Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 41

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search


Kasutaja:Mariina 2[muuda lähteteksti]

Palun vaadake Mariina kaastööd. Võtke kohe ette 1000 või 2000 viimast muudatust. Näete, et Mariina on need peaaegu eranditult teinud enda nimeruumis, lisades sinna megade kaupa läbitöötamata teksti. Seda teksti on lihtsalt liiga palju selleks, et keegi (vahest peale tema enese) suudaks seda läbi töötada. Järelikult on ta seda teinud üksnes enese, mitte teiste tarbeks. Kuigi igaüks tohib enda nimeruumi mõistlikkuse piires koondada mitmesugust teavet, on Mariina selgelt mõistlikkuse piirid ületanud ja rängalt rikkunud reeglit, mis keelab Vikipeedia kasutamise isiklikuks otstarbeks (vt Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole#Vikipeedia_ei_ole_isiklikuks_kasutamiseks_mõeldud_veebiruum_ega_-leht). Soovitan kogu Mariina materjali kustutada ja kui selline käitumine korduma peaks, siis blokeerida. Mariinal omakorda soovitan kõik need leheküljed kopeerida omaenda kodusesse arvutisse ning hoida ja täiendada neid seal. Ühtlasi meenutan, et kui läbitöötamata materjali hakata lisama enda nimeruumi asemel artiklitesse, võib seegi olla karistatav ja selliste muudatuste tagasikeeramine ilma sisulise aruteluta võib mõnikord olla põhjendatud. Artiklitesse tuleks lisada eeskätt läbitöötatud ja korralikult vormistatud teavet. Taivo 26. juuni 2017, kell 14:21 (EEST)

Minu meelest on selline lähenemine ebakonstruktiivne. Mariina on kirjutanud artiklitesse nii, nagu ta oskab, ja tema teksti on massiliselt välja visatud. Nähtavasti sellepärast ta artiklitesse enam ei kirjuta. Aga Vikipeediasse ta kirjutab ikkagi teiste jaoks, mitte ainult enda jaoks. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:03 (EEST)
Me peaksime vaatama ikkagi mitte seda, mida keegi tahab, vaid seda, mis on välja kukkunud. Ta võib ju mõelda, et kirjutab seda teiste jaoks, aga välja kukkus ikkagi nii, et üksnes enesele. Kui valida: kas on parem, et jätkab sedasi või et ei kirjuta üldse, siis parem ärgu kirjutagu üldse. Taivo 26. juuni 2017, kell 16:10 (EEST)
Minu meelest on parem, kui ta niimoodi jätkab. See materjal on olemas ja seda on võimalik kasutada, vajaduse korral ümbertöötatud kujul. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:37 (EEST)
Minu meelest ei ole siin küsimus selles, et Mariina rikub reegleid, vaid selles, et Andres, õigustades sellist reeglite rikkumist, kuritarvitab võimu ja usaldust. --VillaK (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:46 (EEST)
Mul ei ole siin mingit võimu, ja ma lihtsalt esitan oma arvamuse. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 16:55 (EEST)
Võimu kasutamine ei seisne alati tegutsemises, vaid see võib seisneda ka tegevusetuses kui ollakse olukorras, kus administraator peaks reeglite kohaselt tegutsema.--VillaK (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:04 (EEST)
Millisest reeglist Sa räägid? Kas sellest, et Vikipeediat ei tohi isiklikuks otstarbeks kasutada? Minu meelest see juhtum ei käi selle reegli alla.
Meil on siin hulk administraatoreid. Olulised ja vaieldavad asjad otsustatakse ühiselt ja ka mitteadministraatoreid kaasates. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:23 (EEST)
Sarnane kaasus on siin varem päevakorral olnud. Umbes paar aastat tagasi hüppasid toonased administraatorid Epp ja Pikne peale Bioneerile ehk nüüdsele Estopedistile, et tema 300+ kasutajalehe alamlehte on Vikipeedia kettaruumi kasutamine isiklikuks otstarbeks. Asi tituleeriti reostuseks. Fakt on see, et Andrest siis Estopedisti kaitsmas polnud, vaid oli Andreski märkuse tegijate hulgas. Muidugi ei ole need juhtumid päris identsed ja seega saaks ilmselt ka argumenteerida, et "see oli hoopis teine asi". Ent kui reeglite tõlgendamine sõltub siiski niivõrd palju tõlgendajatest ja nende tõlgendajate isiklikest sümpaatiatest-antipaatiatest – ehk teisisõnu, kasutatakse kummijoonlaudu – siis on kuri karjas. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 07:22 (EEST)
Minu märkus puudutas massilist teisaldamist. Selle kohta, kas neid lehti tohib olla, ma vähemalt viidatud kohas arvamust ei avaldanud. Ma olen sellise tegevuse suhtes küllaltki salliv. Ilmsetel juhtudel teen märkuse, aga ei käi väga peale. Meil ei ole täpseid reegleid, aga näiteks inglise vikis on nii, et aktiivsed kasutajad tohivad mingil määral teha ka asju, mis Vikipeediasse otseselt ei puutu.
Igatahes Estopedisti tegevus oli tunduvalt rohkem isiklikku (mittevikipeedilist) laadi kui Mariina tegevus, sest erinevalt Mariina asjadest pole sõnastike retsensioonidega Vikipeedias midagi peale hakata. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 07:53 (EEST)
Meil on aktsepteeritud näiteks see, et kustutatud artikli teksti võib oma kasutajaruumi üles panna. Inglise vikis on (või vähemalt kunagi oli) lubatud üles panna oma essee teemal, mis ei puuduta Vikipeediat.
Peale selle, artikleid kirjutatakse muu hulgas selleks, et neid hiljem lugeda. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:00 (EEST)
Andrest sõnast, lutsu sabast. Eks ma ju ütlesin, et "see oli hoopis teine asi". Ent tegelikult sõltub mõistagi sellest, kas pöörata tähelepanu sarnasustele või erinevustele. Et kas oli kasutajalehe alamlehtede massiline kasutamine mitteadekvaatsel eesmärgil või ei olnud. Ja kuna identseid situatsioone ei ole, alati eristab olukordi vähemalt aeg ja puudutatud inimesed, siis võib jõuda ka sellise järelduseni, et püsivamatel reeglitel Vikipeedias puudub mõte, lahendame kõik olukorrad lihtsalt kaasuspõhiselt (case-by-case), nii kuidas juhtumisi asjaga kokkupuutuvatel inimestel mingil ajahtekel ja mingitel mõjutustel võiks pähe tulla. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:54 (EEST)
Reeglid on ebamäärased ja nende rakendamine nõuab kaalutlemist. Kui oleks tegu mustvalgete reeglite ja mustvalgete olukordadega, siis oleks teine asi.
Mulle tundub pigem, et täpsemaid üldiseid reegleid saabki kujundada ainult kogemuse ja pretsedentide põhjal. Reeglite järgimine pole eesmärk omaette.
Vikipeedias toimuv on avalik ja kõigi silme ees. Ei ole nii, et asjadega puutuvad kokku ainult mõned inimesed. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:08 (EEST)
See avalikkus on näiline. Estopedisti kaasuses otsustas asja sisuliselt kolm inimest - troika. Teistel oli ükskõik. Paremal juhul võtab sellistes kaasustes sõna 10 inimest. Ja et sarnaseid kaasusi on kord viisaastakus, on need inimesed ka iga kaasuse lahendamisel erinevad. Ühe püsiliikme erandiga. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:37 (EEST)
Jah, ma arvan, et parem ärgu reegleid olgu kui et järgitaks halbu reegleid. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:10 (EEST)
Reeglite puudumine annab Sulle kõige suurema võimu ja ka võimaluse seda kuritarvitada. Sest enamus on lihtsalt ükskõiksed või konformistid ja ei taha oma aega selliste kaasuste lahendamise peale raisata. Ega taha minagi.--VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:37 (EEST)
Need "halvad reeglid" on keegi ometi ühiselu ja avaliku korra reguleerimiseks heaks kiitnud. Ei ole nii, et kui reegel on "halb", siis heidame selle kohe üle parda. Sest tulemuseks on siis anarhia. Ehkki eks see Vikipeedia omamoodi anarhiaprojekt ju olegi – igaüks teeb, mida ise tahab ja heaks arvab. Ja esianarhisti ei pea kaugelt otsima. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:37 (EEST)
Ma vabandan oma sõnakasutust, kuid ma olen tõesti demagoogia ja anarhia suhtes allergiline. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 09:40 (EEST)
Kui meil on erinevad eeldused ja uskumused, siis võivad teise argumendid kergesti demagoogilised tunduda.
Ma saan nii aru, et Sinu arvates peaksid siin olema reeglid, millele kõik otsused rangelt alluvad, ning kuna neid ei ole, on mul võimalik oma tujukad, kallutatud tahtmised läbi viia, kasutades seda, et teistel pole tahtmist sekkuda. Võib-olla Sul on õigus: mina olen alati eeldanud, et see, kes vaikib, on ükskõikne või vähemalt tema arvamusega ei tule arvestada. Ja võib-olla mul ei ole õigus. Ma olen leidnud, et kui näiteks valitakse administraatoreid, siis see, kes on vastu, hääletab vastu. Võib-olla seda ei tohiks eeldada. Sama lugu on ka siin: ma eeldan, et kui keegi on mõne aktsiooni vastu, siis ta ka sekkub, aga võib-olla seda ei saa eeldada. Ma eeldan seda nähtavasti sellepärast, et ma ise olen niisugune. Ja tõesti võib olla nii, et see annabki mulle suurema võimu saavutada seda, mida ma tahan. Pean küll ütlema, et paljudel juhtudel see mul ei õnnestu.
Ma ei mõtle seda, et halbu reegleid ei peaks järgima, sest muidu ei reeglid ei toimiks. Aga kui keegi leiab, et mõni reegel on halb, siis ta peaks tegema ettepaneku seda muuta, ja kui teised on nõus, siis saabki seda muuta. On küll ka selliseid põhireegleid, mida muuta ei saa. Teiseks, minu meelest ei peaks reeglid olema liiga jäigad, sest muidu võib juhtuda, et paikapandud kirjatäht läheb reegli eesmärgiga vastuollu. Ja kui tegu on põhimõtteliste lahkarvamustega, siis on reeglites väga raske kokku leppida. Mulle tundub, et siin on meil põhimõtteline lahkarvamus, sest Sina eelistad pigem halbu reegleid reeglite puudumisele, mina aga eelistan pigem reeglite puudumist. Sa võid öelda, et see on mulle kasulikum, sest nii on kergem oma tahtmist saada. Aga ka teiste tahe on tugev. On veel ka argumendid, aga nendel on siin väiksem tähtsus, kui ma tahaksin.
Meid huvitaval juhtumil on ju reegel olemas, lahkarvamus on ainult selles, mida pidada Vikipeedia ruumi tarvitamiseks "isiklikel", st Vikipeediaga mitte seotud eesmärkidel. Reegel ise seda igaks juhtumiks ette ära ei otsusta. Nagu ma ütlesin, on minu hinnangul Mariina puhul palju vähem alust seda öelda kui Estopedisti puhul. Ma saan nii aru, et Sinu meelest on see reegel mustvalge, aga minu meelest see nii ei ole ja säärane võrdlus on kohane. Mariina puhul on minu arvamus, et reegli rikkumist ei ole, ja ka inglise viki reeglitest ma saan nii aru, et nende järgi seda minu arvates ei ole. Estopedisti puhul leidis ainult Morel, et põhimõtteliselt rikkumist ei ole. Mina oleksin leidnud, et pigem on (pole veenvat argumenti, millega sellist tegevust kaitsta), kuigi mulle endale see silma ei torganud ja see ei ole minu meelest jäme rikkumine. Aga minu jaoks otsustas asja see, et Estopedist ise nõustus, et tegu on rikkumisega. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 12:57 (EEST)
Minu meelest ei ole see Mariina kasutajalehekülgede probleem mingi probleem. Kui keegi võtaks sealt selle info korralikult üle vaadata ja artiklitesse lisada, siis saaks need leheküljed ka tühjaks teha. Väärtusetu see tekst seal kindlasti ei ole ja las ta siis seisab seal. Aga kõige vastikum on siin näha, kuidas täiesti põhjuseta on sellest teemast saanud isiklik rünnak Andrese vastu. Häbi! -- Toomas (arutelu) 27. juuni 2017, kell 14:19 (EEST)
Mina võin natuke aega nurgas häbeneda, kuid pealiskaudsus Sulle au ei tee. Ma tunnustan ja olen alati tunnustanud Andrese suurt tööd Vikipeedias, kuid tema järjepidevaid katseid reegleid omatahtsi painutada, oma arvamust peale suruda, võtta endale viimase sõna õigus, püüdes seejuures alatasa jätta muljet, et tema arvamus on vaid üks paljudest, temal ei ole siin mingit võimu ning tema on vaid kannataja kiuslike käes – vabandust, aga seda ma lihtsalt ei aktsepteeri ega respekteeri. Ja Andres teab seda hästi, ma olen seda talle ütelnud ka varem ja kui vaja, ütlen edaspidigi. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 14:44 (EEST)
Loomulikult ma püüan saavutada oma tahtmist, aga oma arust ma ei kasuta ebaausaid võtteid ega jõudu (võib-olla mõnikord on seda juhtunud). Kui Sa tahad, et minu käitumine muutuks, siis palun anna konkreetsemaid juhtnööre. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 19:53 (EEST)
Mulle tundub, et siin juba mitu kirjutajat ei ole piisavalt põhjalikult lugenud lehekülge User_pages#NOT. Pöörake tähelepanu osadele "Content copied from mainspace", "User pages that look like articles" ja "Old unfinished draft articles". Kopeerin siia mõned asjassepuutuvad laused: Old copies of mainspace articles should be deleted. Mainspace material may be copied to userspace for short-term, active drafting or experimental purposes /.../ Satisfactory edits should be promptly incorporated into the mainspace article and the userspace copy deleted, as content forking represents an attribution hazard. /.../ Userspace is not a free web host and should not be used to indefinitely host pages that look like articles, old revisions, or deleted content, or your preferred version of disputed content.
Content forking tähendab muuhulgas, et kui keegi guugeldab näiteks märksõna "Jaapani hammasrihm" või muid Mariina kasutajalehtedele kopeeritud artiklites sisalduvaid mõisteid, siis tuleb Mariina materjal ühe esimeste allikate seas välja ja seda tänu Vikipeedia kõrgele Page rank-ile. Nii, et selles osas on ikkagi suur vahe, kas toormaterjal on kusagil oma kodulehel (mille Page rank on olematu) või Vikipeedias kasutajalehe alamlehel. Ja see on ka üks põhjus, miks Wikipedia sellist poliitikat rakendab – oma usaldusväärsuse kaitseks.
Mina ei ole öelnud, et reeglid on või peaksid olema must-valged ja tõlgendamisruum puudub. Alati jääb reaalse elu (kõiges oma mitmekesisuses) võrdlemisel reegliga ruumi tõlgendamisele. Aga soovitan lihtsat katset – kopeeri osa Mariina materjalist (näiteks kasvõi mõni inglisekeelsete kirjandusviidete kilomeetrine loetelu) oma kasutajalehe alamlehele Enwikis ja vaata, mis juhtub ja kui kiiresti ja kas Sinult küsitakse, kas Sa nõustud rikkumisega. Seejärel räägime tõlgendamisest edasi. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 14:32 (EEST)
VillaK, guugeldasin "Jaapani hammasrihm". Sain terve portsu erinevaid viiteid foorumitesse, osta.ee-sse, autode müügisalongide kodukatele, aga mitte Marina mustandit. Proovisin siis ka "Jaapani hammasrihm site:et.wikipedia.org" guugeldada ja sain tulemuseks null vastet. Ma ei tea, kas näiteks lehel Kasutaja:Mariina/materjal10#Coca-Cola kirjutatu on lõplik tõde, aga mul on päris kahju lugejast, kelle kriitiline mõtlemine nii pinnapealne on, et ei püüa mingis teadmises erinevate allikate kõrvutamisega selgusele jõuda, vaid otsustab, et "Mariina/materjal10" on see lehekülg, kus kogu kirjapandu on kindlasti ammendav ja lõplik. Minu meelest ei muudaks Mariina materjali kustutamine küll sellise lugeja olukorda kuigivõrd paremaks.
Mina loen viidatud inglise vikist välja, et Besides communication, other legitimate uses of user space include (but are not limited to): work in progress or material that you may come back to in future (usually on subpages). Seal kuskil allpool oli ka kirjas, et biograafilise materjali puhul on mingid piirangud. Aga tõtt öelda, ma ei viitsi sellesse süveneda, sest esiteks, ma ei maksa mitte sentigi Vikipeedia kettaruumi eest, teiseks, mingisugune alamleht ei kahjusta ei minu ega lugeja huve (küll aga ma käin neid ja delfi kommentaare ikka ja jälle lugemas, sest ka pime kana leiab vahel tera), kolmandaks, on palju prioriteetsemaid vaidluseid ja artikleid, kuhu oma energiat pühendada. --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:03 (EEST).
Vabandan eksitava näpuvea pärast. Asjassepuutuv märksõna on "Jaapani rihmhammas" :) Sõltuvalt sellest, kas kasutada otsingus jutumärke või mitte, tuleb Mariina materjal, mis kopeerib põhiartikli teksti, esile neljanda või viiendana. Vastavalt reeglitele tuleks siis vastav tekst Mariina kasutajalehelt kustutada. Artikli "Jaapani rihmhammas" algatajaks ongi Mariina, nii et puudub igasugune vajadus seda konkreetset teksti topelt hoida. Ainukeseks põhjuseks paistabki olema Mariina hirm, et KÕIK tema kirjutatu võidakse kustutada ka artiklite nimeruumist. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:27 (EEST)
Jah, nüüd tuli minul ka see Google'is välja. Samas, nagu ennist juba märgitud, siis ma ei kujuta ette, miks peaks keegi leheküljelt "Kasutaja:Mariina/materjal4" mingit absoluutset tõde otsima. Seda enam, et seal on TOP 10 singlite edetabel ja teab mis asju veel. No olgu, isegi kui ei oleks neid muid asju, siis ma ei saa ikkagi aru, miks keegi peaks? Kas on klientidelt kaebuseid ette näidata? On eksiteele sattumine teaduslikult tõestatud? --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 22:32 (EEST).

Mulle on jäänud niisugune mulje, et Mariina on oma lehtedele kopeerinud kogu oma kaastöö, et seda ei kustutataks. See on võib-olla küll mitteadekvaatne, kuid ikkagi mõistetav reaktsioon, ja mõeldud just teiste, mitte enda jaoks. Võib-olla viimased asjad, mis puudutavat Hitlerit, on täiesti uued. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:23 (EEST)

Tundub, et Kasutaja:Mariina/materjal10#.22Patsient_A._Uimastid_Kolmandas_Reichis.22 on niisugune materjal, mis on nähtavasti mõeldud artiklitesse panemiseks, aga mida ta ei pane sinna sellepärast, et ta kardab selle väljatõstmist. Seda saab artiklite täiendamiseks kasutada. Ma ei leia, et oleks põhjust talle ette heita Vikipeedia mittesihipärast kasutamist. Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:34 (EEST)

Olen samal nõul Andresega ja arvan, et Marina tegevust oma nimeruumis tuleks taluda. Kellelegi see ette ei tohiks jääda ja "ruumi" see Vikipeediast ära ei võta. Tänu Marinale on meil mitmed valdkonnad paremini kaetud, nt maod. Minu arvates leidub tema nimeruumis sellist materjali küll, mida saaks korralikeks artikliteks valmistada. --Vihelik (arutelu) 26. juuni 2017, kell 17:49 (EEST)
Juhin tähelepanu asjaolule, et ka oma nimeruumis ignoreerib Marina tuimalt Vikipeedia heakorda. Näiteks on need materjalilehed ilmselt siiani paljudes erinevates kategooriates kus nad olla ei tohiks ja Marina on sellekohaseid märkuseid tuimalt ignoreerinud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. juuni 2017, kell 18:02 (EEST)
Talle ei jõuagi mingid sõnumid kohale. Ja kui ka jõuaks, ta vist ei suudaks kategooriaid ära võtta. Kas me ei võiks selle probleemi ise lahendada, näiteks mingi roboti või tööriista abil? Andres (arutelu) 26. juuni 2017, kell 18:19 (EEST)
Ka mina olen nõus sellega, et tegemist on probleemi, et Mariina kaastöö ei vasta paljuski standarditele, mingisuguse lahendusega. Ta on tõestanud, et suudab lisada kvaliteetset sisu, ja samas ka seda, et kohati ta seda ei suuda. Hetkeolukord, kus ta seda materjali mujale lisab, on sellele mingisugunegi lahendus, võimaldades huvilistel vikipeediat sealt võetavaga täiendada. See materjal ei vasta mu meelest isikliku kasutamise kriteeriumitele ja kui seda teised ei kasuta, siis pole see otseselt ju Marina süü. - Melilac (arutelu) 26. juuni 2017, kell 18:35 (EEST)
Tundub jah, et Mariina hoiab oma materjali kasutajalehel aga kuna meil ruumipuudust pole, siis las olla omaette. Põhiline, et pahandust ei tee. Tegelikult peaks probleemi lahendama mustandi nimeruum aga sellest pole üldse midagi kuulda. Kas on veel tegemisel? --Tiia (arutelu) 26. juuni 2017, kell 19:00 (EEST)

Ma küll ei käinud kogu materjali üle, aga olen päri nendega, kes on seisukohal, et see ei ole rangelt isiklikuks otstarveks kasutatav materjal, st mingi ühiskondlik huvi tema tekstides siiski on olemas. Kui keegi just oma poekviitungeid ei hakka ümber kirjutama või blogi pidama, siis kõik muu on okei ja ma ei kulutaks aega sellega võitlemisele. Mis puutub nüüd kategooriatesse, siis need peaksid harjutuslehel olema küll välja lülitatud (kas nowiki-tagiga või siis välja kommenteeritud). --kanakukk (arutelu) 26. juuni 2017, kell 22:09 (EEST).

Olgu peale. Commonsis saaks selle eest tähtajatu bloki, aga ma aktsepteerin, et eri projektides on arusaamine reeglitest erinev ja eesti vikis sellist käitumist talutakse. Taivo 26. juuni 2017, kell 23:42 (EEST)

Ma ei saa aru, kuidas selles asjas saab Commonsit Vikipeediaga võrrelda. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:00 (EEST)
Sama hästi võib võrrelda ka nt ingliskeelse Vikipeediaga. Ega seal ka sellist jama ei lubataks ja isik oleks juba ammu jäädavalt blokeeritud. Ivo (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:10 (EEST)
Ingliskeelse Vikipeediaga saab võrrelda küll, sealset poliitikat ma ei tea. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:16 (EEST)
Nii palju kui mina aru saan, blokeeritakse seal kiiresti (ja kustutatakse artikleid) lähtudes mitte sisulistest kaalutlustest, vaid sellest, kas peetakse kinni teatud käitumisreeglitest. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:18 (EEST)

Reeglid on siin: en:Wikipedia:User_pages#NOT. Ma ei leia, et Mariina rikuks mõnd sealset reeglit peale selle, et kategooriad on peal. Aga vaevalt see on põhjus blokkimiseks. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:38 (EEST)

Tema üldine käitumine, õppimisvõime puudumine ja allumatus nõudmistele on see, mispärast ta saaks üsna kiirelt blokeeringu kõigis vähegi aktiivsetes vikides. Mind ennast häirib pigem kah see, et ta hulka artikleid sodinud. Ivo (arutelu) 27. juuni 2017, kell 08:46 (EEST)
Õppimisvõime puudumise asemel pigem aeglane õppimisvõime - praegune käitumine näitab ilmselgelt, et ta MIDAGI on õppinud. Pool aastakest tagasi sattusin muide ingliskeelse wiki "kohtuprotsessidele", kus tegeleti just Mariina sugustega, kel lisaks konstruktiivsele kaastööle ka heake hulk lehtesid sodinud. Üldiselt on otsus selline, et taolistel isikutel on kaastöö lubatud, tingimusel et sinna ja sinna artiklisse nad muudatusi ei tee. Isegi mitte ilmset kirjhaviga ei või parandada. Tundub, et ta on endale ise taolise otsuse välja kuulutanud, mis on kindlasti parem kui varasem olukord. - Melilac (arutelu) 27. juuni 2017, kell 12:33 (EEST)
VillaK kopeeris ülespoole (27. juuni 2017, kell 14:32 (EEST)) inglisviki reeglilehelt asjakohased laused. Need näitavad, miks ei ole hea kasutaja nimeruumis hoida põhinimeruumi artiklite koopiaid või sisu, mis sarnaneb artikliga, aga mis mõistliku aja jooksul põhinimeruumi ei jõua (autorsuse ja omistamise seisukohast oleks parim, kui Mariina töö tõstaks ümber Mariina ise, mitte teised kaastöölised, aga kas seda on seni juhtunud?). Minu arvates on see hea reegel, mille jõustamise poole tuleb püüelda. Eesti vikis rikutakse tihti nii meie enda kui ka inglise vikist pärit reegleid seetõttu, et meil on siin asi vabam, reeglite jõustajaid on vähe ja argumenteeritakse sellega, et keskpärane töö on parem kui mitte midagi ja reeglite liiga tugeval jõustamisel läheksid keskpärased kaastöölised minema. Ma ei ole täielikult viimase argumendi vastu. Aga ma olen selle poolt, et leida häid võimalusi reeglite jõustamiseks ja selle kaudu Vikipeedia parandamiseks. Adeliine 27. juuni 2017, kell 16:12 (EEST)
Mul on hea meel olla siin Adeliinega nõus. Ma tänan, et ta ütles sama asja, aga minust palju diplomaatilisemalt. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 16:50 (EEST)
Minu meelest ei ole leidnud tõendamist, et en:Wikipedia:Content forking päriselt teeb sellist kahju, nagu selles arutelus püütakse sellele omistada. Ma palun seda asjaolu hääletada. --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:03 (EEST).
Ma palun siis sõnastada konkreetne küsimus, mida soovitakse hääletusele panna. Kas seda, et Enwiki reegel User_pages#NOT Eesti Vikipeedias ei kehti? Kas täielikult ei kehti või mingis osas? Kui mingis osas, siis täpsemalt, millises osas? Ma ei näe võimalust hääletada lihtsalt mingit asjaolu, a la et kas te olete poolt, et Content forking teeb kahju või arvate, et see ei tee kahju. --VillaK (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:35 (EEST)
Näiteks: "Kes on selle poolt, et artikli mustand isiklikus nimeruumis ei sega Vikipeedia lugejat?" Aga et elu on kompromisside kunst, siis minu poolest võiks ka näiteks mingi mall olla isikliku nimeruumi alguses, st suur punane infotahvel, et alljärgnev on katsetus ja igaüks otsustagu ise, kas kirjutatu on tõde, pooltõde, ebatõde või üldse hoopis midagi muud. --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 22:32 (EEST).
Minu meelest pole Mariinale ette heidetud mitte seda, et tema kirjutatu pole tõde (vähemalt mitte sagedamini kui teistele), vaid põhiliselt seda, et materjal on halvasti organiseeritud ja mõnikord ei ole tõlkimine jõukohane. Andres (arutelu) 27. juuni 2017, kell 23:35 (EEST)
Organiseerituse ja jõukohasuse probleemide teine tahk on võime eristada olulisemat vähemolulisest – selle tulemuseks on süstematiseerimata materjali kuhjumine/kuhjamine. Seda probleemi ei saa aga lahendada lihtsalt nii, et ehitame aina suurema "lao". Selle suure lao suures kuhjas on muidugi ka väärtuslikke esemeid, kuid neid sealt segadikust (kus Jaapani rihmhammas vedeleb prantsuse singlite TOPi otsas) otsima minna on lootusetu, lihtsam on teha uued asjad või hankida neid mujalt.--VillaK (arutelu) 28. juuni 2017, kell 06:14 (EEST)
Ma ei usu, et see on lihtsam. Proovin seda materjali kasutada, vaatame, mis välja tuleb. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 09:33 (EEST)
Vaatasin, seal ei ole midagi, mida poleks artiklis. See kinnitab minu muljet, et ta on oma kaastöö oma nimeruumi kopeerinud küllap selleks, et materjal jääks alles, kui hakatakse kustutama. Sellest artiklist pole midagi välja visatud, seda on pisut keeleliselt ja tehniliselt toimetatud. Alates 15. maist on Mariina lisanud 10. materjalilehele arvatavasti uut materjali Hitleri kohta. Võimalik, et ta on ka varem täiendusi teinud. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 10:17 (EEST)
Artikli "Jaapani rihmhammas" näitel ma seda ka ülalpool osundasin: kuivõrd selle artikli algatajaks ongi Mariina, siis puudub igasugune vajadus sellist teksti topelt hoida. Ainukeseks, kuid ebaadekvaatseks põhjuseks paistab olema Mariina hirm, et kõik tema kirjutatu võidakse kustutada ka artiklite nimeruumist. Ka kohalduvat reeglit on ülalpool tsiteeritud: "Mainspace material may be copied to userspace for short-term, active drafting or experimental purposes /.../ Satisfactory edits should be promptly incorporated into the mainspace article and the userspace copy deleted, as content forking represents an attribution hazard." Kuivõrd teksti aktiivset toimetamist ei toimu, siis jääb võimalus, et tegemist ongi eksperimendiga, et testida kogukonna reaktsiooni? Nii või teisiti, koopiate kustustamise reegel kehtib siiski. --VillaK (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:10 (EEST)
Reaktsioon on ebaadekvaatne selles mõttes, et ta reageerib üle. Aga see on ju tõsi, et tema asju on kustutatud.

Kõigepealt, see on inglise viki reegel, mitte meie reegel. Meil sellist reeglit pole, aga me võime kaaluda selle kehtestamist.

Edasi, nii palju kui mina aru saan, on sellel reeglil kaks mõtet. Esiteks, tagada, et töö artikliga käiks ühes kohas. Ühelt poolt, kui artikliga ei töötata, siis pole seda muret. Teiselt poolt, kui artikliga töötatakse, siis on see mure küll. Aga selles olukorras ei ole minu meelest süüdi Mariina, sest kogukond on eelnevalt sellele vastu töötanud. Ja sellisel juhul saab ja tuleb tollelt lehelt materjali ammutada. Muidugi, kui pidada Mariina materjali aprioorselt kõlbmatuks, siis ka see probleem langeb ära. Teiseks, lugejal ei tohi tekkida väärarusaama, et tegu on Vikipeedia artikliga. Minu meelest käib reegel ikkagi selliste juhtumite kohta, kus lehel ongi ainult artikli moodi asi. Siin nii ei ole. Sellegipoolest muidugi võib lisada veel hoiatusi, et tegu pole Vikipeedia lehega, ja kui mustandi nimeruum tuleb, siis sinna teisaldada, et Google'i kaudu sisu ei ilmuks. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:48 (EEST)
Samas, materjali saab ju hoida lihtsalt oma arvutis (Muuda lähteteksti > Copy ja kirjutatut ei salvesta Vikipeediasse - enne töö valmimist), nii et kustutamishirm küll põhjuseks olla ei saa? --.Toon (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:28 (EEST)
Vajadus materjali topelt hoida võib ju puududa, aga tegelikult puudub ju ka vajadus teiste nimeruumis, piibel ühes käes ja kustutuskumm teises käes, koristamistalguid tegemas. Näidake mulle neid inimesi, kes läksid leheküljele "Kasutaja:Mariina/materjal4" ja arvasid, et see kõik seal ongi ametlik lõpptekst. Lasen kulleril notari juures allkirjastatud poolthääle VillaKile isiklikult kätte toimetada. --kanakukk (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:37 (EEST).
Kas see kana muneb kukemune? S lyogkim parom! ;-) --VillaK (arutelu) 28. juuni 2017, kell 19:31 (EEST)
See oleks nii, kui ta kirjutaks ainult enda jaoks. Tema arvutis olev ei ole teistele kättesaadav. Andres (arutelu) 28. juuni 2017, kell 11:48 (EEST)
Iseenesest ma ei näe mingit probleemi nende lehtede eksisteerimiseks, sest minu teada on need kasutajalehed selleks, et kas siis seal midagi ette valmistada, katsetada, kasutaja enda (mugavuse) huvides jne. Olen ka mina pooleliolevaid asju kategoriseerinud (näiteks Kasutaja:Ahsoous/Kirikabe 1. maailmameistrivõistlused brasiilia kabes). Minugi poolest võite kategooria sealt ära võtta, aga see on seal selleks, et lehte oleks võimalik enamaid teid mööda üles ka leida. Äkki keegi teine kui leiab, et tahab artiklit kirjutada, peab selle loomiseks vähem tööd tegema? Aga siinne vaidlemine, mis ja mida, ei vii edasi. Tegelge parem Vikipeediasse artiklite kirjutamisega ning kui leiate sealt midagi asjalikku ja oskate neid kasutada ja leiate need üles, siis saate ju neid Mariina materjale kasutada. Päikest.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. juuni 2017, kell 12:24 (EEST)

Taivo, kuidas muidu Mariina alamleheni jõudsid? Mina näiteks enne seda arutelu ei teadnudki, et meil Vikipeedias midagi sellist on. Kuidas kogukond sellised asjad üles leiab? Viimased muudatused? --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 17:14 (EEST).

29. nädala artikliks valisin hariliku ebatsuuga. Klõpsasin "Lingid siia" ja ... Mariina materjal? Mina klõpsan "Lingid siia" suht sageli. Taivo 27. juuni 2017, kell 21:16 (EEST)
Jah, vot, ma ise seda linki ei kasuta, aga näib, et mu paranoia oli täitsa asjatu :) --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 22:32 (EEST).

Kuidas bannerit peita[muuda lähteteksti]

Piinlik lugu. Aga ei oska bannerit peita. Eelmistega probleemi polnud. --Hirvelaid (arutelu) 1. juuli 2017, kell 22:33 (EEST)

Üleval nurgas otse otsingukasti all peaks olema: [peida] (mina vähemalt seda näen ja sarnaselt kõigi eelmiste bännerite juures olnuga) Ivo (arutelu) 4. juuli 2017, kell 00:53 (EEST)
Jah, asi eilsest korras. Link [peida] on minul ekraani taga peidus. Tuli välja koukida. Hakkama sain. --Hirvelaid (arutelu) 4. juuli 2017, kell 08:36 (EEST)

Mul on ka piinlik lugu. On olemas link [peida]. Kasutan seda. Kasutan seda korduvalt. Ei ole arvet pidanud, aga viimase paari tunni jooksul olen seda bännerit juba kindlasti vähemalt 20 korda peitnud, ikka ta tuleb tagasi. Varem oli bänneritega nii, et kui peitsid, siis oli ikka tükiks ajaks rahu majas. Miks siis nüüd sedasi. Adeliine 6. juuli 2017, kell 00:46 (EEST)

Pakun välja, et see on konkreetse arvuti poolne koerustükk. Tuleb spetsialist ligi lasta. --Hirvelaid (arutelu) 6. juuli 2017, kell 07:08 (EEST)

Linkimine teiste wikidega[muuda lähteteksti]

Kui panna etwi artiklisse sisse lingid à la nimetusBorismindre.jpg = ENG (teistes wi-des seda kasutatakse, vahel ka small caps variandis), kuidas sellesse suhtutakse? —Pietadè (arutelu) 3. juuli 2017, kell 23:17 (EEST)

Parem mitte. Andres (arutelu) 3. juuli 2017, kell 23:49 (EEST)
Miks? Kui nt "ahvpintšer", punasega, st, loomata art tähisega, kes meist saaks lugeda valminud artiklit, millal, 50-100-150-500 aasta pärast?Pietadè (arutelu)
Kõigepealt tuleb õigesti kirjutada: ahvpinšer. Siis luua artikkel (ei pea 50 aastat ootama). Ei pea ka kohe valmis kirjutama. Kui luua nupuke, saab intervikilinkide kaudu edasi liikuda. --Metsavend 4. juuli 2017, kell 00:21 (EEST)
Kas arvamus tekkis ca 6 aastat tagasi, ja üha süveneb?
Samuti, kui eestikeelses netis müüakse "pintšereid" (pahaaimamatu harimatu enemese esimene tabamus Google'i otsingus), siis..., kas see kutsa, kui ta ostan, hakkab minuga suhtlema "eba-eestikeelselt", rõhutades "tõhhi" n-i ja š vahel...?
Asi ei ole pinšeris, pigem selles, et ca 8 miljardilise (hetkeseisuga) kogukonna liikmeks olles tekkib tahes-tahtmata väljapaistvamaid indiviide; mina ei ole otsustaja, nt, kas ruwi sup-viited enwi-sse — lugejana olen rahul, kui saan 1/2 klõpsuga (on ka nii tehtud, et alumine/ülemine link) lähemat teavet — on iseloomustuseks süsteemi kohta, kaudselt+ki
Samuti annaks (töötav) link infot potentsiaalsele tulevasele kirjutajale (nt, kui kirjutan "pri(n)ts-snitsel, siis lingi kaudu oleks mõistetavam...)—Pietadè (arutelu)
Kes ütleb, millist keelt lugeja oskab? Ja kes need lingid hiljem ära korjab? Parem tõesti mitte. Adeliine 4. juuli 2017, kell 00:59 (EEST)
Lingid korjab ilmselt ära inimese loodud programm, kui need enam vajalikud pole.Pietadè (arutelu)
Nõus Adeliinega. Need lingid ei asenda kirjutamata artiklit. Lugeja, kes mõnd võõrkeelt oskab, läheb seejärel sealsesse vikisse ja vaatab, kas seal on artikkel olemas ja kas see näib korralik. Ise teen nii. Pigem olgu artikkel olemata, kui selle asemel muljet jätta linkide abil, mis ei pruugi aidata.Ssgreporter (arutelu) 4. juuli 2017, kell 01:10 (EEST)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Nüüd saab vähemalt siitkaudu teada, kes on "rotipüüdja" pinšer, wikiteadmine, "Aerutajate eine" ja Renoiri kolme poja ema..., sülekoer, ...samas, 3 päevaga 280 vaatamist artiklil Donbassi sõja kronoloogia, ja, seni, ainsa kirjutajana, pean seda esmaseks...—Pietadè (arutelu)

Vene vikis pannakse need lingid punase lingi järele. Andres (arutelu) 4. juuli 2017, kell 01:33 (EEST)

Mõnel pool kasutatakse neid jah, aga need on siiski pigem hädaabivahend. Ja kui pinšerist jõuga pintšer teha, šiiš ta hammuštab. Šellepärašt šee š šeal ongi, et šuu on täiš. --82.131.109.135 4. juuli 2017, kell 17:29 (EEST)

Kafka keeras hauas külge[muuda lähteteksti]

Veel elus olevatest inimestest kirjutades tasuks kontrollida, kas neist mõni ehk võimuesindaja ei ole: [1] [2]. --kanakukk (arutelu) 5. juuli 2017, kell 13:28 (EEST).

küsimus: kas kirp võiks olla "huviorbiidis loom", nt, hammustades...Pietadè (arutelu)
ja kysimuse jätkendus:

Administraatorikandidaadi hääletus[muuda lähteteksti]

Algas Minnekoni kordushääletus. Kuidas nii teha, et inimesed selle üles leiaksid? Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 12:03 (EEST)

Võiks ju võtta malli nt ingliskeelsest wikist, ei usu, et see ainus on. Hetkel ütleb (etwi): "Lehekülje jälgijate arv 41"...
see arv on vist tõusnud...
Tsitaat ka: "Kas peaks kuskil märku andma, et hääletus on käimas? Andres (arutelu) 14. aprill 2014, kell 11:31 (EEST)"...jokk—Pietadè (arutelu) 13. juuli 2017, kell 20:47 (EEST)

Vabandust, ma ei saa aru, mida Sa soovitad. Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 20:50 (EEST)
Avalikustamist. Näiteks ingliskeelses Vikipeedias on teade sedalaadi hääletustest kõigile selles osalemiseks õigust omavatele kasutajatele ette kuvatud (koos peitmisvõimalusega); meil on ainult lingid: mingi punane kiri, hääletused (selle all siinset pole) jne (pole hetkel aega vaadata).—Pietadè (arutelu) 13. juuli 2017, kell 21:31 (EEST)

Kõige parem oleks ilmselt lisada viimaste muudatuste lehe ülaossa vastav kastike (näiteks analoogne Wikipedia:Centralized discussion, kuigi sisu tuleks muidugi ringi teha), milles oleksid uusimad hääletused pidevalt loetletud. Samas kohas võiks näiteks eraldi tulbana kuvada ka viimati vaidlustatud artikleid.
Muuseas ka käesolev arutelu tuleks ilmselt liigutada siit lehelt üldisesse arutellu, sest nii saab kõige rohkem arvamusi ja ideid. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. juuli 2017, kell 22:09 (EEST)

Tehke, mida vajalikuks peate. Andres (arutelu) 13. juuli 2017, kell 23:04 (EEST)

Vikipeedia puhastus[muuda lähteteksti]

Teen ettepaneku vahepeal suuremat tähelepanu pöörata olemasoleva sisu puhastusele; Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid alt leiab tohutu hulga artikleid jm, mõned on aastateks ära unustatud. Võiksime suve jooksul teha hääletused kustutamiseks esitatud sisu (sh kustutamiseks esitatud artiklid ja liitmiseks esitatud artiklid). Ehk piisab hääletuse tegemisest iga artikli arutelus, Vikipeedia:Hääletused ei ole just kuigi populaarne leht ning see saaks üle koormatud. --Pelmeen10 13. juuli 2017, kell 23:58 (EEST)

Kahtlen selles viimases, ja usun, et on hea, kui kusagil selline hääletamine ühes kohas koos on. Aga idee iseenesest on muidugi hea, seal hääletuslehel muidugi ka viimane aktsioon just nimelt kustutamisküsimuses korraldati. Hakka aga lahtiseid asju sinna laduma (loomulikult mitte järjest, sest äsja nimekirja ilmunud ehtne saast saab ka ilma igasuguste mõttetalguteta minema uhutud, ja kui hääletatakse, et artikkel peaks jääma, siis on hea, kui saab kustutamismärkuse eemaldada. Kui sa tõesti suudad seda järjepidevalt augusti lõpuni korraldada, sean su kuu vikipedistiks üles ja annan poolthääle kah takkapihta. P.S Sellesama lahtri puhul kehtib eelmises punktis ära toodu, et selliseid hääletamisi tasub kuskil ära mainida. - Melilac (arutelu) 14. juuli 2017, kell 13:26 (EEST)
Pakun, et võiks püüda otsuseni jõuda kõigepealt artikli arutelulehel ja kui on näha, et see ei õnnestu, siis panna hääletuste lehele. Andres (arutelu) 14. juuli 2017, kell 13:35 (EEST)
Idee on tegelikult väga hea, aga sellega peab siis tõesti pidevalt tegelema, et see määramata ajaks soiku ei jääks. Kui on selge, kuidas see toimuma hakkaks ning piisaval arvul vikipediste kaasata, siis peaks see õnnestuma. Artiklite hääletuste puhul pooldan otsustamise hääletuste lehele viimist, sest siis oleks minu meelest kõik mugavalt ühes kohas ja oleks võimalik vältida otsustamise killustumist (nt. keegi ei tea, mida ja kus parasjagu otsustatakse). --Kuuskinen (arutelu) 14. juuli 2017, kell 16:43 (EEST)
Need, kes viimastele muudatustele kas või pilgugi peale heidavad, peaksid küll teadma, kus midagi arutatakse. Aga üldiselt, olgu mis tehnikaga tahes, tahtmise korral on igaühel hõlpsasti võimalik kustutamismärkusega artiklitele tähelepanu juhtida. Andres (arutelu) 14. juuli 2017, kell 16:58 (EEST)
Nagu eelmisel suvel Ulrikale administraatoristaatuse andmise puhul selgus, võib küsimuste puhul, kus väga paljud seisukohta ei oska võtta, ikka väga edukalt arutelu niiviisi kahe silma vahele jääda. Küsimus - kui pikalt peaks arutelulehel eelis olema? Pakun, et pool aastat, sest enamik kasutajaid, eriti mitteadministraatorid, sinna kustutamiseks määratud artiklite sahtlisse igapäevaselt ikka ei piilu. - Melilac (arutelu) 14. juuli 2017, kell 18:40 (EEST)
Muidugi, kui arutelu vaibub, siis naljalt keegi enam sinna ei satu, ja kui juhuslikult satub, siis võtab midagi ette või võtab arutelu uuesti üles. Tähtajal ei ole siin minu meelest tähtsust. Süstemaatilisel läbivaatamisel ongi see mõte, et vaadata, mida edasi teha. Kui kustutamiseks vajalikku konsensust ei ole, siis kustutamismärkus ära võtta, ja kui lahkarvamused on väga teravad, siis panna hääletusele. Ja mingit eraldi sahtlit meil ei ole. Andres (arutelu) 14. juuli 2017, kell 20:28 (EEST)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Ma arvan, et peaks ikkagi mingi tähtaja panema, sest tähtajatu läbivaatamine ning juhuse peale lootmine võib minu meelest lõppeda senise olukorra jätkumisega. Ma ajan võib-olla jama, aga ajalimiidi puudumine muudab minu meelest võimalikuks olukorra, kus konsensuse saavutamine võtab aega näiteks viis aastat ja nii näiteks kümnel leheküljel järjest, sest hääletused jäävad lihtsalt seisma ning jätkajat ootama. --Kuuskinen (arutelu) 15. juuli 2017, kell 00:11 (EEST)

Nõustun täielikult. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. juuli 2017, kell 00:21 (EEST)
Mida te ajalimiidi all mõtlete? Minu meelest võib püüda olukorda lahendada sõltumata ajast. Puhastusaktsioon ongi vahend selleks, ja mõni vikipedist võtab selliseid puhastusi ka omal käel ette. Ajalimiidi panemine ei aita, kui keegi asjaga ei tegele. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 00:55 (EEST)
Ajalimiidi idee on võib-olla ebavajalik, aga minu meelest tagaks see, et nt. kolme kuuga peaks olema otsustatud, et mis artiklist edasi saab puhastusega pidevalt tegelemise (asi ei sumbuks). Toimiks see nt. selliselt, et on artikkel "Halb artikkel", mida tahetakse kustutada ja selle asemel, et lihtsalt määramata ajaperioodi jooksul tegeleda, peaks näiteks kolme-nelja kuuga olema otsustatud, et kas see säilib või mitte. Idee tekkis muidu 11. septembri rünnakute artiklit vaadates, mille neutraalsus on tänaseni vaidlustatud ja kui ma lehekülje arutelust õigesti aru saan, siis jäid neutraalsuse osas seisukohad umbes 4 kuud tagasi 3:1 vaidlustamise vastu. Asi on nüüd lihtsalt seisma jäänud. --Kuuskinen (arutelu) 15. juuli 2017, kell 10:23 (EEST)

Minu meelest peaks kustutamisele mingid reeglid tegema. Et kui kaastööline x paneb artiklile kustutamismärkuse, siis teatud aja jooksul jõutaks artikli tuleviku osas seisukohale ning et seesamune kustutamismall sealt mingi hetk ka ära kaoks (kui artikkel otsustati säilitada). Pakun välja, et kõige pealt võiks teha hääletuse kustutamisreeglite osas, et paari aasta pärast me jälle samas seisus ei oleks. Artiklite kustutamise hääletust pooldaksin pigem arutelu lehtedel, kui hääletus peaks kestma kauem või tuleks leida rohkem hääli, siis üle viia mujale. Kustutamishääletustel võiks olla sel juhul eraldi leht. Pelmeen10 15. juuli 2017, kell 01:08 (EEST)

Enamuse asjade kohta, mis kustutamismärkust kannavad, on vaja artiklid, kas siis pikemaks kirjutada (näiteks Pindi Kinnisvara), need liita, toimetada jmt (näiteks A (häälik)), mõnele artiklile on pandud märkus külge pandud ilmselt kiusu pärast jne. Päriselt kustutamist ootavaid asju on seal mõned üksikud. Mingit ajatärminit määrama pole küll mõtet hakata, pigem on vaja selle kategooriaga aeg-ajalt lihtsalt tegeleda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. juuli 2017, kell 01:13 (EEST)
On Sul soovitada mõnda reeglit?
Minu meelest on peamiseks limiteerivaks teguriks toimetajate vähesus. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 01:32 (EEST)
Tegelikult on kustutamist ootavad artiklid üldkokkuvõttes väiksem probleem kui reklaamartiklid. Kui siin on natuke liiga palju infot millegi tähelepanuvääritu kohta, ei juhtu sellest hullu midagi, aga reklaam Vikipeedias rikub entsüklopeedia mainet ja petab lugejaid. Samas on reklaamiga tegelemine sageli raskem, sest paljud teemad väärivad käsitlemist, seega tuleb teha sisulist tööd. --82.131.109.135 15. juuli 2017, kell 05:01 (EEST)
Nõus. Aitäh, et Sa sellega tegeled! Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 05:08 (EEST)
Peale kustutamismärkuse lisamist võiks hakata kohe hääletus, mis lõppeks teatud aja möödudes (selle aja üle tuleks teha hääletus). Samas mõnikord tehakse väga jubedaid artikleid ning kustutamine võiks toimuda varem. Kui ükski admin ei leia, et kustutada tuleks kohe (praegu toimub see ainult vandalismi puhul), siis näiteks 3 või 5 kustutamise poolthääle saamisel ilma ühegi vastuhääleta võiks artikli kohe ära kustutada. --Pelmeen10 15. juuli 2017, kell 07:42 (EEST)
See reegel meil kehtibki, ainult et sina kui mitteadministraator sellist tegevust ei näe. Probleemiks on ikkagi taolised artiklid, millel on nii poolthääled kui ka vastuhääled ja kumbki pool teise seisukohtadega väga ei nõustu. Kampaania korras selliste artiklitega tegelemine võimaldaks, juhul kui otsustatakse, et artikkel kustutamismärkust ei vaja, selle asendada täpsema otsusega, mida teha vaja. Samuti võimaldab see ehk pöörata artikliga otseselt mitteseotud mitteadministraatorite tähelepanu taolistele artiklitele, sest kustutamine on konkreetselt administraatorite tegevus, mistõttu mitteadministraatorid võivad kustutamisele määratud artiklite nurgast lihtsalt mööda vaadata. Aga läheme siis konkreetsemaks - lisan kaks artiklit hääletuste nurka ja vaatame, mis juhtub. - Melilac (arutelu) 15. juuli 2017, kell 08:18 (EEST)
Praktikas on nii, et kui administraator on veendunud, et artikkel tuleb kustutada, siis ta teeb seda kohe, ja kui on väike kõhklus, siis paneb kustutamismärkuse, ja siis võib järgmine administraator selle kohe kustutada, kui ta on veendunud, et seda on tarvis.
Hääletuse aeg on praegu kaks nädalat.
Minu meelest ei tuleks saata kohe hääletusele, vaid kõigepealt tuleks arutada arutelulehel. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 11:53 (EEST)
Üldiselt olen nõus. Võibolla võiks olla umbes nii, et pärast kustutamismärkuse lisamist on näiteks nädal aega seda arutelulehel arutada, konsensuse puudumisel loob näiteks vastav robot automaatselt hääletuse. Hääletuse algatajaks võib muidugi olla ka inimene, aga roboti kasutamine aitaks vältida unustamist jms. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. juuli 2017, kell 12:58 (EEST)

Väike õpetus pealkirjamuutjatele mallidega artikleis[muuda lähteteksti]

Kui muudate pealkirja artiklis, milles on mõni mall, siis palun parandage nimi uuele kujule ka mallis. Kui jätate eelmiselt nimelt suunamise, siis link muidugi toimib, aga üks väike jupike malli funktsionaalsusest läheb katki: artikli nimi ei tõuse enam mallist paksus kirjas esile ning hulga kribukirjas nimede seast on seda mallis natuke ebamugavam üles leida. Ei ole väga oluline viga, aga jooksvalt on seda palju kergem leida kui hiljem välja raalida. --82.131.109.135 17. juuli 2017, kell 22:02 (EEST)

õige märkus. Kui mallide arendajad seda automatiseerida ei saa või seda ei tohigi automatiseerida, siis tuleks mõni vidin leida, mis vead üles leiab--Estopedist1 (arutelu) 20. juuli 2017, kell 12:23 (EEST)
Äkki mingi selline vidin, mis kammib kõigis navigeerimismallides lingid läbi ja sülitab välja nimekirja, millised on ümbersuunamised? Kuidas seda saaks teha? Kas Quarryga saaks? Mina ei oska. Adeliine 20. juuli 2017, kell 13:05 (EEST)

Vikipeedia suvepäevad 2017[muuda lähteteksti]

Oleks ettepanek teha suvepäevad Vana-Vigalas ning kutsuda sinna vikipediste ka Lätist ja Soomest. Ajaliselt pakuks välja vahemiku 29.–30. juuli. Mõtteid ja kommentaare? Ivo (arutelu) 15. mai 2017, kell 15:44 (EEST)

Nojaa, Läti poolt on ühistranspordiga sinna jõudmine muidugi keerukam küsimus, Soomest ei tohiks sinna saamisega vähemalt Helsingist raskusi olla. Talolinn-Riia bussid peatuvad Pärnus, aga kuidas on lood bussiühendusega Pärnu ja Vigala vahel? - Melilac (arutelu) 15. mai 2017, kell 20:33 (EEST)
Küllap tuvastame minejate seast ka mõne autoomaniku ning pakime need autod hulgemini rahvast täis. Pärnu ja Tallinna poolt (ning Saaremaalt) on sinna saamine võrdlemisi hõlbus ja ajaliselt kiire (ning lätlased tuleksid küllap niikuinii autoga). Märjamaa jt maanteeäärsete kohtade ja Vana-Vigala vahel transpordiks on auto olemas. Ainuke koht, kust on ajaliselt ja logistiliselt keerukam kohale jõuda, on Tartu, aga küllap saab sellegi lahendada. Ivo (arutelu) 15. mai 2017, kell 21:56 (EEST)
Pärnust, http://www.peatus.ee/#route_search;80261;22997
Märjamaalt tundub parem ühendus olevat http://www.peatus.ee/#route_search;123166;22997
suwa 15. mai 2017, kell 23:35 (EEST)
Loodan, et programmi kuulub ka kylaskäik Vigala chapteri kontorisse :) Daniel Charms (arutelu) 15. mai 2017, kell 23:02 (EEST)

Vikipeedia:Suvepäevad 2017 Ivo (arutelu) 30. mai 2017, kell 02:01 (EEST)

Registreeruda paluksin siin Ivo (arutelu) 30. mai 2017, kell 23:15 (EEST)
Meenutan, et lähenevad Vikipeedia suvepäevad. Kes ei ole veel oma osalemissoovist teada andnud, siis nüüd on tagumine aeg seda teha.
Kui kellelgi on konkreetseid teemasid, mida suvepäevadel vaatluse alla võtta, siis ettepanekud on teretulnud (aga üldiselt oleks tarvilik, et asja arutamisest huvitatu ka ise kohal oleks, sest muidu on keeruline tulemust tagada). Ivo (arutelu) 14. juuli 2017, kell 18:33 (EEST)
Nädalavahetusel toimuvad 8. Vikipeedia suvepäevad. Kui keegi soovib veel liituda, siis palun minuga otse ühendust võtta. Ivo (arutelu) 28. juuli 2017, kell 14:33 (EEST)

Kolm korraga[muuda lähteteksti]

1 Kriipsuõiguse (vt lehe algus) juurde naastes: ei saa jätta märkimata, et kasutaja @Iifar: tegevus on osaliselt häiring — igapäevaselt, korduvalt, nt vene-, ukraina- vms keelsete artiklite pealkirju tsiteerides tekitab "pikendatud kriipsude uuslooming" ajaraisku ja tüli — kui ikka pealkiri on tsiteeritud kujul, nagu ta allikas on, kuidas ma saan pealkirja muudetud kuju korral olla kindel, et huvilise tarkvara (Mac, MS, nutitelefon, tahvel vm iganes) avab muudetud kujul pealkirjaga artikli.
Kriipsudest veel: nt enwi-s on cite web all ka selline kirje: |trans-title= (võõrkeelsete pealkirjade puhul juhitakse selle puudumisele küllaltki tihti tähelepanu, ehk siis kirjutatakse juurde), ehk siis, pealkirja tõlge, kuhu siis parandusärksad huvilised saaksid kirjutada pealkirja grammatiliselt korrektsel kujul, netiviite all seda võimalust vist polegi... —Pietadè (arutelu) 23. juuli 2017, kell 10:21 (EEST)

Enwi kuvatõmmis, 2017-07-23. Sisselogimata kasutajad seda (ülemine poolpaksus kirjas rida) ei näe, pole päris kindel, aga sisselogitud kasutajad on vist ka liigitatud (kellele ja mida näidatakse). — Pietadè (arutelu) 23. juuli 2017, kell 14:19 (EEST)

2 "Põrandaalusest" adminniõiguste annetamisest/mitteannetamisest: Administraatorite valimine peaks olema Vikipeediasiseselt avaliku ürituse staatuses,
mitte nagu praeguseks juba aastaid tavaks kipub saama (+ suvepuhkuste ajal (sorry, Austraalia eestlased), jõuluööl jne); see, et nt korruptsiooni hindamisel, RV tasandil, jäetakse kodukohariik üldse mainimata, ei peaks ehk olema eeskuju võtmist vääriv, IMHO (lisaks, enwikis oli hiljuti arutelu nende adminnide staatuse säilitamise teemal, kes ainult "jokk" korras nt kord aastas "checkivad in"...).
Ehk siis: praegu on mõne lehe ülaosas kirjed "UUS", Hääletused jne, isegi 10 aastat siia kirjutanu ei teagi, et tema "saatuse" üle otsustajate "valimine" (hääletus?) on "käsil"

Lisaks, administraatorite hääletusse lisaksin valikuks ka selle: "Ei hääletanud".

3 "Puhastamisest". Kui teema on "käsitlemisväärne" (nt see nimetu/nimeline kanalisatsioonikaev sel ja sel tänaval, geograafilised koordinaadid see ja see, mis on julmalt ja barbaarselt tapnud igaastaselt vähemalt ühe "Priuse" amordid[1], siis olgu (kasvõi peegelpildina teistele, meist). Samas, kui valin pika artikli (Lucifer (telesari)) kirjutamise asemel alustuseks ühe osa kirjelduse, Candy Morningstar (vt kasutaja @Ahsoous: poolt kustutatu loendit), et sealt aja tekkimisel edasi minna (telesarja "Lucifer" artikkel ei ole nii lihtne kirjutada, peaks kajastama ka proteste sellise teema kajastamise vastu), siis, kui see on kustutatud (ja mul juhtumisi ei ole koopiat sellest olnud; vrd nt Mahavango), kas nt 10 aasta pärast oleks seda lihtsam kirjutada (see ei ole mingil juhul süüdistus nende vastu kes kirjutavad asjade kohta, mida nad ise näinud/kuulnud/kogenud pole (Mahha- Vango ;-)))))
Kv, "puhastamise" kohta, ehk tasuks siiski järgida nt enwi poliitikat/tava, kus artiklialustusele, millel ilmselt on (ka enamuse arvates) potentsiaali muukeelsete allikate lisamisel "täidlasemaks" muutuda, lisatakse vastav märge, "stub" või mis iganes...—Pietadè (arutelu) 15. juuli 2017, kell 16:23 (EEST)


  1. Sellest me ei räägi, et Priiuse valmistamisele kulus XX tihumeetrit hapnikku, pigem võitleme O2 laristajate vastu, toodame "priiuse", et selle vastu võidelda...
1. Nii, nagu sina seda harrastad, loendi numereerimine ei tööta. 2. Nii, nagu sina seda harrastad, ei tööta ka keel mitte. Keelemängude aluseks on siiski teatav ühisosa, aga mul pole kõige õrnematki aimu, mis Rein Veidemanni tasandil toimub või mida tähendab su isiklikus privaatkeeles lühend "Kv". (Kuusevaik?) Kui tegelik eesmärk on mitte oma sõnumit edastada, vaid pelgalt end välja elada, siis jätka samas vaimus. --82.131.109.135 15. juuli 2017, kell 20:10 (EEST)
Aitäh tagasiside eest!
Ex jätkame siis samas vaimus, eesel kaamliks, vale õigeks, õige valeks jne
Muidex, "kv" ei ole kunagi tähendanud kaamlivett, sagedamini siiski kokkuvõtet, tõde on vaataja silmis...—Pietadè (arutelu)
kv on pigem siiski kinnisvara. Aga kustutasin tolle lehe, mitte sellel põhjusel, et sarja üksikust episoodist artikleid ei võiks olla (muidugi sellisel tekib küsimus ka "Vaprate ja ilusate" iga osa tutvustuste ja mika ka mitte "Aktuaalse Kaamera" üksikute saadtete tutvustuste lubatavuses jne.), vaid sellepärast, et kogu see jutt oli lugeja jaoks arusaamatult kirja pandud. Võimalik, et kui sarjast oleks artikkel, siis oleks võimalik ka tollest tekstist aru saada, aga tollel kujul nagu see oli, kahjuks mitte.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. juuli 2017, kell 00:10 (EEST)
(kv võib olla, nt, ka hr Konrad Villetaveti lühend) Mina pooldaksin seevastu nt ilmateadete kokkuvõtteid (u 4 tk päevas) —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)

1. probleemist. Oleks tarvis näiteid, et illustreerida väiteid. Sul on probleem, soovid sellele lahendust, aga jätad näited lisamata? Miks? Vikipeedias saab ju lausa redaktsiooni täpsusega neid esitada. --kanakukk (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:18 (EEST).

Hetkel on käesoleva lehe alguses alapealkiri "Kriipsuõigusest"; minule "torkas viimasena silma" Stanõtsja Luganska#Välislingid all ("...Луганскую целую ночь - Москаль" versus "...Луганскую целую ночь – Москаль"); võib-olla saab kriipsuskripti muuta, et viidatud pealkirjad jääksid muutmata, ei tea. Või teha uus skript, mis "parandaks ära" viidete "parandatud pealkirjad"... —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)
Arvan, et pealkirjades ei peaks kriipsusid parandama. See on autori looming ja ainult temal peaks olema õigus oma pealkirjasid määrata, olgu need siis kirjakeelenormiga kooskõlas, või mitte. --kanakukk (arutelu) 22. juuli 2017, kell 23:57 (EEST).

2. probleemist. Olen sellele tähelepanu juhtinud SIIN. Mul kahjuks puudub sunnijõumonopol, et seda hääletusele panna ja ellu viia. --kanakukk (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:18 (EEST).

Hetkel ei ole hetkel käimasoleva adm hääletuse kohta ühtki viidet (on "hääletused", mille all konkreetset ei ole) —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)
Teise probleemi kohta. Vanasti oli meil administraatorikandidaadi hääletuse ajal vilkumine viimaste muudatuste lehel. Mina ei oska seda teha ega saa ka kedagi selleks sundida. Kes tahab ja oskab, võib ka midagi muud ette võtta, selleks pole tarvis kedagi teist sundida. Andres (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:54 (EEST)
Andres, ma arvan, et vilkumine oleks liiga häiriv. Võimalik, et ka erkpunane tekst oleks häiriv, aga vääriks iseenesest juba kaalumist. Mis puutub nüüd väitesse, et kedagi sundimata saab ka asju ellu viia, siis päris tõele see ei vasta. Näiteks, kui ma tahaksin kasutajatele teada anda, et toimub administraatoriõigustega seotud või mõni muu oluline hääletus, ja ma tahaksin seda teha mediawiki:sitenotice (see peitmise võimalusega teade lehekülje ülaosas) kaudu, siis ma ei saa seda teha, sest mul puudub vastav privileeg. See võimalus, et ma annan "Üldises arutelus" millestki teada, on mul muidugi olemas küll. --kanakukk (arutelu) 20. juuli 2017, kell 02:50 (EEST).
Jah, tõsi. Neid asju saavad teha ainult administraatorid, näiteks Ahsoous. Andres (arutelu) 20. juuli 2017, kell 10:01 (EEST)
Andres, kas mul on mõtet pöörduda inimese (või tegutseb selle kasutajanime all terve toimetajate kolleegium, ei tea) poole, kes on arvanud nõnna: "Mingit bännerit saidi päisesse nüüd küll vaja pole. Kes viimaseid muudatusi jälgib, näeb ka muudatusi lehtedel ja teiste jaoks, kes kord kuus vikisse sattub, on kogu see asi üsna ükskõik."? --kanakukk (arutelu) 22. juuli 2017, kell 23:57 (EEST).
See on isiklik arvamus. Kui tahad lasta bännerit panna, siis pöördu kellegi teise poole. Teistes asjades võid tema poole pöörduda küll. Andres (arutelu) 23. juuli 2017, kell 00:10 (EEST)
Bänneri näitamisel on võimalik eristada sisseloginud ja -logimata kasutajaid. Me oleme üldiselt kõigile sama näidanud, sest bänneris on olnud vist ainult võistluste kutsed ja teised avalikud teadaanded. Administraatorihääletus ei ole lugejate asi. Seega võiks kõne alla tulla, kui see bänner oleks nähtav vaid sisseloginud kasutajatele. Ma arvan, et need kaastöölised, kes "kord kuus vikisse satuvad", võiks siis ise ka ikkagi midagi omalt poolt teha ja vähemalt sisse logida, kui neid viki elu-olu huvitab. Teised võimalused, kui kaastöölist adminihääletused huvitavad, on panna lehekülg jälgimisloendisse ja oma igakuulise vikivisiidi ajal vaadata jälgimisloend üle. Jälgimisloendi saab vabalt määrata näitama piisavalt vanu muudatusi, nii et hääletuse lehekülg jääb sisse, juhul kui seal hääletus toimub. Aga siin tekkis mul ka see küsimus, et kui kaastööline "satub vikisse kord kuus", kui hästi on ta siis kursis kandidaadi kaastööga ja kui pädev on ta üldse hääletama? Selle probleemi vastu, et hääletus korraldatakse suvel ja on tõenäoline, et just seetõttu kogunes liiga vähe hääli, võiks seada miinimumhäälte arvu, millest vähemaga on hääletus ebaõnnestunud ja korraldatakse mõne aja pärast (nt sügisel) uuesti. Adeliine 23. juuli 2017, kell 11:14 (EEST)
Jah, kui bänner teha, siis muidugi ainult sisseloginutele. Aga mina isiklikult bännerit ei poolda, sest mind need häirivad. Viimaste muudatuste lehel võiks vilkur olla (vanasti oli), aga mina ei oska seda panna. Ma ei saa aru, miks sellest nii suur number tehakse, kui igaüks võib hääletuste lehe endale jälgimisnimekirja panna, kui ta viimaseid muudatusi ei jõua jälgida. Inimese kaastöö saab üle vaadata ka see, kes seda pidevalt jälginud ei ole. Viimane hääletus oli südasuvel, ja hääli oli väga palju, nii et ma ei usu hästi, et asi on aastaajas. Ma ei poolda ka häälte miinimumi sisseseadmist, sest minu meelest asi ei tohiks seisma jääda selle taha, et inimesed ei taha hääletada. Küllap vähem tuntud (vähem silmatorkavatele) kandidaatidele antakse vähem hääli. Andres (arutelu) 23. juuli 2017, kell 12:27 (EEST)

3. probleemist ei saa aru, milles on probleem ja mida tuleks teisiti teha. --kanakukk (arutelu) 19. juuli 2017, kell 14:18 (EEST).

Puhastamine on peaaegu alati õigustatud puhastaja silmis, puhastatava silmis mitte alati (nn Stalini puhastused täitsid kalmistuid jm "sobivaid" kohti); ehk paneks siiski alul nt enwi eeskujul kirja viitamatu kustutamise kriteeriumid, ja siis sealt edasi... —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2017, kell 15:13 (EEST)

Esimese kohta. Kriipse ei tohiks muuta, aga linke ei tohiks rikkuda, kui aadressi ei rikuta. Andres (arutelu) 20. juuli 2017, kell 09:55 (EEST)

Märgi "ei hääletanud" võib ju teha, aga võib ka lihtsalt kirjutada "Ei hääletanud". Andres (arutelu) 20. juuli 2017, kell 09:57 (EEST)

Näha linke, mis pole malli sisus[muuda lähteteksti]

Kas ka teistes Vikipeediates on see bug, et "Lingid siia" rubriigis (vt nt [3]) ei tööta filter "Mallina kasutamised (peida)". V-o teab keegi ka alternatiivvõimalust, et peita lingi kasutamised mallina--Estopedist1 (arutelu) 24. juuli 2017, kell 10:56 (EEST)

Miks peaks seda artiklit mallina kasutatama? See filter on mõeldud kasutamiseks mallide endi puhul.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. juuli 2017, kell 11:09 (EEST)
võiks ikka kuidagi saada näha lingi (nt ÜRO Rahuvalvejõud) kasutamised artiklite sees (st sisus), mitte vaid malliga seonduvalt. Eelmainitud näide tuleb malliga {{NobelRahu}})--Estopedist1 (arutelu) 24. juuli 2017, kell 17:12 (EEST)
Ma saan nii aru, et mallina kasutamine tähendab, et sa paned kuskile artiklisse {{ÜRO Rahuvalvejõud}}. Adeliine 24. juuli 2017, kell 21:26 (EEST)
Õigus, Adeliine. Hädalahendus on see, kui mallist eraldad ajutiselt vastava märksõna. Nt linki ÜRO Rahuvalvejõud kasutatakse sisuliselt vaid ühes artiklis: Nobeli_rahuauhind--Estopedist1 (arutelu) 26. juuli 2017, kell 20:38 (EEST)
Otsinguparameetritega mängimine on üks võimalus. Näiteks selline Vikipeedia otsing annab Estopedist1 soovitud tulemuse:
linksto:"ÜRO Rahuvalvejõud" -insource:"{{Euroopa Liidu institutsioonid}}" -insource:"{{NobelRahu}}"
See küsib linke leheküljele "ÜRO Rahuvalvejõud" ja välistab tulemused, kus on sees malli väljakutsumise kood.
Otsinguparameetrite juhend on siin: en:Help:Searching. Cumbril 26. juuli 2017, kell 23:10 (EEST)
Tegelt seda osa ei peagi panema: -insource:"{{Euroopa Liidu institutsioonid}}". Cumbril 26. juuli 2017, kell 23:13 (EEST)
suur tänu!--Estopedist1 (arutelu) 28. juuli 2017, kell 15:58 (EEST)

Kustutamispalve[muuda lähteteksti]

Palun kustutada artiklis Mark Feigin 5.44.168.136 poolt tehtud muudatuste nähtavus (ja blokeerida kasutaja?), analoogselt enwi-ga. Aitäh! —Pietadè (arutelu) 31. juuli 2017, kell 14:24 (EEST)

Kordan palveid (kustutamine ja blokeerimine). —Pietadè (arutelu) 31. juuli 2017, kell 16:06 (EEST)

Yes check.svgJ Korras Taivo 31. juuli 2017, kell 16:47 (EEST)
Tänan! —Pietadè (arutelu) 31. juuli 2017, kell 17:00 (EEST)

Mall:liita ei tööta korralikult[muuda lähteteksti]

Vt nt Digitaalne allkirjastamine. Malli tekstis näitab lingi asemel [[::Digitaalallkiri|Digitaalallkiri]]. Vaatasin pisteliselt ka teisi artikleid, milles mall sees, ning neis sama mure. --kanakukk (arutelu) 5. august 2017, kell 19:40 (EEST).

@Cumbril:. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. august 2017, kell 19:51 (EEST)

Pärast kahe üksteise peal oleva punkti (":") eemaldamist jälle tööl. —Pietadè (arutelu)

Viimased muudatused[muuda lähteteksti]

Viimaste muudatuste lehelt on kadunud võimalus vaadata ainult uusi muudatusi pärast viimast vaatamist, artiklite arvu markeerimine ja paljud lingid, sealhulgas link vikisõnastiku viimastele muudatustele ja käimasolevatele hääletustele. Andres (arutelu) 14. august 2017, kell 14:00 (EEST)

Mina näen küll kõike korralikult. Adeliine 14. august 2017, kell 14:44 (EEST)
Uute muudatuste võimalus tuli tagasi, aga teisi asju ei ole. Andres (arutelu) 14. august 2017, kell 14:57 (EEST)

Kadunud märgistused keeleloendis[muuda lähteteksti]

Miks ei ole eesti, inglise ja vene Vikipeedias näha enam keeleloendites keelte juures heade ja eeskujulike artiklite märgistusi? Prantuse Vikipeedias näiteks on.--Raamaturott (arutelu) 17. august 2017, kell 19:09 (EEST)

Ma ei tea küll keda tänada, aga paistab korras olevat nüüd! Täname!--Raamaturott (arutelu) 18. august 2017, kell 11:58 (EEST)

Wikimedia strategy conversation[muuda lähteteksti]

WMFi suunalt tuntakse huvi selle kohta, et milline peaks olema üldine strateegi edasiliikumiseks ning loomulikult soovitakse mingit sisendit erinevatelt kogukondadelt. Nt käesoleval nädalal on teemaks see, et kuidas saavad meie viki kogukonnad ja vikis olev sisu säilitada olulisust muutuvas maailmas. Lähemalt. Selle alt on püstitatud ka kaks sellist väidet nagu "The Western encyclopedia model is not serving the evolving needs of all people who want to learn" ja "Knowledge sharing has become highly social across the globe". Soovib keegi seda temaatikat kommenteerida? Mõtteid selle kohta, et kuidas edasi? Millele peaks liikumine tähelepanu pöörama? Mille arendamine oleks kõige olulisem? Ivo (arutelu) 4. juuli 2017, kell 23:56 (EEST)

Lisan siia ka viite strateegia-arutelude lehele Meta-Wikis, kus saab tutvuda strateegiaprotsessi senise käigu, juba toimunud arutelude tulemuste ja muuhulgas ka Ivo tsiteeritud väidete aluseks olevate uuringuandmetega. Arutelu hõlbustamiseks oleks hea, kui leiuks keegi vabatahtlik, kes võtaks kätte ja selle iganädalaste lugude lehe eesti keelde tõlgiks, kuid hakkama saaks ka vast ilma selleta. Daniel Charms (arutelu) 5. juuli 2017, kell 08:31 (EEST)

Aga mõtteid - kas need "lyhikesed vastused konkreetsetele kysimustele", mida kasutajad väidetavalt otsivad, ei olegi mitte just see, mida klassikaline lääne entsyklopeedia on pakkunud? Kui võrrelda näiteks EE-d ja Vikipeediat, siis esimese artiklid on kahtlemata lyhemad ja löövamad. Vikiartiklite pikkus on pigem põhjustatud mahupiirangute puudumisest kui klassikalise mudeli järgimisest. Seega oleks ehk hoopis vaja pöörduda tagasi klassikalise mudeli juurde, mis selgelt teadvustab piirangute vajalikkust. Selle erinevusega, et Vikipeedia puhul pole piiratud ressursiks mitte maht, vaid kasutajate tähelepanu. Teisalt võib seda leidu tõlgendada ka nii, et inimesed ei vajagi tegelikult entsyklopeediat, vaid pigem leksikoni. See tähendab, et Vikipeedia asemel/kõrval peaks liikumine tervikuna hoopiski pöörama senisest suuremat tähelepanu just Vikisõnastikule jt projektidele. - Daniel Charms (arutelu) 5. juuli 2017, kell 08:48 (EEST)

Minu meelest piisab sellest, kui pika artikli alguses on sissejuhatus või spetsiaalne kokkuvõte.
Vikisõnaraamat ei saa asendada entsüklopeedilist leksikoni. Andres (arutelu) 5. juuli 2017, kell 10:38 (EEST)

Veel yks viide: Meta-Wikis on yleval kokkuvõte siin varem toimunud strateegia-arutelust ning 4. mail Wikimedia Eesti vabatahtlike ja soome-ugri noorte yhingu MAFUN liikmete osalusel toimunud aruteluõhtust. Daniel Charms (arutelu) 6. juuli 2017, kell 14:14 (EEST)

Tagasiside koolitus[muuda lähteteksti]

Oleme vikipedistide kokkusaamistel ja ka arutelulehtedel rääkinud tagasiside andmisest ja suhtlemisest uute kaastöölistega. Miljon+ projekti osalistega on see ka korduvalt jutuks tulnud. On pakutud, et kasulik võiks olla koolitus vikipedistidele, kus õppida ja arutada sel teemal. MTÜ tegevjuht Marta soovitab Koidu-Tani Jürisood, kelle koolitusel ta on käinud. Koolitus toimuks Tallinnas 5. septembril 8 akadeemilist tundi järjest (see on ettepanek, kuupäeva suhtes võib olla läbirääkimisruumi). Pealkirjaks "Arendava tagasiside andmine Vikipeedia keskkonnas". MTÜ kataks kulud. Koolitaja viib ennast koolituse ajaks Vikipeedia iseärasustega kurssi. Palun andke siin vabas vormis teada, kes oleks sellest koolitusest huvitatud ja see aeg sobiks. See ei ole veel tulijaks registreerimine, aga on oluline teada, kui palju osalejaid oleks. Mind küll väga huvitaks ja kui koolitus toimub, tahaksin küll osaleda. Adeliine 6. juuli 2017, kell 17:00 (EEST)

Põhimõtteliselt olen huvitatud. Arvan, et enese kurssi viimiseks peaks ta proovima Vikipeedias midagi teha. Andres (arutelu) 6. juuli 2017, kell 17:05 (EEST)
Ma saan aru, et see koolituse kuupäev langes nüüd ära? Ma suhtlen koolitajaga sel teemal siis, aga kui jätkuvalt on huvi, siis Vikipeedia e-kursuse raames gümnasistidele on samad teemad kaetud, äkki võiks püüda tulevikus neid asju kuidagi kokku viia? Kas kuskil on tagasiside andmise teemal pikemalt ka arutatud või on keegi sellest kokkuvõtte teinud? --Märt Põder (arutelu) 7. september 2017, kell 19:06 (EEST)

Astus ämbri asemel pangi → ühe jalaga ämbrisse, teisega pangi[muuda lähteteksti]

8. jaanuaril 2015 nimetab administraator @Andres: puuduseks, et kirjutan detsembril asemel detsember, muudan käitumist ja täna loen administraator @Iifar: esituses, et Andres soovitas mulle viga – Vaadatud "13. detsember 2015" versus "13. detsembril 2015". Kas korraldada järjekordne hääletus (pang contra ämber, põhi↔lõuna)? —Pietadè (arutelu) 28. juuli 2017, kell 09:53 (EEST)

Ikka "vaadatud 13. detsembril" on õige. Adeliine 28. juuli 2017, kell 10:03 (EEST)
Eks ta üritas parandada seda, et malli poole pöördumisel veateadet ei saaks. Aga seal oli muidugi sees kuupäev 4. märts 20018, sinna läheb veel natuke aega ja ka 2018. aastani on veel minna, õige on 2008.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. juuli 2017, kell 10:33 (EEST)

Seega: pängrisse. --.Toon (arutelu) 28. juuli 2017, kell 11:58 (EEST)

Kuna "vaadatud" esineb enamasti viidetes, mis esitatakse hiljem lugejale väiksemas kirjas, siis ma seal olen kuupäeva kirjutanud numbritega (Vaadatud 13.12.2015). Välislinkide korral, mis on tavalise suurusega kirjas, olen kuu kirjutanud sõnaga ja käänatult (Vaadatud 13. detsembril 2015). Kui sõna "vaadatud" ei ole, siis kirjutan kuu sõnaga välja, aga see jääb nimetavasse käändesse (nt 13. detsember 2015).
Mulle on jäänud mulje, et viidete koondamise tööriist kasutab viidetes sõna "vaadatud" asemel "kasutatud", justkui oleks kasutamisel seal teistsugune tähendus kui vaatamisel. Kas selline sõnastuslahknevuse tekitamine on sihilik? Kui ei, siis soovitaksin ka tööriistal kasutada sõna "vaadatud". Kuriuss 3. august 2017, kell 23:15 (EEST)
See tööriist ei muuda viidete tekstis ühtegi sõna. Cumbril 16. september 2017, kell 08:38 (EEST)
"Kasutatud", mu meelest seda tähendabki, et "kasutatud" (vt nt Durrelli õe kogemust teatud regiooni WC-de kasutamisel) —Pietadè (arutelu) 3. august 2017, kell 23:50 (EEST)
Milleks välislingis üldse märkida vaatamise aega? Andres (arutelu) 4. august 2017, kell 00:20 (EEST)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Mina olen vahetevahel sinna märkinud ka kellaaja. Sama aadressil asuv materjal võib nimelt muutuda, nii sisu kui pealkirja poolest, esimesena tulevad meelde BBC ja Reuters. —Pietadè (arutelu) 4. august 2017, kell 11:44 (EEST)

Minu meelest see on tähtis ainult viitamisel. Andres (arutelu) 4. august 2017, kell 12:01 (EEST)

Pangi asutakse vist ainult Mulgimaal? Tallinnas ja Saaremaal on võimalik ainult pange astuda. Ave Maria (arutelu) 17. august 2017, kell 15:32 (EEST)

Pidu? Täna?[muuda lähteteksti]

Täna tähistatakse Tallinnas eestikeelse Vikipeedia 15. sünnipäeva. Kuna vikipediste sinna ei oodata (Vikipeedias mina hetkel informeerin sellest esmakordselt ju?), siis teen ettepaneku pidu vikipedistide poolt boikoteerida. Ave Maria (arutelu) 19. august 2017, kell 13:48 (EEST)

Olles kuulnud, et ka Vikipeedia peamist eestvedajat ja sisuliselt esimest eestlasest kaastöölist ei ole 15. sünnipäeva tähistamisele kutsutud, loobusin ka viimasel hetkel sellel üritusel osalemisest. Liiga palju küsimusi tekib ürituse taolise korraldamise puhul, et mis siis on eesmärk ja mille legitimeerimiseks võiks minu kohalolekut pidada. -- Toomas (arutelu) 19. august 2017, kell 16:55 (EEST)
Vabandust, ma sain 20. juunil Ivolt kirja. Olin selle täiesti unustanud. Andres (arutelu) 19. august 2017, kell 17:20 (EEST)
No vähemalt niigi palju. Ent üles jääb siiski Ave tõstatatud probleem, miks seda üritust Vikipeedias pole välja kuulutatud. -- Toomas (arutelu) 19. august 2017, kell 17:24 (EEST)
15. sünnipäeva tõesti tähistati. See oli kutsetega üritus, sest ilmselt kardeti, et kõiki huvilisi ei suudeta toitlustada. Palusin lisada nimekirja rohkem vikipediste ja seda vist ka tehti, aga ilmselt liiga hilja. Minu hinnagul kukkus üritus läbi, sest paljud kutsututest ei tulnud kohale. Kindlasti peab WMEE siit omad järeldused tegema. --Metsavend 22. august 2017, kell 01:56 (EEST)
Pange kutse lõppu R.S.V.P. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 04:19 (EEST)
Mina asusin Wikimedia Eestis tööle kommnunikatsiooni alal teisipäevast 15. augustist ja seega kõike sünnipäevaga seonduvat ei tea, küll aga tean, et sünnipäeva teavitus algas isiklike kutsetega juba varem, aga ma sain aru, et just sellepärast, et inimesi isiklikult osalema motiveerida, ja mitte sellepärast, et kedagi kõrvale jätta. Tegime 17. augustil laiemaks informeerimiseks ka avaliku Facebooki sündmuse ja saatsime lõpuks ka veel pressiteate ning levitasime seda infot Wikimedia ja Vikipeedia sotsmeedia kontotel. Sisuliselt oleks võinud mistahes Eesti meediaväljaanne pressiteatest uudise teha -- ja nii oleks võinud sünnipäevakutse jõuda väga suure publikuni --, aga me ei saa neid selleks kohustada. Ses mõttes olid üritusele oodatud kõik ja kuna NO99 fuajee ei mahuta lõputut arvu inimesi, siis mingist hetkest oleks hakatud osalejatele ütlema, et kahjuks on kohad juba täis. Seda hetke aga ei saabunud ja seega oleks võinud tulla kõik soovijad. Kuna Vikipeedia kasutajate informeerimise oli enda peale võtnud Ivo, siis selle teavitusega mina täiendavalt ei tegelenud ja Ivo oli ise Eestist ära, mistõttu võisid meeldetuletused õigel ajal saatmata jääda vmt. Kindlasti oleks pidanud selle auhinna ja sünnipäeva enda korraldama tihedamas koostöös Vikipeedia kaastöölistega ja kui ma oma kõigile vajalikele kanalitele ligipääsu saan, siis ma edaspidi kindlasti hoolitsen, et Wikimedia ei korraldaks Vikipeedia egiidi all üritusi nii, et info vikipedistide endini ei jõuagi. Muide, koostan sünnipäeva puhul ka Vikipeedia kolme esimese dokumenteeritud autori intervjuude põhjal ajakirjandusliku loo võrguentsüklopeedia algusloost (käisin ja intervjueerisin selle tarbeks enne sünnipäeva ka Andrest ja tuletasin talle ka meelde, et sünnipäev toimub). Minu poolt siis selline sünnipäevakink. Vikipeedia sõber 2017 Mart Noorma lubas aga oma kõnes kinkida Vikipeediale EV100 puhul ühe põhjaliku ja kvaliteetse Vikipeedia artikli. Olete kõik teretulnud talle seda meelde tuletama. --Märt Põder (arutelu) 22. august 2017, kell 13:44 (EEST)

Minu meelest siin olnud repliik kustutati põhjendamatult. Muidugi on parem, kui aruteludes sisse logitakse, aga me oleme alati tolereerinud ka teistsugust käitumist. Mille poolest see isiklik pöördumine on? Andres (arutelu) 21. august 2017, kell 23:34 (EEST)

Küllap üritus toimus kutsetega sellepärast, et kohtade arv oli piiratud. Aga mind häirib hoopis see, et Vikipeedia sõber kuulutati välja Vikipeedia nimel, kuid Vikipeedia (siis Vikipeedia kogukonna) teadmiseta ja osaluseta. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 00:04 (EEST)

Ma arvan ja loodan, et vähemalt annab see teema korraldajatele tuleviku tarbeks vihjeid asjadele, mida tuleks teisiti teha, sest näiteks Vikipeedia sõbra välja kuulutamisest ei tea vähemalt mina tõepoolest midagi, ehkki olen siin kuus ja pool aastat kirjutanud ja võiksin justkui teada. --Kuuskinen (arutelu) 22. august 2017, kell 01:26 (EEST)
Parandan ennast, Google leidis nüüd ikka Vikisõbra ka üles. --Kuuskinen (arutelu) 22. august 2017, kell 01:31 (EEST)
Ehk jagad teadmist, minu Google leidis vaid Kurttummade sõbra... —Pietadè (arutelu) 22. august 2017, kell 01:47 (EEST)
Jagan ise: Vikipeedia aasta sõber 2017 on Mart Noorma, Pealinn, 21. august 2017
Tsitaat ka: "Ülemaailmse veebientsüklopeediaga soovitakse luau keskkond..." —Pietadè (arutelu) 22. august 2017, kell 01:51 (EEST)
Vikipeedia sõbra auhinna otsustas välja panna Wikimedia Eesti juhatus. Auhinna saajat taheti saladuses hoida, seetõttu ilmselt ei teavitatud (ega kaasatud) valimisest ka kogukonda. Sellest, et sellise auhinna väljaandmine on plaanis, oleks pidanud muidugi teavitama. Minu viga. --Metsavend 22. august 2017, kell 01:56 (EEST)
Ei, vaata, asi on selles, et igaüks valib ise oma sõpru, mis mõttes keegi teine valib?
Oscari võitjad ju hoitakse saladuses, kuigi suur akadeemia valib, kuidas siis Vikipeedia sõpra ei saa saladuses hoida? Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 04:14 (EEST) Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 04:19 (EEST)
Mind otseselt ei häiri, et Noorma valis Vikimedia, sest nad ilmselt näevad isiku mõju Vikipeediale tavalisest inimeseset mõnevõrra paremini. Samas võiks järgmist aastat silmas pidades läbi mõelda hääletamise (nt. kas kaasata E-kirjade abil salajasele hääletusele ka teised kirjutajad) ja kindlasti võiks nt. nädal enne tseremooniat öelda siin kõigile, et üritusel kuulutatakse muuhulgas välja ka Vikipeedia sõber 2018. --Kuuskinen (arutelu) 22. august 2017, kell 10:20 (EEST)
Ma arvan, et Wikimedia oleks pidanud Vikipeedia sõbra 2017 valimisel vähemalt oma liikmetelt või Vikipeedia kasutajatel sisendit küsima. Kas lõplik otsustamine, kes auhinna saab, peaks olema Wikimedia juhatuse või mingi statuudi alusel eraldi žürii käes või Wikimedia liikmete otsustada, see on juba detailiküsimus, aga kuna auhinda, selle üleandmist jmt korraldas-rahastas Wikimedia, siis oleks liiast nõuda, et nemad annaks auhinna kellegi teise nimel. Eks see on Wikimedia arvamus selle kohta, kes on Vikipeedia sõber. Muidu Wikimedial on minu teada õigus kasutada Vikipeedia kaubamärke, selles mõttes siin juriidiliselt vist probleemi pole, pigem just heade praktikate osas selliste auhindade puhul. Järgmine kord neid asju loodetavasti arvestatakse ja Mart Noormale auhinna andmine on minu meelest igati õigustatud. --Märt Põder (arutelu) 22. august 2017, kell 13:44 (EEST)

Minu meelest on sellel arutelul juba püstitamise hetkest juures pahatahtlikkuse maik stiilis "vikipediste sinna ei oodata" või "... kukkus üritus läbi". Eeldusena tuleks siiski teha selgeks, et Vikipeedia ja Wikimedia Eesti on kaks täiesti eraldi asja ja neil on täiesti erinevad funktsioonid. Laupäevane üritus oli Wikimedia Eesti üritus, mitte aga Vikipeedia üritus. Vabal maal võib igaüks korraldada mistahes ürituse, kutsuda sinna, keda soovib ning lülitada programmi just selliseid ettevõtmisi, mida soovib seal näha. Wikimedia Eesti on registreeritud MTÜ oma liikmeskonnaga. Kui keegi tahab Wikimedia Eesti asjades kaasa rääkida, tuleks kõigepealt selle organisatsiooniga liituda. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2017, kell 10:52 (EEST)

Siin on siiski kaks punkti. Esiteks, kui näiteks keegi rikub minu autoriõigusi või varastab minu identiteedi, siis mul on õigus midagi sellest arvata ja võib-olla isegi midagi ette heita, isegi kui see keegi pole üldse mina. Teiseks, MTÜ on oma põhikirja järgi Vikipeedia jms teenistuses ja seal on suuresti samad inimesed, nii et päris võõrastega me ei räägi, isegi sõltumata sellest, kas keegi on liige või mitte. MTÜ legitiimsus oleneb vikipedistide toetusest. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 11:33 (EEST)
Identiteedivarguse teema jäi mulle antud kontekstis arusaamatuks. Palun selgita.
Olen nõus, et tegu võib olla suuresti samade inimestega, kuid kahe formatsiooni - entsüklopeedia enda ning MTÜ - eesmärgid ja funktsioonid on erinevad. On omaette küsimused, kas sellist MTÜ-d üldse on vaja, kas MTÜ funktsioone võiks täita mingi muu moodustis, kui avatud või suletud peaks olema MTÜ juhtimine (mina ka näiteks ei saa aru, miks on avalikkuse eest salastatud liikmete nimekiri ja juhtorganite otsused), millised MTÜ tegevused eesmärgi saavutamiseks on mõttekad ja millised on mõttetud. Niisugune diskussioon oleks kindlasti teretulnud, kuid hea algus sellele ei näi olevat, kui solvatakse inimesi, kes oma vabast ajast midagi ära teha püüavad.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2017, kell 12:28 (EEST)
Kui Wikimedia juhatus kuulutab oma otsusega välja Vikipeedia sõbra, pidamata nõu Vikipeedia kogukonnaga, siis mulle tundub tegu olevat võõra identiteedi kasutamisega.
Need esimesed märkused on ebamäärased etteheited, aga ma saan asjast nii aru, et heideti ette, et Vikipeedia sünnipäeva tahetakse tähistada ilma vikipedistideta. Mul ei ole aimu, kui tõsi see on, aga mingi tõetera selles etteheites ju on, ja kahtlemata nende mõtete avaldajad tundsid end solvatuna. Kui kogu ettevõtmine oli nii salastatud, siis ei teagi, kellele etteheiteid adresseerida.
Ebaõnnestunuks kuulutas ürituse MTÜ juhatuse liige, kelle suust see minu meelest kõlab pigem enesekriitikana kui solvanguna. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 12:54 (EEST)
Ilmselgelt on siin kahepoolne kommunikatsioonihäire. Ühelt poolt ei ole MTÜ kuigi hea suhtleja Vikipeedias, osalt ilmselt seetõttu, et palgalised ja ka osa juhatust ei ole ise aktiivsed vikipedistid (üritustele tordi tellimiseks jne muidugi ei peagi olema, aga Vikipeediast inimeste kohaletoomiseks ikkagi võiks ja vikipedistidest arusaamiseks kindlasti peaks). Teisalt on osa aktiivseid vikipediste võtnud põhimõttelise seisukoha, et sealt MTÜst ei saagi kunagi midagi head tulla, kogu selle tegevus on pahatahtlik ja puhas nendevastane tagakiusamine. Kui inimene on otsustanud alandatud ja solvatud olla, siis on teda raske takistada, aga MTÜ peaks seda järjekindlamalt üritama kõigi vikipedistide, sh nendesinastega suhelda ja nende sisendit välja meelitada - kui sel pingutusel ka mingit muud tagajärge pole, siis vähemalt saab kõrvalseisjaile selgeks, et alandatud ja solvatud on seda oma vabast tahtest ja neid pole kuidagi võimalik vägisi aidata. Seda enam, et alandatud ja solvatud kalduvad "kogukonda" monopoliseerima, esinedes ise kogukonna nimel ning pidades enda arvamust tihtipeale kogukonna omaks (mittenõustujad nähtavasti ei ole siis kogukond - see on üks põhjus, miks ma püüan eesti Vikipeediat vältida, kui mingit erilist vajadust pole).
Mis konkreetsesse üritusse puutub, siis paistab, et korraldajad tegutsesid heas usus, aga mitte eriti läbimõeldult. Keda, kuidas ja miks kutsuti, mina aru ei saanud. (Soomlased tuli kambaga, rohkem ei kedagi; kas lätlased üldse said mingi kutse? Miks rootslastele seda mina edastama pidin, kes ma pole isegi MTÜ liige mitte? Ja kui kohtade arv oli piiratud, siis miks mitte kasutada ka Vikipeedias endas RSVP-süsteemi? Mitte, et inimesed vastusepalvele tavaliselt reageeriks muidugi.) Nii et sellest võiks teha rea konkreetseid järeldusi.
Vikipeedia sõbra valimise võinuks samuti siin välja kuulutada, kuigi seda otseselt korraldada tulnuks nähtavasti mujal, sest avalik viki ei ole just see koht, kus kellelegi üllatust saaks kavandada. Iseasi, et eelnimetatud alandatud ja solvatud kalduvad jälestama üldse igasugust vikivälist ja/või organiseeritud tegevust, nii et tõenäoliselt on Noorma nende meelest süüdi kohutavates kuritegudes Vikipeedia vastu - tema tegevuse tulemusel võib siia ju uusi kirjutajaid tulla ja heldeke, kes nonde tagant koristada jõuab? Sellesama "kogukond - see olen mina!" suhtumisega kipub ju kaasnema veendumus, et parim tervitus Vikipeediasse oleks silt "Võõras, ära tule!". (Mis seal salata, ega selle suhtumise taustal minagi ennast oma 13 aasta ja mõne tuhande artikliga sellises "kogukonnas" eriliselt "omana" tunne. Õnneks enamik vikipediste tegelikult sellised ei ole, ksenofoobid on vaid kõige häälekamad ja alati kohal.) Nii et vabalt võinuks Noorma lõpetada hoopis Vikipeedia vaenlase tiitliga. Aga noh, ega ei tea, kui ei proovi. --Oop (arutelu) 22. august 2017, kell 13:49 (EEST)

Märdilt on hea ja asjalik jutt ja tegevus. Ka Metsavend räägib asjalikult. Muidu on ikka kostnud sellist hoiakut, et muudkui irisete ja millegagi te rahul ei ole. Vikipedistide omavahelised suhted tekitavad ka pahatihti stressi, nii et tekib suhtlemisväsimus, ja mind paneb see üritustest ja ka MTÜ tegevusest eemale hoidma.

Vikipeedia sõbra valik oli täiesti loogiline, ja Kuuskinenil on nähtavasti õigus, et tema tegevus on asjade ajajatele võrreldamatult paremini nähtav kui Vikipeedia tegijatele. Ka avalikkuse jaoks on tema sõnadel kaalu eeskätt siis, kui ta ka ise oma üleskutset järgib ja isiklikku eeskuju näitab. Praegu aga tundub, et sõnum sellest, et Mart Noorma sai Vikipeedia sõbra tiitli, ei levi piisavalt, sest seda pole ükski suur väljaanne üles korjanud. Tuleb veel midagi ette võtta, et see teatavaks saaks.

Eks see on Wikimedia arvamus selle kohta, kes on Vikipeedia sõber.

Tõsi, see on Wikimedia arvamus, õigemini vist siis Wikimedia juhatuse arvamus, aga siin on kaks aga. Esiteks, avalikkusele jääb mulje, et see on Vikipeedia tegijate arvamus. Teiseks, kas tõesti ei tundu imelik avalikult kuulutada, et keegi on kellegi teise sõber? Parem siis juba rääkida Wikimedia sõbrast.

Diskussiooni MTÜ funktsioonide, eesmärkide ja meetodite kohta oleks küll tarvis.

Kuskilt võiks olla võimalik detailsemalt teada saada, mida Vikipeedia sünnipäeva puhul tehti.

Iseasi, et eelnimetatud alandatud ja solvatud kalduvad jälestama üldse igasugust vikivälist ja/või organiseeritud tegevust, nii et tõenäoliselt on Noorma nende meelest süüdi kohutavates kuritegudes Vikipeedia vastu - tema tegevuse tulemusel võib siia ju uusi kirjutajaid tulla ja heldeke, kes nonde tagant koristada jõuab? Sellesama "kogukond - see olen mina!" suhtumisega kipub ju kaasnema veendumus, et parim tervitus Vikipeediasse oleks silt "Võõras, ära tule!".

Kus Sa seda näed? Minu meelest pole praeguste Vikipeedia tegijate hulgas ühtegi sellise suhtumisega inimest. Praegu oleks ka koristamist rohkem tarvis, kui teha jõutakse. Kui inimesi tuleb juurde, küllap siis tuleb ka koristajaid juurde ja lõppkokkuvõttes Vikipeedia kasvab jõudsamalt. (Kuigi seni pole aastatepikku hüpet toimunud. Võib-olla see oleks võimalik, kui mõni karismaatiline inimene teeks õigeid asju. Praegu igatahes veel näha pole, et midagi muutuks.) Anonüümseid koristajaid siin igatahes liigub. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 14:58 (EEST)

Mina sain ametliku kutse üritusele (ilmselt seotuse tõttu MTÜ-ga), aga ei saanud töö tõttu osaleda. Kui sain teada, et üritus on kutsetega ja osalejate arv piiratud, olin väga üllatunud, sest minu arvates peaks MTÜ Wikimedia Eesti korraldama selliseid üritusi avalike ja avatud üritustena, muidu on see Vikipeedia avatuse põhimõtte vastane. Kahjuks ei olnud minu võimuses ürituse korraldust muuta, sest kõik oli juba planeeritud. Kuna ürituse kinnisus oli mulle vastumeelne, ei olnud ma pettunud, et ei saanud osaleda. Märt ütleb, et viimastel ürituse-eelsetel päevadel kuulutati üritust avalikult ja justkui kõik oleks võinud tulla. Mina midagi sellist küll ei tajunud.

Vikipeedia sõbra leidmiseks võib kaasata kogukonda, aga minu arvates võib vabalt MTÜ Wikimedia Eesti seda tiitlit välja anda ja saaja valida, nagu mis tahes auhinda võib välja anda mõni organisatsioon või väike grupp inimesi, selleks ei pea korraldama rahvahääletust. Aga tõesti tuleb siis selgelt väljendada, et see on MTÜ Wikimedia Eesti valik. Selle väljendamine on seotud Vikipeedia ja MTÜ Wikimedia Eesti mõistete lahushoidmisega. Ja veel: Wikimedia ja MTÜ Wikimedia Eesti ei ole sama, neid nimetusi ei tohiks kasutada võrdsena. Nende vaheldumisi kasutamine aitab kaasa tavainimese jaoks kõigi kolme üheks sulamisele: Vikipeedia, Wikimedia ja MTÜ Wikimedia Eesti. Adeliine 22. august 2017, kell 20:09 (EEST)

Ma siis õiendan eelpool öeldut: mina ei saanud ametlikku kutset, ainult Ivo küsis, kas ma saan tulla.
Facebookis teatamisest ei piisa, sest Facebookis on nii palju infot, et see upub ära.
Jah, seda ma mõtlesingi, et MTÜ ja Vikipeedia tuleb avalikkuse silmis lahus hoida. Andres (arutelu) 22. august 2017, kell 21:40 (EEST)
Mina läksin kohale. Ivo küsis paar nädalat varem erakirjaga, kas saan tulla, rohkem ühendust ei võtnud, aga ma ikkagi läksin ja üritus toimuski. Jäin suht rahule. Vikipeedia administraatoreid oli vist 5, kokku oli rahvast paarkümmend. Nänni ja süüa jagati ka. Oobi sõnavõtt oli ürituse põhisündmus, väga hea kõne oli. Ta peaks seda parlamendis rääkima. Kõige nõrgem oli WMF-i esindaja pöördumine, mis koosnes ainult tühjadest sõnadest ja klišeedest, kui keele (eesti) ja numbri (15) asemele muu keel ja muu number panna, siis kõlbaks seda ükskõik mis keelse vikipeedia sünnipäeval tarvitada. Arvatavasti seda nad teevadki. Taivo 24. august 2017, kell 11:51 (EEST)
Igaks juhuks lisan ka mõne endapoolse kommentaari, kuna minu nimi siit mitmest kohast läbi käis (riigist eemal viibides pole ma nimelt viimasel nädalal netile ligi saanud):
  • minul paluti saata laiali kutseid vikipedistele, mida ma ka tegin; MTÜ liikmete jt teavitamine ei olnud minu teha. kindlasti oli personaalne kutse saadetud teema algatajale. mina ürituse korraldamises ei osalenud ja kuna mind selle toimumise ajal Eestis polnud, siis ega ma selle korralduslike üksikasjade vastu liiga palju huvi tundnudki.
  • kuidas teavitada vikipediste ja laiemat üldsust WMEEs toimuvast ongi keeruline küsimus. olen minagi selgelt tunnetanud sellise seisukoha olemasolu, et WMEE suunalt ometi midagi head tulla ei saa. kui aga midagi läheb nihu, siis alustuseks võiks üles näidata ikkagi mõistvat suhtumist ja lasta osalistel asja selgitada ning juhtunust õppida ja mitte teha ettepanekuid millegi boikoteerimiseks. seesugune "rohkem kurjust" lähenemine ei ole paraku eriti produktiivne ja pigem kahjustab üldist õhkkonda.
  • mina ise oleksin kindlasti eelistanud teavitust üldises arutelus ja eeldasin, et mingi hetk midagi siia ka lisatakse. senine praktika näitab (kasvõi seoses suvepäevadega), et selline teade küll tõstab inimeste teadlikkust, kuid ei too üritustele eriti täiendavat osavõttu (ning kohe kindlasti ei võimalda see planeerida üritusi, kuhu on tellitud toitlustus ja kus on seega vaja võimalikult täpselt teada osalejate arvu). seega mõistan ma valikut "personaalsema" lähenemise kasuks.
  • mis puudutab meie naaberriikide vikipedistide kutsumist, siis sellega sai aktiivselt tegeletud. sealhulgas Läti suunal, kust algselt pidi ka üks vikipedist Eestisse saabuma ja kellele sai isegi öömaja otsitud.
  • mis puudutab MTÜ suletuse teemat, siis seda on nõudnud MTÜ enda vikipedistidest liikmed, et osa asju (nt liikmete nimekiri) ei oleks avalik. mina pole seda suunda kunagi pooldanud, kuid mul pole olnud soovi sel teemal lõputult vaielda ning seega lihtsalt leppisin asjade sellise seisuga.
  • tänan neid, kes üritusel osalesid ja kes võtsid vaevaks seda korraldada. loodan, et asi läks siiski korda. Ivo (arutelu) 27. august 2017, kell 04:40 (EEST)
alustuseks võiks üles näidata ikkagi mõistvat suhtumist ja lasta osalistel asja selgitada ning juhtunust õppida - 13. augustil saatsin Käbile märgukirja, et Vikipeedias teadet pole, kas vikipedistid pole oodatud. ei vastust siin ega mailis. Ave Maria (arutelu) 31. august 2017, kell 07:12 (EEST)
See oli kutsetega üritus. Antud juhul sai kutseid saadetud nii u 40 vikipedistile, kellel lisaks oli kutsutud veel teisi MTÜ liikmeid, hulgaliselt koostööpartnereid, vabatahtlikke ja naaberriikide vikipediste.
Ma ei tea, et palju see ruum inimesi mahutanud oleks, aga see on juba päris suur hulk rahvast. Seega on igati mõistetav, et kuhugi sooviti piir tõmmata. Praktikas oli küll ootamatult suur % neid, kes andsid teada, et ei saa osaleda.
Vikis jah teadet polnud. Järelikult olid üritust korraldavad inimesed seda nii kavandanud, et inimesi teavitatakse otse ja ei hakata kuskile üles märkima avalikku teadet, mille peale niikuinii mitte keegi ei reageeri ja mille järgi ei ole võimalik ennustada kohale tulijate arvu.
Võid alati ise ka midagi korraldada ja ette näidata, et kuidas paremini teha. Näiteks Tallinnas selgelt ei toimu (piisavalt) vikipedistide kokkusaamisi. Tahad mõnda korraldada?
Ma korraldasin alles viki suvepäevasid. Siin oli üldises arutelus teade, aga kui palju oli neid, kes sellele teatele reageerisid? Sa võid selliseid teateid nõuda küll, aga samal ajal oleks siiski tarvilik meeles pidada, et nende mõju ei ole sugugi suur. Ivo (arutelu) 3. september 2017, kell 23:51 (EEST)
Lugesin seda arutelu tagantjärgi ja mõtlesin, et kui siin ei käinud jutt klubilisest tegevusest, siis millest siin õigupoolest räägiti? Võõra identiteedi kasutamise süüdistus jäi ka mulle arusaamatuks. Kui Vikipeedia on avatud keskkond (mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada), mitte äriühingu poolt kiivalt kaitstud kaubamärk, siis mis võiks olla halba selles kui kümned või isegi sajad erinevad kollektiivid valivad Vikipeedia sõpru? Ja jõudsin mõttega sinna, et avatuse printsiibiga oleks palju paremas kooskõlas see, kui ei ole mitte üks MTÜ, vaid kui neid oleks mitu. Ehk monoparteiliselt süsteemilt tuleks minna üle mitmeparteilisele süsteemile, kus ei ole ühte õiget parteid. Siis ei saaks keegi käsitleda Vikipeediat enda omana ja siin jageleda, et kes on rohkem vikipedist kui teine või kes on klubiõhtule kutsutud ja kes mitte, või kuidas on kutsutud. No näiteks Andres võiks asutada oma Rahvarinde Vikipeedia toetuseks, Ivo võiks teha oma Vikipeedia Reformipartei jne. (Ärge palun võtke seda isiklikult, see on mõeldud lihtsalt humoorika illustratsioonina). Vast jääks ruumi ka üksikkandidaatidele ja erinevatele mitteformaalsetele liitudele. Kui te mõtlete seda tõsiselt, et Vikipeedia ei ole klubi, siis ka tegutsege vastavalt. --VillaK (arutelu) 7. september 2017, kell 11:36 (EEST)
Asjale võib nii vaadata küll. Mina väljendasin seda, kuidas mulle tundus, ja utreerisin ilmekama väljenduse huvides. Andres (arutelu) 7. september 2017, kell 18:12 (EEST)
Muide, ka Tartu Ülikooli kaasamist Vikipeediaga seotusse võib vaadata sellise mitmeparteilise süsteemi loomise algena. Kaugemaks eesmärgiks on ikkagi see, et neid organisatsioone oleks palju, kes leiaksid, et viki on hea asi ja püüaksid omalt poolt midagi selle jaoks ära teha. Isegi see kunagine MTÜ loomine oli ikkagi selleks ette võetud, et oleks hõlpsam algatada tegevusi, mis aitaks viki juurde uusi inimesi tuua. Ivo (arutelu) 10. september 2017, kell 00:42 (EEST)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Ehk alustaks Isa ja poeg "jalulepanekust" (kõik ei pea ennast välja logima, et kujutist näha)
Mis ajast Universitas Tartuensist "mitmeparteiluse" algatajaks nimetada, Uljanovist? Mida mulle on ette heidetud, aga, kordan, väsimatult: "Mulle toimivad allergeenina 3 ühikut: porikärbsed, rumalad ja ebaausad inimesed..."
Ehk alustaks oma õue kordategemisest, valimised tulekult, nii et "Uus luud pühkma!";
või siis keelake minusugused ära (kahtlen et see peale etwi mujal mõjuks), "Esimese öö õigus".
Kusjuures käesoleva salvestamisel saan teada, et sisselogitud kasutajana saaksin mitmeid eeliseid, sõimu, pööratud issit-poega jm
Come on2001:7D0:88A5:7B80:D23:21FD:3B89:8552 10. september 2017, kell 01:12 (EEST)