arengus a. 1920–1940" – raamatus "Eesti NSV ajaloo küsimusi" I, Tartu 1960, lk 169–223
- Aleksander Sibul, "Tammsaare suhtumine Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalisse" – Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 235–236
- Oskar Kruus, "Kellele jagati kultuurkapitalist toetusi" – Keel ja Kirjandus 1991, nr 5, lk 293–297
- Marin Laak, "Kultuurkapitali lugu: 1920. aastate kirjanduskriitika mõistmiseks" – raamatus "Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Paar sammukest" XIII, Tartu 1996, lk 35–57
- Jüri Uljas, "KULKA ja kirjandus" (pdf-vormingus) – Tuna 2000, nr 4, lk 56–64
- Katrin Raid, "Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922–1940", Eesti Kirjanike Liit, Tallinn 2002; ISBN 9985787129; peatükk "Kultuurkapital" lk 117–132
- Jüri Uljas, "Eesti Kultuurkapital 1921–1941", Eesti Kultuurkapital, Tallinn 2005, 124 lk; ISBN 9949109256
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti Kultuurkapitali koduleht
- Jüri Uljas, Kultuurkapitali uus tulemine – Sirp, 24. juuli 2009, lk 2
- Jüri Uljas, Eesti Kultuurkapital – eeskujud ja lahendused – Sirp 24. august 2012, lk 15–18