Mine sisu juurde

Volkswagen AG

Allikas: Vikipeedia
Volkswagen Aktiengesellschaft
Tüüp aktsiaselts, börsiettevõte
(FWB: VOW, TYO: 7659)
Asutatud 28. mail 1937
Peakorter Wolfsburgis Saksamaal
Tegevuspiirkond rahvusvaheline
Võtmeisikud Hans Dieter Pötsch (nõukogu esimees)
Oliver Blume (juhatuse esimees)
Valdkonnad autotööstus
Tooted mootorsõidukid
Teenused finantsteenused, logistikateenused
Käive 322,3 mld eurot (2023)[1]
Tegevuskasum 6,54 mld eurot (2007)[2]
Puhaskasum 4,12 mld eurot (2007)[2]
Töötajaid 684 025 (2023)
Emaettevõte Porsche Holding SE
Allüksused

Volkswagen Group Fleet International, Volkswagen Group Supply,

Volkswagen Leasing GmbH, Volkswagen Group United Kingdom Ltd., Volkswagen Group of America, Inc., Volkswagen Group China, Volkswagen do Brasil, Volkswagen Group Italia S.p.A., Volkswagen Group Australia
Tütarettevõtted [3][4]mootorsõidukite tootjad
Audi AG,
Bentley Motors Ltd.,
Bugatti Automobiles S.A.S.,
Lamborghini S.p.A.,
SEAT, S.A.,
Škoda Auto,
Volkswagen Passenger Cars,
Volkswagen Commercial Vehicles,
MAN AG,
Scania AB
merendus
Volkswagen Marine

Volkswagen Aktiengesellschaft (rahvusvahelise nimega Volkswagen Group) on Saksamaa ettevõte, börsil noteeritud autotootja. Ettevõtte peakorter asub Alam-Saksi liidumaal Wolfsburgis. Aastal 2023 oli see käibe poolest maailma suurim autotootja (müüdi 9,2 miljonit autot).[5]

14,9% ettevõtte aktsiatest kuulub Alam-Saksi liidumaale (see määr on muutuv) ja 30,9% teisele autotootjale Porschele, kusjuures Volkswagen omab 100% Porschest.

Kaudselt kontrollivad seda perekonnad Porsche ja Piëch. See on üks maailma juhtivaid autokontserne. Aastal 1937 asutatud Gesellschaft zur Vorbereitung des Volkswagens sai 1938 nimeks Volkswagenwerk ja 1985 Volkswagen. Volkswagen AG omab sõiduautomarke Volkswagen, Seat, Cupra, Škoda Auto, Audi, Bentley, Lamborghini ja Porsche ning mootorrattamarki Ducati. Kontsernile kuuluvad ka ettevõtted MAN ja Scania.

1936 Porsche Type 60 prototüüp

Ettevõte on asutatud 28. märtsil 1937. Eesmärgiks oli toota Volkswageni autot, mis algselt kandis nime Porsche Type 60 ning millele pidi järgnema mudel Volkswagen Type 1, mis on tuntud kui Volkswagen Beetle.

Peagi pärast Fallerslebeni tehase valmimist algas Teine maailmasõda ning asuti tootma militaarkasutusse mõeldud Kübelwageneid ja Schwimmwageneid.

Pärast sõda juhtis ettevõtet Briti major Ivan Hirst.

Heitgaasipettus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Dieselgate

2015. aastal sai Volkswagen süüdistuse petutarkvara paigutamise eest ligi 11 miljonile diiselmootoriga autole.[6] Volkswageni insenerid ei tulnud mootorite arendamisel toime keskkonnanõuete täitmisega ja selle varjamiseks töötasid nad välja süsteemi, mis testide ajal lülitab mootori teisele režiimile, vähendades sellega kütuse põlemistemperatuuri, et saada lämmastikdioksiid normi piiresse. Mootori tavarežiimis on aga heitgaasi näit kuni 40 korda normist kõrgem.[7]

2017. aastal tunnistas Volkswagen, et manipuleeris USA autodel heitkoguste andmetega.[6]

2020. aastal teatas VW, et skandaal läks ettevõttele maksma üle 30 miljardi euro. Skandaaliga kaasnes mitmeid kohtujuhtumeid, petutarkvaraga autode lisahooldamisi[7] ja hüvitisi[8].

2025. aastal mõistis Saksamaa kohus Dieselgate'iga seoses mitu Volkswageni endist juhti vangi.[6]

Hiljem ilmnes teisi sarnaseid juhtumeid erinevate mudelite ja tootjatega.[9]

Kaubamärgid

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõiduautod

[muuda | muuda lähteteksti]

Mootorrattad

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubamärgid, mille mudelid ei ole tootmises

[muuda | muuda lähteteksti]
Volkswageni tehas Wolfsburgis Saksamaal
  1. Geschäftsbericht 2023[alaline kõdulink]
  2. 1 2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega volkswagen-ir on ilma tekstita.
  3. "Volkswagen AG - Other Companies". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. jaanuar 2010. Vaadatud 16. oktoobril 2008.
  4. Volkswagen AG - List of Holdings (as of 31 Dec 2007)[alaline kõdulink] (pdf)
  5. Mara Marx.Die zehn größten Autohersteller der Welt im Ranking 2025, wiwo.de (Wirtschaftswoche), 13.1.2025-
  6. 1 2 3 ERR (26. mai 2025). "Kohus mõistis mitu VW eksjuhti Dieselgate'i skandaali tõttu vangi". ERR. Vaadatud 26. mail 2025.
  7. 1 2 ERR (16. oktoober 2015). "Volkswagen kutsub Euroopas tagasi töökodadesse 8,5 miljonit autot". ERR. Vaadatud 26. mail 2025.
  8. ERR (28. september 2021). "Brüssel kutsus VW-d hüvitama kõikidele Dieselgate'i klientidele EL-is". ERR. Vaadatud 26. mail 2025.
  9. ERR (14. aprill 2019). "Saksa võimud uurivad uut võimalikku heitmeskandaali Daimleris". ERR. Vaadatud 26. mail 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]