Helmstedt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Inkorporeerimata ala kohta vaata artiklit Helmstedt (vallavaba ala).

Juleum Novum, endise Helmstedti Ülikooli hoone
Vapp
Helmstedti paiknemine Helmstedti kreisis

Helmstedt on linn Saksamaa Alam-Saksi liidumaa idaservas. See on Helmstedti kreisi keskus.

Ajalooline ülikool ja Hansalinn säilitavad romaani ja renessansshoonete olulist monumentaalpärandit, samuti arvukad puitkarkassmajad. Saksamaa lõhestatuse ajal oli lähedalasuval Bundesautobahn 2 Helmstedt–Marienborni piiripunkt, kõige olulisem endisel Saksamaa sisepiiril, kuna oli lühima maantee alguspunkt Lääne-Saksamaa ja Lääne-Berliini vahel. Linna pindala on 66,54 km². 31. detsembril 2017 elas seal 25 803 inimest.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Helmstedt asub Elmi ja Lappwaldi mägede vahelises lohus, mis on üleminekuala Harzi põhjapoolsete eelmägede ja Põhja-Saksa madaliku vahel. Seda ümbritseb Elm-Lappwaldi maastikukaitseala. Kesklinn paikneb umbes 36 km Braunschweigist idas, 45 km Magdeburgist läänes ja 90 km Hannoverist idas.

Haldusalasse kuuluvad paikkonnad Barmke ja Emmerstedt, mis mõlemad liidendati 1974. aasta haldusreformiga, ning Büddenstedt, mis liidendati 2017. aastal, samuti kuurortlinn Bad Helmstedt, umbes 3,5 km kesklinnast idas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asulat Saksimaa hertsogiriigis on esmakordselt mainitud kui Helmonstede 952. aasta dokumendis, mille andis välja Saksa kuningas Otto I. Varem kutsuti linna ka Helmstädt, linn arenes benediktlaste Sankt Ludgeri kloostri läheduses, mille Liudger asutas 800. aasta paiku misjonijaamana. Helmstedti linnaõigus pärineb 1247. aastast. Linn kuulus 1490. aastani Werdeni abtkonnale, mil selle ostis Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond. Aastatel 1576 kuni 1810 asus siin Helmstedti Ülikool.

1940. aastate lõpust kuni 1990. aastani oli linnas suur piiripunkt Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa vahel. Peamine raudtee ja Autobahn Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, läbi Ida-Saksamaa, algas Helmstedt–Marienborni piiripunktist, tuntud ka kui Checkpoint Alpha. Ametlik sõjaväeline liiklus NATO riikidest Lääne-Berliini oli lubatud vaid seda teed pidi.

Kuulsaid kodanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Victor von Bruns, 1878
Paul Gottlieb Werlhof, 1742

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]