Bugatti Automobiles SAS

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bugatti Automobiles SAS
Bugatti Logo.png
Tüüp Tütarettevõte
Asutatud 1998
Peakorter Molsheim, Prantsusmaa
Võtmeisikud Stephan Winkelmann (president)
Valdkonnad Autotööstus
Tooted Autod
Emafirma Volkswagen AG
Bugatti EB218 ideeauto

Bugatti Automobiles S.A.S on Prantsusmaa autotootja peakorteriga Alsaces Molsheimis. Ettevõte kuulub Volkswagen AG-le ja on asutatud 1998 prantsuse autotootja Bugatti järeltulijana. Samal aastal omandas Volkswagen Ferdinand Piëchi juhtimisel õigused Bugatti kaubamärgile.

Giugiaro ideeautod[muuda | muuda lähteteksti]

Volkswagen lasi kuulsal ItalDesignGiugiaro disaineril Giorgetto Giugiarol disainida mitu ideeautot, et valida neist välja need, millest võiksid kujuneda Bugatti seeriamudelid. Esimesena esitleti 1998. aasta Pariisi autonäitusel mudelit Bugatti EB118, mis oli suur kaheukseline kupee. Sellele järgnes 1999. aasta Genfi autonäitusel esitletud Bugatti EB218, suur ja luksuslik neljaukseline sedaan. Sama aasta Frankfurdi autonäitusel esitleti mudelit Bugatti 18/3 Chiron ja Tokio autonäitusel Volkswageni enda disainitud mudelit Bugatti EB 18.4 GT. Kõigil neil mudelitel oli W18 mootor võimsusega 555 hj (408 kW).

Liitmine Volkswageniga[muuda | muuda lähteteksti]

15. detsembril 2000 liideti Bugatti ametlikult Volkswageniga. Ettevõtte presidendiks määrati Volkswageni veermikuosakonna ülem Karl-Heinz Neumann. Ettevõte ostis 1856 rajatud Château Saint Jeani mõisa Molsheimi lähedal Dorlisheimis, mis varem oli kuulunud Ettore Bugattile. Mõisast sai Bugatti peakorter ja 2005 valmis selle lähedale ka tehas, kus Bugattisid kokku pannakse.

Veyron[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bugatti Veyron

Ferdinand Piëch teatas 2001. aasta Genfi autonäitusel, et Bugatti alustab mudeli EB 16/4 Veyron tootmist. Sellest autost pidi tulema läbi aegade kiireim, võimsaim ja kõige kallim sõiduauto.

Auto sai hakkama kasutama 8,0-liitrise W16 mootori erinevalt ideeautodel kasutatud W18 mootoritest ja seda mootorit kasutati esmakordselt ideeautol Bentley Hunaudières. Mootorile lisati veel 4 turboülelaadijat, mille tulemusel kujunes mootori võimsuseks 1001 hj (736 kW). Tootmisse jõudis Veyron alles aastal 2005. Kokku plaanitakse valmistada vaid 300 Veyronit.

Chiron[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bugatti Chiron

Veyroni järeltulijat Bugatti Chironit esitleti 2016. aasta Genfi autonäitusel. Ka Chiron oli varustatud 8,0-liitrise W16 mootoriga, mille võimsuseks oli 1500 hobujõudu (1103 kW). Tootmisarvuks planeeritakse 500 autot ning auto hinnaks on 2,4 miljonit eurot.

Divo[muuda | muuda lähteteksti]

Bugatti Divo
Next.svg Pikemalt artiklis Bugatti Divo

Bugatti Divo on ringrajasõidule orienteeritud keskmootoriga sportauto. Auto on saanud nime prantsuse võidusõitja Albert Divolt, kes sõitis Bugatti võidusõiduautodega 1920ndatel aastatel.

Divo on nelikveoline ning mootori võimsus on 1500 hobujõudu (1103 kW). Autot toodetakse alates 2019. aastast ning plaanis on toota 40 autot. Tippkiirus on 380 km/h ja kiirendus 0-100 km/h võtab aega 2,4 sekundit.

Centodieci[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bugatti Centodieci

Bolide[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bugatti Bolide

Tegu on spetsiaalse ringrajasõiduks ehitatud autoga, mis avalikustati internetis 28. oktoobril 2020. Bugatti sõnul jääb Bolide viimaseks mudeliks, millel kasutatakse legendaarset W16 mootorit.