Vikipeedia arutelu:Administraatorikandidaadid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kas siin peaks ainult adminnid hääletama või kõik? Kuna ei tea, märgin arutelus, et Lulu puhul olen igaljuhul kindlalt poolt, Boy puhul ka üsnagi, teiste kohta ei oska öelda.--Tvali 19:44, 22 Mar 2005 (UTC)

Seda võiks jah kirjutada, kes hääletada saavad/võivad. Peep 28. august 2005, kell 16.23 (UTC)
Hääletada ja arvamust avaldada võivad kõik, kes on sisse loginud. Selle võiks kuskile reeglitesse kirja panna. Andres 28. august 2005, kell 16.38 (UTC)

Veel - paistab olevat mingi teatud aeg, mil oodatakse vastuväiteid - selle aja võiks kirja panna, isegi kui see pole kindlalt määratletud. Peep 28. august 2005, kell 21.17 (UTC)

Üks nädal. Pane kirja. Andres 29. august 2005, kell 05.14 (UTC)
Arvan et üks nädal on ehk liiga lühike. Ehk oleks parem määratelda kuidagi sedasi, et kas paar nädalat hääletamist või siis n-arvu (3? 5?) administraatorite toetus, kumb ennem saavutatakse. Administraatorite toetuse kasutamist näeksin selle pärast et esiteks on administraatorid (peaksid olema) kogenud kasutajad, kellel on sügavam kogemus siinsetest tavadest ja "vigadest" mis alguses tundusid head lahendused, kuid pidi hiljem üle tegema, et kandidaat ei tee selliseid. Need administraatorid oleksid siis kui mentorid/"vastutavad", et kandidaat on piisavalt kogenud et anda talle kohustusi. Sest lisaks administraatori õigustele on neil ka kohustused ja üks on olla eeskujuks teistele. --TarmoK 29. august 2005, kell 08.53 (UTC)
Hea mõte. Taivo 29. august 2005, kell 13.41 (UTC)
Meil ei ole kunagi tähtaja kohta reegleid olnud, aga inglise vikis on see üks nädal. Siin on asi mõnikord ka kiiremini käinud. Reeglid võib ju teha. Minu meelest on vajalik ainult veenduda selles, et kandidaat saab enam-vähem aru, kuidas Vikipeedias asjad käivad (kõiki peensusi ei pea teadma) ning on võtnud Vikipeedia tegemise nii-öelda oma asjaks.
Meil ei ole kunagi vastuhääli antud. Pigem antakse hääl andmata. See ei ole minu meelest hea. Aga võib-olla on asi ka selles, et pole esitatud kandidaate, kelle vastu oleks põhjust olla.Andres 29. august 2005, kell 12.39 (UTC)
Ma pole veel kellegi vastu olnud. Kui pole hääletanud, siis olen olnud erapooletu. Taivo 29. august 2005, kell 13.41 (UTC)
Võib-olla tõesti, et peaks olema vähemalt kolme administraatori toetus. Andres 29. august 2005, kell 12.39 (UTC)
Mulle tundub ka, et administraatoriks saamine käib kohati liiga lihtsalt. Mina teeks reegliks, et administraatorikandidaat peab olema vähemalt kuu aega aktiivselt Vikipeedias tegutsenud. Siim 29. august 2005, kell 14.16 (UTC)
Ilmselt tuleks koostada lehekülg, kus on kirjas administraatoriks saamise reeglid. Selle aruteluleheküljel võiks siis reegleid ka arutada. Mina isiklikult arvan, et esialgu oleks lihtsam lihtsalt "hääletuses" öelda, et ei poolda sel põhjusel, et on liiga vähe olnud vms. Andres 29. august 2005, kell 14.37 (UTC)
Kusjuures kui nyyd järele mõtelda, siis see kuuajalise aktiivsuse nõue oleks ehk kasulikum kui esmapilgul paistab. Esiteks, jah, on inimese pysivust pisut paremini näha (mitte, et mul endal selle koha pealt midagi kobiseda oleks), teiseks aga on selline... hmm... objektiivsem piir ning inimesed ei pea yksnes staaži pärast vastu hääletama kellelegi, kelle nad kuu aja järel kahel käel vastu võtaksid. Ma arvan, et see oleks ehk õhkkonnale hea (konsensusel tuginevas systeemis nagu Viki). Kuu pole kuidagi nii pikk aeg kah, et kellelgi marineerimise tunne tulla võiks (ei ole see admini staatus ju midagi erilist, et selleta kuuks ajaks tegevust ei jätkuks). --Oop 29. august 2005, kell 22.25 (UTC)
Aga mis see administraatoriks olemine on? on see mingi auhind, "tubli poiss/tüdruk oled kena tööd teinud"? Või on see võimaluste andmine kaastöölisele kellel oleks nende lisa võimalustele vajadust (Keskkonna koehndamine, vandaalide ohjeldamine) + oskab neid vastutustundeliselt kasutada?
Arvan et nüüdseks on eestikeelne vikipeedia piisavalt suureks kasvanud et ei ole vaja administraatoreid juurde "meelitada". Ja kui keegi ise soovib administraatori õigusi ja kohustusi siis võib ta ise ennast välja pakkuda ...(ja see jutt ei ole sellepärast ise satun olema administraator õigustega, tegelikult võiksin neist päeva pealt loobuda, neid eriõigusi läheb suht harva vaja, muud administraatorid teevad tänuväärt tööd) --TarmoK 21. september 2005, kell 20.13 (UTC)
Minu arusaamise järgi on sellel kaks funktsiooni. Esiteks annab see inimesele, kes tahab teha tööd, mis eeldab administraatori volitusi, võimaluse seda teha. Teiseks väljendab see kogukonna usaldust ja tunnustust. Nendest kahest viimasest on tähtsam usaldus. Tunnustuse väljendajana on administraatoristaatus sümboolne. Vikipeedia üldise poliitika järgi ei ole administraatoristaatus asi, mida taotledes tuleks nahast välja pugeda ja midagi erilist saavutada. See antakse siis, kui ollakse veendunud, et inimene Vikipeedias enam-vähem orienteerub, ei käitu destruktiivselt ning suudab järgida elementaarseid kvaliteedinõudeid. Administraatorite arvu järgi on kaudselt võimalik hinnata ka kogukonna suurust. Andres 22. september 2005, kell 05.36 (UTC)
Väljendid: enam-vähem orienteerub, ei käitu destruktiivselt, suudab järgida elementaarseid kvaliteedinõudeid, ...hinnata ka kogukonna suurust ... Tekib küsimus et miks me seda rohkem siin ei "jaga"? ..Kinnitub vaid arvamus et administraatori staatus on auhind, mitte kohustus/vastutus, mida administraatori rolli all enamasti määritletakse. Kuid, las vanemad tegijad otsustavad, ise liiga vähe siin oldud --TarmoK 22. september 2005, kell 14.15 (UTC)
Minu meelest on kõik, kes nendele kriteeriumidele vastavad, ka administraatoriks saanud, välja arvatud Peep ja Ulla. Andres 22. september 2005, kell 19.09 (UTC)
Seniajani pole keegi peale minu kandidaate välja pakkunud. Mina igatahes võtan edaspidi arvesse, et kui kuu pole möödunud, siis tekib vastuseis. Andres 21. september 2005, kell 17.43 (UTC)

See lehekülg ei ole kuigi hõlpsasti leitav. Kui ma ei eksi. --Ker 21. september 2005, kell 17.40 (UTC)


Tarmo, mida sa pead silmas sisulise panuse all? Kas artiklite kirjutamist? Kui nii, siis selliseid administraatoreid on meil veel, kellel ses suhtes suurt millegagi hüpata ei ole. Vikipeedia vajab minu arvates mõlemaid, nii neid, kes tahavad peamiselt kirjutada kui ka neid, kellele meeldib teiste kirjutatut toimetada. Ise arvan ennast küll kindlalt esimeste hulka. Siim 22. september 2005, kell 14.38 (UTC)

Sisulise panuse all mõtlen jah artiklite kirjutamist ja täiendamist, samuti administraatorilt oleks kena ka näha mingi valdkonna tundmist ja panust selless. Nõus et meil on siin sellised administraatoreid kes ei kirjuta palju, on mu endagi kirjutamis panus kesine, kuid asi on selles et minu arust, nii nagu kõrgemal kirjutasin, on eestikeelne vikipeedia arenenenud juba niikaugele et ei ole enam vaja administraatoried appi projekti esialgsetele vedajatele. Alguses kui oli vaid mõned administraatorid siis on mõistetav et laiendada seda ringi, et ei oleks administraatori vastutus vaid paari kaastöölise õlul.
Nüüdseks oleme juba seal maal et administraatorid peaksid olema tõesti sellised kaastöölised kellel on huvi ja jaksu aktiivselt siin tegutseda ja hoida silma peal teiste tegemistel. ...Arvan et selline "auhinna" mõistes administraatoriks tegemine on mõtetu, tunnustust võib ka muud moodi jagada. Administraatori õiguste puudumine ei takista kellegil siin kirjutamast või teeks seda keerulisemaks. Administraator olles aga peaks tegutsema sellisel tasemel et teised ei pea seda üle vaatama ja korrastama (ei pea siin silmas keelelist poolt). Eriti käib see Vikipeedia lehekülgede kohta, ja eriti ettevaatlik peaks olema olemasoleva kustutamisel ja ümbertõstmisel. Kärsitud muudatused ja "hiljem-arutame" stiil ei sobi minu arust administraatorile.
Adminstraatoriks hääletamisel peaks meeles pidama mida hääletakse, küsimus ei ole kasutaja kogu töö hindamises, vaid rohkem selles kas ta sobiks, on valmis n.ö. "esindama" Vikipeediat, kujundama Vikipeedia nägu.
...see on minu nägemus asjast, ja vaid üks arvamus, lõppkokkuvõttes, otsustab enamus (loodetavasti enamus ikka avaldab arvamust ... olen siin mõelnud et administraatoritle peaks ehk isegi olema "kohustus" hääletustel osaleda (ka neutraalne on hääl), siis kui nad on siin "käimas", siis saaks aruteludele/hääletustele ka paremat väärtust) --TarmoK 22. september 2005, kell 19.56 (UTC)
Minu meelest tähendab administraatoriks valimine nii-öelda omade hulka arvamist. Need on inimesed, kellega saab arvestada. See pole auhind, vaid tunnustus.
Administraatoreid on tarvis seda rohkem, mida suuremaks läheb liiklus. Administraatoritel on vahendid vandalismi operatiivseks tõkestamiseks.
Mulle tundub kummaline, et Sa heidad ette vigu inimesele, kes püüab Vikipeedia seisvat vett liikuma panna. Mis teha, kui vett üle ääre läheb, eks siis teised kühveldavad tagasi. Andres 22. september 2005, kell 20.59 (UTC)
Ka mulle meeldib et on seda aktiivsust panna "seisvat vett" liikuma, kuid minu jaoks läheb seda "vett liiga palju üle ääre" et jaksaksin seda tagasi kühveldada. Kui sina arvad et sa jaksad siis palun väga. Tegin varem ettepaneku et ei teeks paha mentor stiili kasutamine (tagasi kühveldajatele).
Mis puutub seisva vee liikuma panemisse, siis seda võib teha erinevalt, nagu eespool ütlesin, kustutades ja ümbertõstes Vikipeedia nimeruumi lehekülgi hetke ajendil ei ole minu silmis aktsepteeritav, erinev jutt on uute lehekülgede lisamine. On üks asi luua ja teine ära kaotada ("hävitada"-sõna oleks ehk liiga tugev siin kohal) samuti ei meeldi mulle kärsitus ja rahmeldamisele lähenev stiil, mida minu silmis praegu heaks kiidetakse ... võimalik et minu jaoks on standardid palju kõrgemal kui peaksid olema, kuid kui enamusele on aktsepteeritav siis ei ole minu üksik arvamus ju kogukonnale takistuseks.
Kordan veel et see on minu arvamus, praegusel juhul tundub et "kes ei ole meiega on meie vaenlane" nagu üks kuulus (sic) tegelane väljendab, ..huvitav miks erineva arvamuse avaldamine nii häiriv on? ja miks adminstraatori staatust üldse nii tähtsaks peetakse, mille puudumiseta ei saaks Vikipeedias tegutseda? Tunnustust võib avaldada ka muud moodi, kas või "aumärkidega" mida inglise vikis on näiteks näha olnud --TarmoK 23. september 2005, kell 07.39 (UTC)
Minu jaoks ei olnud Sinu arvamus mitte häiriv, vaid üllatav.
Me ju niikuinii kontrollime üksteise tegevust, ja see ei mängi siin rolli, kas keegi on administraator. Ka igal administraatoril on mingid omad vead, millest ta lahti ei saa ja mille pärast tuleb tema tehtud asjadest üle käia. Näiteks mina ei märgi peaaegu kunagi kategooriaid. Ja iseloom on igal inimesel erinev, mis sinna ikka teha.
Vikipeedia nimeruumis oli ju tarvis ümberkorraldusi. Keegi polnud neid seni ette võtnud. Kui keegi näitab üles initsiatiivi ja härjal sarvist võtab, siis sunnib see ka teisi tegutsema. Seega on see igal juhul teene.

Andres 23. september 2005, kell 08.16 (UTC)

Andresel on selle vandalismi koha pealt tuline õigus... jõudsin ka ise sinnamaale... kui kõik administraatorid on võtnud endale juhuslikult puhkepäeva ja satub kohale mõni pahatahtlik bot... - Ahsoous 23. september 2005, kell 04.59 (UTC)
Siin on küsimus kas meil on piisavalt palju administraatoreid või ei, mina arvan et on, teised ... --TarmoK 23. september 2005, kell 07.39 (UTC)
Öeldes oma arvamuse sekka, siis minumeelest pole meil liiga palju adminne, minumeelest on meil kõik vähe aktiivsemad kaastöötajad adminnid ;-)--Boy 23. september 2005, kell 09.30 (UTC)

Võiks selgelt lahti kirjutada selle, et kui palju peab adminikandidaat saama poolthääli, et saada administraatoriks või veel parem vastupidi, kuipalju peab ta saama vastuhääli, et kandidatuur läbi kukuks. Praegu ma ei saa hästi aru, et mis minu häälest üldse sõltub. Oletame, et kandidaadiks esitatakse keegi, keda mina administraatoriseisuse vääriliseks ei pea. Mis ma siis teen, hääletan vastu? Kui ma olen ainus vastane, kas mu arvamust siis arvestatakse? Korra juba selline asi oli (vastane ei olnud küll mina), aga Andres ütles: "Tundub, et kogukond tervikuna toetab administraatoriõiguste andmist" ja vastuhääl ei lugenud midagi. Seega on meil tegemist enamushääletusega või kuidas? Kui nii, siis ei ole mul kandidaadi vastu olles mõtet arvamust avaldadagi, sest sellest pole kasu midagi, saan endale vaid ühe vaenlase juurde. Siim 17. veebruar 2006, kell 14.28 (UTC)

Arvan, et tingimus, mille järgi keegi ei tohi vastu olla, on liiga karm. Muidu võib keegi kas või kiusu pärast administraatoriks tegemist blokeerida. Kui Sa esitad arvamuse ja seda põhjendad, siis on teistel võimalik Sinu argumendi üle järele mõelda ning selle üle arvamust avaldada. Peale selle annad Sa siis ka teistele julgust oma arvamus välja öelda. On tõesti võimalik, et

inimesed lihtsalt ei julge vastu olla ning jätavad oma arvamuse välja ütlemata. Igatahes mina mäletan üht juhtu, kus Sinu vastuhäält koos põhjendusega võeti arvesse ning asi külmutati.

Aga jah, see pole hea, et reegleid pole. Kas Sul on mingeid ettepanekuid? Andres 17. veebruar 2006, kell 14.47 (UTC)
Igatahes mina mäletan üht juhtu, kus Sinu vastuhäält koos põhjendusega võeti arvesse ning asi külmutati
Millisest juhtumist Sa räägid, ma pole enda teada siiani kunagi kellegi vastu hääletanud. Siim 17. veebruar 2006, kell 14.55 (UTC)
Räägin Peebu juhtumist. Vaatasin järele, Sa olid erapooletu. Igal juhul Sinu arvamusega tookord arvestati.
Mul pole hetkel konkreetseid ettepanekuid. Tahtsin lihtsalt senistest põhimõtetest aimu saada. Siim 17. veebruar 2006, kell 14.55 (UTC)
Senine põhimõte on nii-öelda rough consensus. Kõnealusel juhtumil oli kuus poolt, üks erapooletu ja üks vastu. Poolthääli oli kuus korda rohkem kui vastuhääli, nii et ikkagi ülekaalukalt poolt. Lihtne häälteenamus ei ole minu meelest piisav. Andres 17. veebruar 2006, kell 15.00 (UTC)

Soovitan, et kaks vastuhäält tähendab vetot. Taivo 17. veebruar 2006, kell 16.49 (UTC)

Siin on kaks aga. Esiteks, kui osalejate arv kasvab, siis võib ka kahel vastuhäälel määravat tähtsust mitte olla. Teiseks tuleb takistada, et keegi annab oma hääle mitme eri nime all. Pakun, et tuleks arvestada poolt- ja vastuhäälte suhet. Samuti peaks olema tsensus Vikipeediasse tuleku aja põhjal. Ja mitme kasutajanimega kasutajad ei tohi saada mitu korda hääletada. Andres 17. veebruar 2006, kell 16.57 (UTC)
Seda ma mõtlesingi, et kui administraatorite arv kasvab, siis tulevikus tõstame kolmele, vajadusel veelgi. Ja et kaks vastuhäält administraatoritelt on veto. Selle järgi küll mitteadministraatoritel ei ole vetoõigust, aga need ju eriti ei valigi. Võime sätestada, et kaks vastuhäält kasutajatelt, kes on teinud üle 200 paranduse, on veto. Inglise vikis loetakse 200 parandust tõendiks, et kasutaja ei ole sokinukk. Taivo 17. veebruar 2006, kell 17.19 (UTC)
Kui me administraatorite ja mitteadministraatorite vahel vahet teeme, siis pole mõtet üldse lasta mitteadministraatoritel hääletada. Sokinukkude koha pealt olen nõus. Aga peale selle on mõnel kasutajal korraga mitu kontot, millest igaühe arvel võib olla 200 parandust.
Reeglid oleksid tõesti head selleks, et keegi ei saaks öelda, et on meelevaldselt toimitud. Teisest küljest, reeglitele viidates saab põhimõtteliselt korraldada ka nii, et ollakse sunnitud kogukonna tahtele vastu astuma. Andres 17. veebruar 2006, kell 18.09 (UTC)


huvitav et see teema on jälle esile tõusnud. isiklikult arvan et on liiga kitsalt võetud see administraatoriks saamine keskendudes vaid poolt ja vastu häälte arvule. Sisuliselt on see hääletamine rohkem stiilis "mulle meeldib su nägu/mulle ei meeldi su nägu", samas kui ei ole kellegil selge (konsensust) mida see administraatoriks olemine tähendab, et mis on n.ö. kriteeriumid et keegi võiks olla administraator ja mis on administraatori n.ö. kohustused. Tekib tunne et administraatoriks olemine on vaid mingit sorti VIP-iks saamine, "näe ma olen parem kui muu mass". ... See on see sama küsimus miles varem sai oldud eriarvamusel et kas administraatoriks olemine on "auhind" ("tunnustus") või on see lisavõimaluste andmine kasutajale kellel on selleks eeldused ja vajadused
mis on administraatori n.ö. kohustused Administraatoril ei peagi olema kohustusi ega nende nimekirja, tal on tavakasutajaga võrreldes mõned lisavõimalused. Vikipeedias ei saa panna kellelegi kohustusi, sest me teeme siin tööd tasuta. Tasuta saab aga teha vaid sellist tööd, mis pakub lõbu. Minu jaoks on suhteliselt ükskõik, mis asi see administraatoriamet täpselt on, küll on aga oluline, et adminiks ei saaks ebaintelligentne inimene, kes Vikipeediat paremaks muuta ei suuda. Eelistatav oleks, et administraatoril oleks mingil alal eriteadmised ja ta hoiaks teatud valdkonnal Vikipeedias silma peal. Samuti on oluline see, et inimene teeks Vikipeedias tööd selle nimel, et muuta Vikipeediat paremaks, mitte aga selle nimel, et pälvida tähelepanu ning saada seeläbi administraatoriks. Siim 17. veebruar 2006, kell 18.19 (UTC)
Nõus Siimuga. Andres 17. veebruar 2006, kell 18.36 (UTC)
Siim (Andres), mis need siis on kui mitte "kohusutused": on aga oluline, et adminiks ei saaks ebaintelligentne inimene, kes Vikipeediat paremaks muuta ei suuda; või on oluline see, et inimene teeks Vikipeedias tööd selle nimel, et muuta Vikipeediat paremaks...
Vikipeedia paremaks tegemine on ka see et osaleb (muidugi võimaluste piires) aruteludes ja hääletustes, et leiduks konsensus aspektides mis muidu hakkaks pidurdama Vikipeedia arengut, näiteks kuidas artiklit vormistada, kategoriseerida jne. jne
Küsimus ei ole selles et keegi hakkaks politseiks ja lugema kui mitu sõna oled kirjutanud või muudatust teinud, vaid et admin vaataks näiteks aeg ajalt viimaste muudatuste lehekülge kui siin on käimas et ei ole vandalismi toimunud, või jälgib mis arutelusid on käimas ja osaleb lahenduse leidmisel, või vaatab mida teised on teinud ja kui märkab et keegi teeb muudatusi üldise kokkuleppitud stiili vastaselt siis juhib tähelepanu jne. Need ei oleks siis kohustused mis kellegile pannakse, pigem peaks admin olema ise inimene kes "võtab" need endale / püüab neid järgida (veel kord: võimaluste piirides) --TarmoK 17. veebruar 2006, kell 19.31 (UTC)
Arvan, et kui inimene keskendub artiklite kirjutamisele, täiendamisele ja parandamisele ning teeb seda hästi, kuid ei sekelda eriti muude asjadega, võib teda ikkagi administraatoriks valida. Andres 17. veebruar 2006, kell 19.58 (UTC)
Minu meelest on see eelkõige usalduse küsimus: kas inimene tahab Vikipeediat edasi viia ja kas ta saab sellega hakkama. Administraatoriks valimisega me võtame ta oma meeskonda vastu. Puudub ühtne kriteerium, kuid minu meelest peaks inimene kas tegema sisulist kaastööd tasemel, mis teatud lati ületab, või tegema nii-öelda süsteemitööd piisaval tasemel. Teatud juhul võib küsimus olla ka tehniliste võimaluste andmine tegevuseks, mida see kasutaja tahab teha. Seegi eeldab usaldust. Muidugi ei tasuks administraatoriks võtta ka neid, kes õhkkonda mürgitavad.
Minu meelest ei tohiks isiklik meeldivus olla kriteeriumiks. Võiks ehk teha hääle andmise tingimuseks põhjenduse. Ja peaks kujunema mitte niivõrd hääletus kui arutelu. Andres 17. veebruar 2006, kell 18.34 (UTC)
mis puutub häälte arvudesse siis üks "reegel" mida ise hea meelega näeksin oleks et N-number administraatorit peab olema andnud oma hääle enne kui hääletus saab lõppenuks lugeda (sai sest ka vrem kirjutatud) --TarmoK 17. veebruar 2006, kell 17.46 (UTC)
Sellel on see halb külg, et ta sunnib administraatoreid osalema, kui nad ei taha seda teha. Muidu ei saa inimest administraatoriks valida sellepärast, et valimisaktiivsus on liiga väike. Minu meelest peaks igaüks, kes asjast huvitub, oma arvamuse avaldama. Kui ta seda ei tee, siis pole põhjust tema arvamusega arvestada. Andres 17. veebruar 2006, kell 18.34 (UTC)
alati võib neutraalseks jääda. selle "reegli" vajalikust näen selles et ei tekiks olukorda kus on palju n.ö. uute vikipedistide hääli, kes võivad hääletada põhimõttel et mis seal ikka annan (poolt) hääle arvestamata just neid Siimu poolt toodud aspekte. Administraatorite miinimum nõue tagaks et on piisavalt ka nii öelda "vanu tegijaid" kes teavad ja oskavad hinnata paremini kandidaadi sobivust.
ja poolt hääle puhul ei küsi keegi palju põhjendust + seda on kergem anda, võrreldes vastu häälega (a la "mis ma teise tuju rikkun, tema viletsale tasemele tähelepanu juhtides, ei riku tema ega enda tuju") --TarmoK 17. veebruar 2006, kell 19.31 (UTC)

Veebruari lõpus pean siis ennast kandidaadiks vormistama, sest olen teinud juba üle 2000 paranduse, redigeerimise, kategoriseerimise jne. --Dj Capricorn 17. veebruar 2006, kell 17.22 (UTC)

Administraatoristaatusest[muuda lähteteksti]

See teema on siit juba mitu korda läbi käinud aga arvan, et seda pole paha uuesti tõstatada. Nimelt olen arvamusel, et administraatoristaatus on eesti vikipeedias devalveerunud ja seda ei kasutata õigel otstarbel. See ei tohi olla "autasuks" heade artiklite eest. Samuti ei tohi see olla märgistamise (a-la kuulud nüüd meie sekka) vahend. Administraatoritel on selge eesmärk - see on korrapidaja eesmärk ja tegelane kes selle saab peab ka korda pidama. Mitte et ma kellegi suhtes tahaks näpuga näidata aga meil on minu arvates näiteid, kui see sai tehtud liigselt kiirustades - algselt aktiivne kasutaja on tänaseks "kadunud" ja kadunud adminnidest pole korrapidamisel just kasu. Kui soovida kedagi tunnustada heade artiklite eest siis miks mitte kasutada nt. inglise wikis olevat "medalit". Veelkord. Administraator ei pea olema hea artiklite kirjutaja - administraator peab selgelt orienteeruma vikipeedia struktuuris, tegelema mitte niivõrd sisu loomise kui süstematiseerimise ja puhastamisega ja mis kõige tähtsam administraator peab olema pidevalt kohal. Ma arvan, et pideva kohaloleku märgiks on projektis pikemalt osalemine kui paar kuud. Arvan, et aasta kanti on paras aeg. --Boy 20. veebruar 2006, kell 22.53 (UTC)

Kirjutan kahe käega alla --TarmoK 22. veebruar 2006, kell 08.21 (UTC)
Vaata Kasutaja:Metsavend. Mõtlesin ka ise selle peale. Taivo 21. veebruar 2006, kell 20.50 (UTC)
Esiteks ei ole minu teada ükski Vikipeedia administraator oma õigusi kurjasti kasutanud. Selle koha pealt vaadates on tegu pseuduprobleemiga. Taivo 21. veebruar 2006, kell 20.50 (UTC)
Sry, aga see on sama stiilis argument, et ehitame õlekõrtest majasid edasi, ükski pole veel maha põlenud --TarmoK 22. veebruar 2006, kell 08.21 (UTC)
Ma ei saa aru, mis on siin see tulekahju, mis meid ähvardab ja kus oleks tarvis, et kasutajatel poleks administraatori õigusi. Kui on silmas peetud, et administraator läheb hulluks, siis annab teda blokeerida samamoodi kui kõiki ülejäänud kasutajaid. Taivo 23. veebruar 2006, kell 15.02 (UTC)
ei jaksa siin jätkuvalt peaga vastu seina joosta selgitades, et sellepärast et midagi saab teha, ei pea seda tegema, tegema peaks siis kui vajadus on. Ja tunnustust hea töö eest saab avaldada muud moodi.
Kui "demokraatlik enamus" tahab et administraatori roll on auhind/VIP klubi, siis edu. --TarmoK 24. veebruar 2006, kell 09.25 (UTC)
Teiseks võimaldab suur administraatorite hulk suuremat paindlikkust. Näiteks inglise vikis on lollide artiklitega palju probleeme. Seal on lehekülg en:Articles for deletion, kuhu kõigepealt igasuguse jama kohta kustutamise avaldus tehakse, siis seda arutatakse nädal aega ja siis saab kustutada. Harilikul kasutajal ei ole kustutamise õigust. Meile tuleb kah palju täielikku jama sisse, aga siin tõmbab mõni admin sellele kümne minuti jooksul vee peale ja probleem on lahenenud. (Ka inglise vikis on kiirkustutus, speedy deletion, aga seegi pole nii kiire). Kahtlastel juhtudel lisatakse mall "kustuta". Taivo 21. veebruar 2006, kell 20.50 (UTC)
mis on "jama"? mulle näib nii mõnigi asi jama, kuid ei oska mina öelda kas see tegelikult ka jama on sest ei tea valdkonnast midagi, nii et kui hakkaksin lähtuma oma avamusest siis tõmbaksin nii mõnelegi artiklile vee peale ...ja teisalt "kustutada" saab ka artiklit tühjendades, milleks ei ole vaja adminni õigusi --TarmoK 22. veebruar 2006, kell 08.21 (UTC)
Kolmandaks ei ole kindel, kas iga administraator ikka peab olema politseinik. Minu meelest ei ole see enesestmõistetav ja võib olla eri vikipeediates erinev. Kui administraatoreid on palju, siis jaguneb "politseitöö" paljude vahel ära ja administraatorid saavad rohkem keskenduda oma loomingule. Taivo 21. veebruar 2006, kell 20.50 (UTC)
"politseiniku" roll on ka see et vaatab et näiteks valdkonna artiklitesse ei kirjutataks mittekohast/mitte neutraalset teksti või vaieldatavaid argumente ilma nende vaieldatavusele tähelepanu juhtimisele (milleks ei ole vaja adminni õigusi). Et see "politseiniku" roll võib olla nii n.ö. administratiivne (Vikipeedia struktuur, stiil) kui ka sisuline. Nõus et kui "politseinikke" on rohkem siis töö jaotub paremini ära, kuid see ei saa olla põhjendus et "kuu aega on oldud, paistab kena tööd tegevat, teeme adminiks" (loe: "anname medali"), sest see ei vähenda otseselt teiste "politseinikke" tööd, kui "kena töö" tegija ei ole huvitatud (administratiivse "politseinikku" tööst) --TarmoK 22. veebruar 2006, kell 08.21 (UTC)
Neljandaks on administraatoriks saamise tingimused tõesti paika panemata ja väärivad määratlemist, võib-olla hääletust, kuigi ma pole päris kindel, mida peaks hääletusele panema. Taivo 21. veebruar 2006, kell 20.50 (UTC)
Olen Taivoga enam-vähem nõus. Arvan aga, et tuleks lihtsalt avaldada mõtteid, mida keegi administraatori puhul kohustuslikuks peab. Siis saavad administraatorikandidaatide ülesseadjad seda arvestada. Aga arvan, et need tingimused ei peaks olema reeglites kirjas. Pigem vajaks reguleerimist hääletusest-arutelust praktiliste järelduste tegemise kord, aga pole kindel, et seegi kahjuks ei või tulla.
Sry, aga erinevaid mõtteid on siin pakutud, kuid nii nagu paljude teiste aruteludega, pole need (heal ühest kahest vastusest) kaugemale jõudnud, kuna juba esmane lähtekoht on ebaselge ("medal" vs. "Vikipeedia keskkonna järele vaatamine") --TarmoK 22. veebruar 2006, kell 08.21 (UTC)
Kas pole mitte nii, et need, kelle arvamuse põhjal otsustatakse, kas konkreetset kandidaati administraatoriks võtta, lähtuvad oma arusaamisest selle kohta, millistele nõuetele administraator peaks vastama ja milleks üldse administraatoristaatus on? Mida siis veel on tarvis? Kas asi on selles, et inimesed ei julge oma seisukohta konkreetse kandidaadi kohta avaldada? Igatahes on Vikipeedia üldine poliitika minu teada selline, et igaüks, kes on mõne aja kohal olnud, teinud piisavalt palju piisavalt head tööd ja kes oma käitumisega on pälvinud usalduse, võib saada administraatoriks. (Jimbo Walesi sõnul ei tohiks see olla mingi suur asi (big deal).) Selle üle tulebki konkreetsel juhul otsustada, kas need nõuded on täidetud. Andres 22. veebruar 2006, kell 15.38 (UTC)
Andres, igasugustel valimistel on mingid eeldused ka nendele kes hääletavad, Vikipeedia puhul tähendaks see et hääletaja teab/annab aru mis administraatori roll on ja miks seda valitakse. Kui suurem hulk (nagu näha on) võtab seda kui VIP staatuse andmist ("omade hulka arvamist") siis mis mõte on mul hakata nende "rõõmu" "vastu"-häälega segama (ja et tunnustust tehtud töö eest saab ka muud moodi jagada), seda ju ignoreeritakse "demokraatia" nimel ju niikuinii. Seda ju ei ole kusagil korralikult selgeks saadud et hääletajetel on ühtne arusaam, lähtekoht hääle otsustamisel.
Arvan, et kõik saavad aru, et me otsustame selle üle, kas anda inimesele teatud suuremad tehnilised võimalused. Ülejäänu on tõlgenduse asi. Meil ei pea selles olema ühist arvamust. Ma ei saa aru, miks Sa ei või vastu hääletada, kui see on Sinu arvamus. Kui Sina seda teed, siis võib-olla julgeb mõni teinegi seda teha. Ja kui Sinu tõlgendus on vähemuses, siis pole võimalik ka kokku leppida, et see aluseks võetaks. Andres 22. veebruar 2006, kell 16.29 (UTC)
Selles tõlgenduses see "probleem" ongi. Kui näitlikustada siis lugu on umbes sama kui paluda viiel linnapreilil talumehega minna autopoodi talumehele autot ostma ja siis auto valimisel lähtuda enamuse arvamusest. Ja ei ole linnapreilide süü et neil ole arusaamist et kena kollane Porsche ei sobi eriti hästi talumehele metsavaheteel sõitmiseks, neil lihtsalt ei ole kogemust/arusaamist millistes tingimustes talumees autot on vaja kasutada. Võimalik et see näide on nüüd venitatud ekstreemsemaks, kuid peaks selgitama et enne kui midagi valida millegi jaoks siis peaks olema selge valijatele milleks valitakse.
Ma võin vastu hääletada, kui ma viitsiks igakord selgitada mis pärast mul on erinev arusaam administraatori rollist ja et selles ei ole midagi isklikku ja vastuhääletamine ei tähenda et tahan siinset õhkkonda mürgitada jne. Kui meil ei ole aluseid mille põhjal hääletada siis tekkib igakord sisuliselt mõtetu arutelu, kus lõpp tulemus on see et "arutatakse" kas kandidaat on ikka piisavalt head tööd Vikipeedias teinud või ei ja anda talle "medal" või ei, siis .... Kui hääletus käib, siis ei peaks hakkama arutama administraatori rolli tõlgendust.
Demokraatia on tore asi ja ei ole midagi selle vastu, kuid see eeldab ka et osalejatel on teadmised/arusaam n.ö. valdkonnast kuid kuna see valdkond on tõlgendamise küsimus siis ... --TarmoK 23. veebruar 2006, kell 10.43 (UTC)
ja, jah igaüks võib saada Administraatoriks, keegi ei ole selle vastu, kuid küsimus on miks administraatoriks saada. ... nõus et see ei peaks olema big deal ja sellepärast on tegelikult ju sellised hääletused mõneti mõtetud siin, võiksime ju kokku leppida et anname näiteks sulle volitused jagada seda administraatori mütsi kui heaks arvad ja asi ants --TarmoK 22. veebruar 2006, kell 16.03 (UTC)
Bürokraadi roll on põhiliselt tehniline, kandidaate võib igaüks üles seada. Minu poolest võiks bürokraate rohkem olla. Hääletused-arutelud on minu meelest vajalikud, sest bürokraat võib eksida. Andres 22. veebruar 2006, kell 16.29 (UTC)
Mis puudutab kustutamisprotseduuride formaalsust inglise vikis, siis see tuleb sellest, et suure liikluse tõttu pole kellelgi võimalik kõike toimuvat jälgida. Meil toimub kõik nii-öelda silma all, ja keegi ei saa midagi märkamatult teha. Andres 21. veebruar 2006, kell 21.50 (UTC)

Hoi, ei jõua ülaltoodut eriti lugeda: olen näide "kadunud administraatorist". Esiteks tegutsen pigem vikisõnaraamatus (kuigi see sõna mulle kuidagi ei meeldi), teiseks pole lihtsalt ajavarud viimasel ajal kuigi suured. Mis öelda tahan: ma ei oleks sugugi õnnetu, kui minult passiivsuse eest administraatoristaatus ära võetaks. Muidugi oleks mul mõne harva süsteemse paranduse korral lihtsam toimida administraatoristaatuses, aga see on puht laiskus ja mugavus. --Ker 23. veebruar 2006, kell 11.37 (UTC)

Iga administraator kaob ju ükskord ära. Milleks sellepärast põdeda;-) Andres 23. veebruar 2006, kell 18.01 (UTC)

Mina millegipärast ei arva, et administraatoriks peaks põhiliselt saama need, kes tegelevad süsteemiga ja mitte need, kes kirjutavad uusi artikleid. Administraatori vahendeid on neile mõlemile vaja. Entsüklopeedia teeb ju väärtuslikuks just sisu. Just teatud teemat arendavaist kirjutajaist võib loota, et nad jälgivad teatud valdkonda, kustutavad jama ja tühistavad ebakompetentseid muudatusi või vandalismi. Selleks, et seda lihtsamalt teha, on parem omada administraatoristaatust. Praegu on liiklus siin veel hõre, aga arvatavasti me varsti enam kõige järele valvata ei saa. Siis läheb just vaja toimetajaid, kellel on suur jälgitavate artiklite nimestik ja võimalused sinna nimestikku kuuluvate artiklite kallal vägivalda tarvitavate inimeste korralekutsumiseks. Küll olen aga nõus sellega, et ainult head artiklid ei ole veel piisav põhjus kellegi administraatoriks tegemiseks. Tuleb hinnata seda, kas see inimene viitsib ka Vikipeedias korda pidada või tahab ta lihtsalt kirjutada. Viimase jaoks tõesti administraatoristaatust vaja ei lähe. Auhind kuu aja korraliku töö eest administaatus olla ei tohiks. Siim 24. veebruar 2006, kell 09.44 (UTC)

Njah... nüüd seoses praegu käimasoleva hääletusega... tõstataks ma taaskord üles küsimuse, mida peaks tegema administraatorid ja üleüldse administraatoriks saamise protseduurist... minul kerkisid need igastahes taas üles. - Ahsoous 10. detsember 2006, kell 23:01 (UTC)

Jah, mind ka nagu "häirib" veidi see hääletuste protseduur. Mis ikkagi on "piisav häälteenamus" või palju absoluutarvudes peaks hääletajaid olema, et "kvoorum koos on". Soovimata kellegile osutada on minu arvates vähe kui arvamust avaldavad vaid 2-3 inimest. Meil on täna 24 sysopi kellest vähemalt 10 (hinnanguliselt) külastavad Vikipeediat igapäevaselt. Selle järgi ütleks, et kvoorumi suurus, kes peaksid arvamust avaldama on enamus seega vähemalt 6 inimest. Otsustada võiks lihthäälteenamus.--Boy 10. detsember 2006, kell 23:26 (UTC)
Ülesseadja ning hääletatava enda hääled võiksid mitte arvesse minna.--Boy 10. detsember 2006, kell 23:28 (UTC)
Seni on nõutav häälteenamus olnud 4:1. Arvan, et umbes selline häälteenamus on vajalik, sest administraatoril peab olema kogukonna usaldus.
Ma ei näe mingit põhjust, miks kandidaadi ülesseadja hääl ei võiks arvesse minna. Kandidaadi enda hääl loomulikult ei loe.
Leian, et kvoorum ei ole otstarbekas. Kui keegi tahab kandidaati blokeerida, peab ta vastu hääletama, mitte hääletamisest hoiduma. Ja kedagi ei tohiks sundida arvamust avaldama.
Küll aga tuleb täpsustada, kes võib hääletamisel osaleda. Anonüümsed kasutajad ja need, kes on äsja tulnud, osaleda ei tohiks. Ma ei tea, kui kaua peaks vikipeedias olema, et hääletusel osaleda. Võib-olla seitse päeva. Andres 11. detsember 2006, kell 08:25 (UTC)
Poolt/vastuhäälte osas sa nüüd Andres vassid. Mulle tundub, et juhul, kui kodanik millegagi Sinu "erilise" poolehoiu on ära teeninud piisab ka 1 või 2 poolthäälest (vaata hääletustelehte), mis minu arvates on selgelt liiga vähe praeguse suht aktiivsete kasutajate hulga juures. Reeglina inimesed ei taha olla "halvad" ja hääletada vastu lihtsalt selle pärast, et kedagi ei tunta veel piisavalt vms. Mina näiteks loobusin põhimõtteliselt üldse hääletamisest, kuna minumeelest ei ole õige, et pea kõik nimelised kasutajad, kes on teinud üle n-paranduse automaatselt administraatoriteks saavad aga ma ei taha ka kedagi oma põhimõtete pärast blokeerima hakata. Oma arvamusest sellel teemal olen ka varem kirjutanud ja see pole muutunud. Arvan, et vähemalt 6 administraatori arvamusavaldus oleks vajalik selleks, et uus adminn saada.--Boy 11. detsember 2006, kell 08:46 (UTC)
Milles seisneb minu vassimine?
Ma ei arvesta mitte poolthäälte arvu, vaid poolt- ja vastuhäälte suhet.
Minu meelest on inimene kas poolt, vastu või erapooletu, ja seda ta peakski hääletama. Minu meelest on mõttetu öelda, et tegelikult olen vastu, aga ei taha blokeerida, sellepärast ei hääleta. Kui Sa ei taha blokeerida, siis Sa ju ei ole vastu.
Meil ei ole nii, et administraatoriks saamine sõltub paranduste arvust. Igatahes mina ei ole sellest lähtunud.


Olen Boy seisukohaga täiesti nõus. Meil on praegu juba mitukümmend administraatorit, aga kui uuele administraatorikandidaadile tuleb ainult mõni hääl, siis on selge, et tal pole piisavat toetust. Siim 11. detsember 2006, kell 09:16 (UTC)
Minu meelest ei ole võimalik vahet teha, kas kandidaadile tuleb ainult mõni hääl sellepärast, et inimesed on hääletuse suhtes ükskõiksed, või sellepärast, et nad ei toeta teda. Sellepärast leian, et vastuolekut tuleks eksplitsiitselt väljendada. Andres 11. detsember 2006, kell 17:25 (UTC)
Kui teised ei ole nõus nende reeglitega, millest mina juhindun, siis tuleb reegleid muuta. Selleks tuleks teha muutmisettepanekud, need läbi arutada ning vajaduse korral hääletusele panna. Andres 11. detsember 2006, kell 17:33 (UTC)
Pisut veider on see, et kandidaate esitab Andres ja teeb neid ise ka administraatoriks. Ja kui vaja, siis läbi kordushääletuse (Peebu hääletus). Vägisi jääb mulje, et siinne leht on ainult formaalsus. Võiks muidugi vastu väita, et kõigil on õigus administraatorikandidaate esitada, aga kas see, et seda pole tehtud, ei tähenda mitte seda, et Andres esitab kõik aktsepteeritava tasemega kaastöölised administraatorikandidaadiks enne kui keegi teine nende nimetamise peale mõtlemagi on jõudnud hakata. Siim 11. detsember 2006, kell 17:57 (UTC)


Jah, arvan küll, et mina lihtsalt jõuan enne teisi mõttele, et keegi võiks kandidaat olla (põhjus on võib-olla selles, et teised lihtsalt ei mõtle selliste asjade peale). Aga kui teised pole nõus, võivad nad ju vastu hääletada.
Kordushääletuse tegin Peebu puhul sellepärast, et avaldati arvamust, et hääletus on liiga varajane. Tegin kordushääletuse ajal, mida nimetati sobivana.

Andres 11. detsember 2006, kell 18:10 (UTC)

Arusaamatused tekivad minu meelest seetõttu, et erinevatel inimestel on erinev arusaam administraatori rollist Vikipeedias. Kuna Sina esitad kandidaate, siis Sa võiksid kirjeldada, millest lähtudes Sa seda teed. Siis saaksid teised seda seisukohta kritiseerida ja äkki on isegi võimalik jõuda mingile üldaktsepteeritavale seisukohale. Võib-olla ei tekiks siis ka nii suurt võõrandumist sellest hääletusprotsessist. Siim 11. detsember 2006, kell 18:21 (UTC)
Arvan, et see, mille alusel ma esitan, pole oluline, sest igaüks võib hääletamisel juhinduda oma isiklikest kriteeriumidest. Minu jaoks on kõige tähtsam, et tegemist oleks intelligentse ja kirjaoskaja inimesega, kes oskab arvestada entsüklopeedia ja konkreetselt Vikipeedia vajadusi (muidugi ei pea kirjaoskus ja Vikipeedia vajadustega arvestamise osku olema täiuslik). Teen mööndusi juhul, kui tegemist on isikuga, kes tegeleb Vikipeedias programmeerimise või muu tehnilise tööga. Eeldan ka, et ta oleks enam-vähem pidevalt kohal. Plussiks on tahtmine tegelda Vikipeediaga üldiselt, mitte ainult oma huivivaldkonda kuuluvate artiklitega, kuid see pole tingimata vajalik. Lähtudes Taivo arvamusest ootan kandidaadi ülesseadmisega, kuni tema tulekust on möödunud kaks kuud. Andres 11. detsember 2006, kell 18:47 (UTC)

Selgitan, miks ma ei arvesta poolthäälte arvu. Asi on selles, et minu meelest tuleb arvestada nende seisukohta, kellele asi läheb korda, kes asjasse süvenevad, kes kujundavad välja kindla seisukoha ning ütlevad selle välja. Andres 11. detsember 2006, kell 19:37 (UTC)

Administraatorite hääletus--Boy 11. detsember 2006, kell 21:53 (UTC)e reglement[muuda lähteteksti]

Vaata ka Vikipeedia:Administraatorikandidaatide hääletamised

Kandidaatide esitamine[muuda lähteteksti]

Kandidaate saavad esitada kõik eesti keelses vikipeedias registreerunud (kasutajakontodega) kasutajad, kes pole registreeritud kui botid. Kandidaadi esitamiseks tuleb tema nimi lisada vastavale leheküljele koos põhjendusega, miks esitaja arvab, et esitatav sobib Vikipeedia administraatoriks. Iseenda kandidatuuri võib esitada, aga seda ei loeta heaks tooniks. Esitaja teeb esitamise kohta märke ka esitatu aruteluleheküljele.

Peale kandidaadi esitamist oodatakse kandidaadi nõusolekut kandideerida n päeva. Nõusolekust teatab kandidaat lisades vastava märkuse vastavale leheküljele. Kui nõusolekut selle aja jooksul ei saabu, võetakse kandidatuur tagasi.

Kandidaadi loobumise korral või kui kandidatuur ei lähe hääletusel läbi saab kandidaadi uuesti esitada mitte varem kui m kuu pärast. Sellisel puhul kirjutab esitaja uue esitamise põhjenduse.

Hääletamine[muuda lähteteksti]

Hääletada saavad kõik eestikeelse Vikipeedia registreeritud kasutajad, kes pole botid.

Hääletamiseks on aega x päeva alates kandidaadi kandideerimise nõusoleku saabumisest

Hääletamiseks lisab hääletaja oma erapooletu, poolt- või vastuhääle ning kommentaari vastavale leheküljele.

Hääletuse õnnestumiseks on vaja vähemalt y kasutaja hääli.

Antud hääli saab hääletusperioodi jooksul muuta.

Kandidaat ise ei saa enda poolt hääletada

Hääletuse lõppemine ja tulemuste arvestamine[muuda lähteteksti]

Hääletamiseks olnud aja järel teeb esitaja kokkuvõtted hääletustulemuste kohta.

Kandidaat osutub valituks kui tema poolt on antud vähemalt q % häältest.

w % adminstraatoritel kollektiivselt on vetoõigus kandidaadi valimise peatamiseks.

Kui kandidaat osutus valituks lisab bürokraat ta administraatorite hulka

Administraatoristaatuse ära võtmine[muuda lähteteksti]

Adminstraatoristaatust saab ka ära võtta:

  • passiivsuse eest: kui administraator pole teinud Vikipeedias ühtegi muudatust z kuu jooksul
  • mõjuvatel põhjustel analoogilise hääletusega nagu valimisel (sarnased kvoodid)

Pakun konstantideks:

  • n - 7
  • m - 6
  • x - 7
  • y - 6 (25% administraatorite arvust)
  • q - 75% (3/4)
  • w - 25% (1/4) - praegu 6
  • z - 6

Kommenteerige palun.

--Boy 11. detsember 2006, kell 20:41 (UTC)

Jääb natuke selgusetuks, mis kasu on mitteadministraatorite häältest?--Animagi 11. detsember 2006, kell 20:48 (UTC)
Administraatorite ja mitteadministraatorite hääled on "võrdsed" selles mõttes, et vahet ei ole kas kanditaat saab 6 häält mitteadminnidelt või adminnidelt. Oluline on, et vähemalt 6 isikut peab hääle andma. --Boy 11. detsember 2006, kell 21:09 (UTC)
Mis saab siis kui 25% administraatorite arvust on poolt aga näiteks 50% vastu. Peaks olema nii, et kui me lahutame poolthäältest vastuhääled peaks järgi jääma 25% administraatorite arvust, ehk antud juhul 6 häält. Pean seda siiski liiga rangeks nõudeks, kuna pooled administraatorid on praegusel hetkel "puhkusel" ja pole teada kas nad naasevad. Arvan, et protsent võiks olla 15.--Animagi 11. detsember 2006, kell 20:54 (UTC)
Su poolt toodud näite järgi ei osutu kandidaat valituks kuna 50% adminnidest st. siis praeguse seisuga 12 administraatorit on vastu. --Boy 11. detsember 2006, kell 21:09 (UTC)
Arvan, et igaüks ei peaks omama hääleõigust. Sellisel juhul võib kasutaja teha endale kakskümmend kontot ning anda endale kakskümmend häält. Arvan, et kasutaja, kes omab hääleõigust peaks siiski aru saama, entsüklopeedia struktuurist ning administraatori staatusest. Ta peaks olema siiski mõne kuu (ütleme kaks kuud) Vikipeedias ning selle aja jooksul ka midagi siin korda saatnud. Niisiis panen ette, et hääletada saaksid kõik kes on liitunud Vikipeediaga kaks kuud enne hääletuse algust ning teinud vähemalt 200 muudatust. Mis arvate?--Animagi 11. detsember 2006, kell 21:18 (UTC)
Mõtlesin isegi, et hääleõigus võiks olla kasutajatel, kelle konto on registreeritud rohkem kui 14 päeva enne kanditaadi esitamist. Muudatuste lugemine läheks vast liiga detailidesse juba. Selline reegel aitaks vältida probleemi, kui keegi peaks iseenda poolt hääletamiseks looma mitu kontot. Teisest küljest aitab selle vastu "võidelda" ka administraatorite vetoõigus nii et otseselt hädavajalik see ei ole.--Boy 11. detsember 2006, kell 21:53 (UTC)


tore alustus Boy. mõningad kommentaarid:
  • hääletusperiood peaks kindlasti pikem olema, pigem 2-3 nädalat, esiteks pole meil kiiret teiseks saab sedasi suurem hulk inimesi arvamust avaldada
  • ausalt öeldes jäi natuke segaseks see hääletuse õnnestumiseks vajalike häälte osa. Nagu aru saan on ettepaneku järgi vajalik häälte arv mis arvutatkase administraatorite arvust(?) Mina eelistaks näha et hääletus saab lugeda õnnestunuks siis kui x-number administraatoreid on hääletanud, sellega tagaksime et n.ö. kogenumad olijad on oma avamuse öelnud, muidu näiteks puhkuste ajal on 1-2 adminni kohal, samas palju uusi tegijaid kellel ei ole Vikipeedias veel piisavalt laia arusaamist ja hääletatakse adminniks keegi kes selleks ei ole tegelikult veel valmis
  • häälele kommentaari lisamine - ehk peaks see olema soovituslik
Minu mõte panna vajalike häälte arv sõltuma administraatorite arvust eesmärgiks on see, et läbi selle õnnestub administraatorite arvu natuke kontrolli all hoida. Nimelt mida rohkem administraatoreid tekib seda rohkem hääli uute administraatorite saamiseks vaja läheks. Kui arvestada, et tavakasutajad on (siiani) hääletamise võimalust võrdlemisi vähe kasutanud siis on sellisest loogikast vast isegi kasu.
Mis puutub kohustuslikku administraatorite arvu, kes peaks hääletama siis ma mõtlesin selle üle ja arvan, et ehk pole seda vaja. Kui teha administraatorite kollektiivne vetoõigus või reegel, et poolt-hääletajate hulgas peab olema vähemalt 1 administraator, siis arvan, et see on piisav.
Kommentaari lisamise osas olen nõus. Väljendatud ehk tiba ebaselgelt, aga nii ma mõtlesingi.
Kuid kõige selle juures jääb ikkagi üks suur probleem: mis see administraatoristaatus on? (mitte ainult õigused vaid ka ootused/"kohustused") Sellest on poleemikat juba üleval pool piisavalt olnud ja minu arust ei saa teha ühtegi hääletust kui ei ole selge mida üldsegi hääletatakse. Andrese üleval pool avaldatud arvamus et igaüks lähtugu oma arusaamisest on ju absurdne. (Põhjus miks isiklikult olen loobunud hääletamast siin) Peaks olema selge mida see staatus tähendab ja millistele "standarditele" kandidaat vastama. "Standardid" võivad olla mõneti "ebamäärased" stiilis et "kandidaat suudab hoida Vikipeediat korras" ja hääletajad otsustagu siis kus see tase nende jaoks läheb, kuid selliste täielik puudumine viib vaid adminni staatuse kasutamist töö tunnustamiseks --TarmoK 11. detsember 2006, kell 22:37 (UTC)
Mina näen administraatori eesmärgina peamiselt järgmisi tegevusi:
  • Vikipeedia struktuuri korrashoid ja arendamine (sh. ka igasuguste abimallide loomine jne).
  • Vandaalitsevate kasutajatega tegelemine (meil seni õnneks suht vähe)
  • (Uute) kasutajate vikipeediasse puutuvate küsimustele vastamine (üldine arutelu, tehnilised küsimused jne)
  • Vikipeedia tehnilist ja organisatoorset poolt kajastavate materjalide koostamine (Kategooria Vikipeedia materjalid).
Minu arvates ei ole üldse oluline, et administraator peaks olema hea keeletoimetaja või väga erudeeritud inimene. See pole minumeelest administraatori funktsioon. Keele- ja sisuline toimetamine jäägu toimetajatele. Administraator peaks olema abivalmis ja tasakaalukas isik, kellel on selge ülevaade mismoodi vikipeedia peaks struktuuriliselt välja nägema. Ta peaks viitsima teha nt. kategoriseerimistööd, lohakusvigade parandamist, neutraalsus- ja allikamallide lisamist jne. ja kirjutama peamiselt vikipeedia abimaterjalide tekste (a-la reglemendid, abileheküljed (kuidas lisada allikmaterjale jne.). Veelkord administeerimine ei ole sama mis toimetamine. Adminstraator saab teisaldada lehekülgi. Aga kas ta peaks seda tegema oma tarkusest? Ei ole oluline. Ta peaks lugema läbi lehekülje teisaldamist pooldavad vms. argumendid ja siis otsustama.
Sellisena näen administraatori rolli.--Boy 11. detsember 2006, kell 23:14 (UTC)
kui selline "definitsioon" ametlikuks tehakse siis pooldan administraatorite valimisi, muidu on see vaid tühi aja raiskamine --TarmoK 19. detsember 2006, kell 23:46 (UTC)
Põhjenda seda. Andres 20. detsember 2006, kell 02:29 (UTC)
Lehekülje teisaldamiseks pole tarvis olla administraator.
Iga inimene on erinev, ja me ei eelda ju, et iga administraator peaks tegutsema ühtemoodi. Kui me hääletame administraatori staatuse andmise üle, siis me ju hääletame teatud tehniliste võimaluste andmise üle. Kõik ülejäänu võib igaüks juurde mõelda, kuidas soovib. Küsimus on ju usalduses. Nõuded administraatorile on kaudsed tunnused, mille põhjal võib arvata, et kandidaat õigustab usaldust. Igaüks peab ise otsustama, ka ta kandidaati usaldab.
Palun arvestada ka seda, et administraatori juurdetuleku kõige suurem kasu on see, et teiste töömaht ja ka summaarne töökulu Vikipeedias sellega väheneb, seega suureneb Vikipeedia efektiivsus. Tulekski hinnata seda, kas selle administraatori juurdetulekuga üldine efektiivsus tõenäoliselt kasvab või kahaneb. Andres 12. detsember 2006, kell 08:34 (UTC)
Andres, mis on need tegevused mida n.ö. tavakasutaja ei saa teha ja mis tekitab "töökulu" administraatoritele? --TarmoK 19. detsember 2006, kell 23:46 (UTC)
Eelkõige lehekülgede kustutamine ja muudatuste kiire tagasipööramine. Andres 20. detsember 2006, kell 02:29 (UTC)
TarmoK, kui Sa nimetad midagi absurdseks, pead seda põhjendama:) Mina igatahes olen esitanud argumendid oma seisukoha kaitseks. Andres 12. detsember 2006, kell 08:34 (UTC)
Absurdne on ju olukord kus nagu hääletatakse aga ei teata mida õieti hääletatakse, sest sellega on ju tegu kui öelda teiste sõnadega et igaüks hääletagu oma arusaama järgi administraatori rollist. See et sina tood välja mille alusel sina hääletad ei tähenda et teised samu "kriteeriume" kasutavad ja sellega muutub hääletus mõtetuks/absurdiks. Situatsioon on ju peaaegu sama kui saada "jah" vastus küsimusele "kas soovid rohelist või punast palli", et mis see vastus siis on? :o) Seda oli ju näha ka selle toimeta malli sõnastuse hääletuse ürituse juures --TarmoK 19. detsember 2006, kell 23:46 (UTC)
On ju teada, mida hääletatakse: teatavate tehniliste võimaluste andmist. Analoogiliselt on näiteks Riigikogu valimistel teada, millised volitused on Riigikogu liikmel, puuduvad aga ühtsed kriteeriumid selle kohta, mis omadused peavad Riigikogu liikmel olema. Igal valijal võivad olla omad kriteeriumid. Andres 20. detsember 2006, kell 02:29 (UTC)

Arvan, et pole tarvis mainida, et iseenda esitamine pole hea toon. See on kas keelatud või lubatud.

Tuleks täpsustada, millisel leheküljel peaks kandidaat oma nõusolekust teatama. Arvan, et pole tarvis määrata teatamise tähtaega. Kuni nõusolekust pole teatatud, hääletus lihtsalt ei alga. Kui tähtaeg on siiski määratud, siis mitte kandidatuuri ei võeta tagasi, vaid hääletusprotseduur lõpetatakse vms.

Esitamist põhjendada tuleb ka esmakordsel esitamisel. Arvan, et korduva esitamise piirang tuleks seada nii, et sama isik ei tohi teatava aja jooksul kandidaati teist korda esitada. Kui seda teeb keegi teine, siis on OK. Küll aga peaks esitaja olema igal juhul tuntud selles mõttes, et oleme kindlad, et ta ei esine varjunime all. Arvan, et ka hääletajate puhul on kriteeriumiks just see ning piirang hääletusõigusele tuleb seada just sellest lähtudes. Andres 12. detsember 2006, kell 08:01 (UTC)

eee, seda et iseenda esitamine ei ole hea toon võiks nagu nõusse jääda... samas seisab lehel Vikipeedia:Administraatorid lause If you would like sysop access add your name to Wikipedia:Requests for adminship. nii, et seega vähemalt praeguse seisuga ei peaks see keelatud küll olema. - Ahsoous 12. detsember 2006, kell 08:18 (UTC)


Arvan, et hääleõigus peab olema ka esitajal, kui see pole kandidaat ise: esitamine tuleks lugeda poolthääleks.

Mis saab siis, kui hääletamistähtaeg on kogemata üle läinud ning hääli antud pikema aja jooksul? Arvan, et neid hääli tuleks ikkagi arvestada.

Kokkuvõtte tegija ei pea minu meelest olema esitaja. Minu poolest võiks see olla ükskõik milline administraator.

Mina ei pea vajalikuks määrata hääletuse õnnestumiseks vajalikku osalejate arvu. See tekitaks olukorra, kus hääletus võib ebaõnnestuda lihtsalt huvipuuduse tõttu. Inimesi ei saa kohustada hääletustel osalema. Parem oleks, kui osaleksid ainult need, kellele asi korda läheb. Samuti ei ole minu meelest õige jätta võimalus takistada kandidaadi läbiminekut hääletamisest kõrvalejäämise teel. Kui ollakse kandidaadi vastu, tuleb anda vastuhääl.

Minu arvates tuleks poolt- ja vastuhäälte andmisel lähtuda mitte poolt antud häälte osakaalust, vaid poolt- ja vastuhäälte suhtest. Muidu võivad erapooletud hääled osutuda blokeerivateks, kuid see oleks erapooletuse mõtte vastu.

Arvan, et vastuhääli võiks kaaluda poolthäälte vastu. Siiski annab ka Boy projekt vastuhäältele piisavalt suure kaalu.

Leian, et eemalejäämine Vikipeediast ei peaks olema põhjus administraatoristaatuse äravõtmiseks. Peale selle arvan, et hääletamisel ei peaks administraatoritel privileege olema.

Samasugused reeglid nagu administraatorite puhul peaksid olema ka bürokraatide valimisel ja tagaikutsumisel. Andres 12. detsember 2006, kell 08:21 (UTC)


Ma ei tea, mis otsustati, kas ja millal võtta ära administraatori staatus, kuid administraator KS ei ole eestikeelses vikis peaaegu 2 aastat oma kasutajanime alt mingeid muudatusi teinud (täpsustan: viimane muudatus 18. juulil 2005). Kui administraatorite praegune protsent võrreldes kasutajate koguarvuga võib uue adminnikandidaadi ülespanekul häirivaks osutuda, peaks ikkagi administraatoriõiguste äravõtmist kaaluma seoses passiivsusega. Kommentaarid? avjoska 13. juuni 2007, kell 17:57 (UTC)

Meil ei ole midagi otsustatud, aga minu arvates ei ole Vikipeediast eemalolek piisav põhjus administraatoristaatuse äravõtmiseks.
Vaevalt et me peaksime mingitest protsentidest hoolima. Andres 13. juuni 2007, kell 19:13 (UTC)

Vahekokkuvõte[muuda lähteteksti]

Sissejuhatav küsimus: kas peaks tegema eraldi töölehekülje ?

Hääletuse läbiviimine. Tuli ettepanek, et hääletusperiood võiks olla vähemalt 2-3 nädalat. Keegi vastu ei vaielnud

Kas esitaja peaks saama ise hääletada. Arvati et võiks saada. Vastu ei vaieldud.

Arvati, et hääletajate kommentaarid hääletamisel võiksid olla vabatahtlikud. Keegi vastu ei vaielnud.

Arvati, et hääletuse kokkuvõtte tegija ei peaks olema esitaja. Otseselt vastuargumente ei esitatud, kuid mõistlikum (et oleks, keegi kes selle kindlasti ära teeks ja ei unustaks) oleks selleks määrata keegi konkreetne isik - näiteks see, kes kasutajale adminniõigused anda saab ehk siis bürokraat.

Tuli ettepanek, et samasugused reeglid nagu administraatorite puhul peaksid olema ka bürokraatide valimisel ja tagaikutsumisel. Keegi vastu ei vaielnud.

Arvamus, et tuleks reglementeerida kas ise ennast võib administraatorikandidaadiks esitada või mitte vs. "hea toon". Tulenevalt inglise viki policy-st võiks enda esitamine lubatud olla ja hea tooni märkust ei peaks reglementi märkima.

Kas arvestada hääli mis laekuvad peale hääletuseks ettenähtud aega, kuid enne kokkuvõtte tegemist. Arvati, et võiks arvestada. Keegi vastu ei vaielnud.

Soovitus täpsustada kus peaks kandidaat peaks oma nõusolekust teada andma - vastus: hääletuse leheküljel .


Poleemika teemal kas oleks vaja kokku leppida ja üles kirjutada administraatori rolli kirjeldus või siis kokku leppida selles, et administratoril ei olegi muud rolli/funktsiooni kui lehekülgede kustutamise/taastamise õigus. Ehk siis kas administraator "vastutab" Vikipeedia arengu eest või on lihtsalt kustutamis/blokeerimisõigusega inimene, kes saab vandalismi vältida.

Kuna välja pakutud süsteemi paljud reeglid tulenesid kvoorumi olemasolust jäid paljud asjad seoses vaidlusega kvoorumi vajalikkuse üle lahtiseks:

  • Poleemika hääletuse kvoorumi vajalikkusest või mittevajalikkusest. Argumente nii poolt kui vastu vajab edasist diskussiooni.
Algne idee, et vajalik kvoorumi suurus oleneks juba olemasolevate adminnide arvust
Arvati, et kvoorumit poleks üldse vaja
Arvati, et vajalik võiks olla x-arvu administraatorite hääletamine
  • Arvamus, et administraatoritel ei peaks olema hääletusel eriõigusi. Otseselt vastuargumente ei esitatud, kuid seoses kvoorumi vajalikkuse arutelust võib nt. vetoõigus osustuda vajalikuks. Hetkel lahtine.
  • Valituks osutumine. Tuli ettepanek, et otsustavaks võiks osutuda poolt ja vastuhäälte arvu suhe - et erapooletud hääled ei hakkaks segama. Eeldusel, et kvoorum pole vajalik pole erapooletute häälte andmine üldse mõttekas. Seoses kvoorumi vajalikkuse aruteluga jääb ka see punkt lahtiseks
  • Arutelu teemal kas hääletajatele tuleks seada lisaeelduseks, et kasutajakonto on vähemalt x-päeva "vana" ja/või on tehtud n-redigeerimist. Et vältida võimalikku pahatahtlikku kasutajakontode registreerimist kandidaadi "läbi-surumiseks" võib selle täpsustumine osustuda vajalikuks olenevalt sellest kas kvoorum on vajalik või mitte.

--Boy 22. detsember 2006, kell 00:38 (UTC)

Inglise vikipeedias on nii, et kokkuvõtte tegija on üks bürokraatidest, see, kes positiivse otsuse korral ka administraatoriks teeb. Ka meil on seni nii olnud. Minu arvates võivad kokkuvõtet teha ka teised. Saan aru küll, et kui vastutajat pole, siis võib asi tegemata jääda (seni pole küll sellega probleemi olnud). Aga teisest küljest, kui õigus seda teha on ainult ühel inimesel ja see inimene seda millegipärast ei tee, siis jääb asi kindlasti tegemata.

Poleemika teemal kas oleks vaja kokku leppida ja üles kirjutada administraatori rolli kirjeldus või siis kokku leppida selles, et administratoril ei olegi muud rolli/funktsiooni kui lehekülgede kustutamise/taastamise õigus. Ehk siis kas administraator "vastutab" Vikipeedia arengu eest või on lihtsalt kustutamis/blokeerimisõigusega inimene, kes saab vandalismi vältida.

Täpsustan oma seisukohta. Administraatori ametlik definitsioon loetleb tema tehnilised võimalused. Seetõttu taandub asi sellele, kellele need võimalused usaldatakse. Usaldus ise esitab teatud nõuded, kuid usalduse tingimused võivad olla iga hääletaja puhul erinevad.
Erapooletute häälte andmine on minu meelest siiski mõttekas ka siis, kui kvoorum pole vajalik. Nii saab inimene näidata oma suhtumist ja seda kommenteerida. Tema kommentaar võib hääletuse käiku mõjutada.
Arvan, et hääletaja konto ei tohi olla tehtud pärast kandidaadi ülesseadmist. Ülejäänud tingimusi vaevalt saab formaliseerida. Näiteks võib kandidaat ka varem esineda mitme konto all. Kui tekib kahtlus, et kandidaat kasutab ebaausaid võtteid, siis on võimalik vastu hääletada. Tegelikult minu meelest praegu meile piisab sellest, et me hääletajaid tunneme. Meil ei ole kunagi hääletusel osalenud tundmatu tegelane. Kui Vikipeedia paisub suureks nagu inglise viki, siis olukord muutub. Andres 22. detsember 2006, kell 07:32 (UTC)

Mingid reeglid tuleb ikkagi lõppude lõpuks paika panna. Ehk paneks erinevad hääletusvariandid kirja, mille poolt või vastu siis saaks hääletada? ja kui administraatorikandidaatide hääletus on paigas, siis ka muude hääletuste kord kirja. kui asi on otsustatud, peaks otsused teatavaks tegema kogukonna lehel või kuskil. avjoska 2. juuli 2007, kell 06:14 (UTC)

Võib-olla oleks parem hääletada punktide kaupa. Andres 2. juuli 2007, kell 06:43 (UTC)
Võib-olla nii, et ühe asja otsustame ära ja siis läheme järgmise asja juurde. Tervikkomplekte tuleks vist liiga palju. Andres 2. juuli 2007, kell 06:44 (UTC)
Ma mõtlen: eraldi nõutav häälte vahekord, lisatingimused, tähtaeg jms. Andres 2. juuli 2007, kell 06:45 (UTC)

Administraatoristaatuse äravõtmisest[muuda lähteteksti]

Meil ei ole praeguse seisuga ette nähtud administraatoristaatuse äravõtmist passiivsuse eest. Ma ka ei poolda seda. Andres 11. juuli 2010, kell 20:23 (EEST)

Sellise seisukoha arvelt kannatab ainult Vikipeedia, ei keegi muu. Alts 11. juuli 2010, kell 20:32 (EEST)
Ma ei kujuta ette, kuidas Vikipeedia niimoodi kannatab, kui admin passiivne on. minu arust viimasel ajal on pigem destruktiivset käitumist näha ja see võib Vikipeediale hoopis halvemini mõjuda kui passiivne admin. Ave Maria 11. juuli 2010, kell 20:36 (EEST)
Parem omada nelja passiivse admini asemel neli aktiivset adminit, kelle kaastööks ka ilmselt mingit kasu on. Mõni, kes pole siia 5 aastat nägu näidanud, pole kursiski, mis toimub. Alts 11. juuli 2010, kell 20:39 (EEST)
Minu arvates on oluline ajaga kaasas käia. Loomine, liitmine, kustutamine, õiguste andmine ja õiguste võtmine - kõik käib selle juurde. Alts 11. juuli 2010, kell 20:44 (EEST)
Parem omada 5 passiivset adminni kui üht destruktiivset adminni. ma ausalt öelda ootan pikisilmi, et passiivsed tagasi tulevad, mis siis, et nende viimane muudatus võis enne minu adminnikssaamist olla. õiguste võtmist peaks ükskõik mille muu suhtes kaaluma aga mitte passiivsuse suhtes. Ave Maria 11. juuli 2010, kell 20:45 (EEST)
Kes meil see destruktiivne admin on? Alts 11. juuli 2010, kell 20:49 (EEST)
Lisaks: adminnistaatus hääletatakse ja nagu näha, ei määra adminniks saamisel ainult aktiivsus. nii et adminnistaatuse äravõtmist ei tohiks samuti passiivsus mõjutada. kuna ma enam redigeerimiskonflikti ei taha, siis ilmselt seda arutelu enam ei redigeeri. Ave Maria 11. juuli 2010, kell 20:52 (EEST)
Mõistan miks küsimus on tõstatatud. Administraatorid võiks olla need, kellega saab parasjagu arvestada ja staatust ei peaks mu meelest võtma kui alatiseks antud ordenit eriliste teenete eest, nagu keegi varem öelnud on.
Aga hääletada pole siin mu meelest tarvis. Võiks olla lihtsalt nii, et kui 2 aastat on ebaaktiivne oldud, saadetakse kiri ja küsitakse, kas kasutaja on nõus administaatuse eemaldamisega või kavataseb Vikipeediasse naasta. Ja kui ta nõus või ei vasta ja hiljem ikkagi naaseb, saab staatuse alati tagasi anda.
Minu meelest administraatoriõigusega kasutajaid põhiliselt selleks tarvis ongi, et ripakil asju koristada (sh kustutada). Selleks, et päevas paar sodimist kustutada ja nädalas paar IP-d blokkida, piisab 2–3 administ. Iseenesest on kahju, et on sisendatud suhtumist, et neil on midagi viga, kes kustutavad ja seetõttu peaaegu ükski aktiivne admin peaaegu kunagi peaaegu midagi kustutada ei julge. Mõistvat suhtumist? Pikne 11. juuli 2010, kell 21:10 (EEST)
Olen nõus Altsiga, et kui kätt pulsil ei hoia, siis kipub pädevus kaduma. Nõustun ka Piksega, administraator ei ole aadliseisus, kuhu teenete eest tõstetakse, pigem on tegemist laiendatud kasutajaõigustega, mis võimaldavad täita ülesandeid, mida vandalismi ohu tõttu kõigile jagada pole mõistlik. Kunagi mõtlesin isegi mingi sarnase ettepaneku teha, et pikalt passiivne olnud administraatori võiks taandada. Ei mäletagi, miks see tegemata jäi, küllap läks meelest.
Igatahes, kuskil olla kirjutatud, et otsused Vikipeedias peaks põhinema konsensusel ja mitte igasugustel hääletustel. Paraku konsensust ma siin ei näe ega oota ka tekkivat, hääletamine vaevalt miskit muudaks. Alts, sinu püüd vikipeediat korrastada on loomulikult teretulnud, kuid säästad oluliselt oma aega, kui siukestele asjadele käega lööd ja tegeled nende teemade täiendamisega, mida oluliseks pead (sügavalt loodan, et sa pole üks neist, kes siia lihtsalt infomüra kuhjavad). Edu.--Kyng 11. juuli 2010, kell 21:47 (EEST)
Tänan toetuse eest. Vähemalt tean, et ma pole ainuke, kes nii arvab. Alts 11. juuli 2010, kell 22:18 (EEST)
Leian samuti, et Vikipeedia ei vaja adminne, kes pole viis aastat kaastööd teinud. Vikipeedia on selle ajaga palju muutunud. Kui kunagised adminnid siiski otsustavad mingil hetkel naasta ja näitavad, et on endiselt adminnistaatuse väärilised, siis saab ju alati korraldada uued valimised. Destruktiivse adminni puhul on ilmselt silmas peetud kasutajat Pikne. Kuigi ma pole alati tema seisukohtadega nõus, leian ma siiski sarnasusi Pikse ja Heraklese ning Vikipeedia ja Augeiase tallide vahel. Adminnide üks ülesanne ongi Vikipeediat koristada ja Pikne on selle vajaliku töö tõsiselt ette võtnud.--WooteleF 11. juuli 2010, kell 22:27 (EEST)
Artiklite toimetamine on hoopis vaevanõudvam koristamine. sellega tegelevad vähesed. enamasti ikka kellad ja viled ja kohe ruttu kustutama enne kui üldse süvenetakse. Ave Maria 11. juuli 2010, kell 22:44 (EEST)

kirjutan administraatorina, kelle järjekordne aktiivsushoog on ilmselt läbi saanud või kohe läbi saamas. ma ei kujuta ette, kas ma järgmise kahe aasta jooksul oma administraatori õigusi vääriliselt ja Vikipeediale kasulikult tarvitan, sest olen nähtavas tulevikus koormatud muude kohustustega, mis kõik aja suudavad ära võtta. aga mõne aja pärast võib taas tekkida võimalus aktiivseks muutuda. nii on kord juba läinud. kaheaastane eemalolek ei pruugi tähendada lõplikku passiivsust. kutsuksin seega inimesi yles mõtlema pigem kymne aasta perspektiivis. usun, et Vikipeedia perspektiiv on põhimõtteliselt mõõdetav aastasadades, nii et minu meelest ei maksaks ylilyhikestel arengutel lasta oma otsuseid varjutada. (seda ka muudes kysimustes – mõnikord maksab tõesti olla vähem destruktiivne ja veidi sallivam, lisada toimetamisvajaduse märge kustutamise asemel.) Ohpuu 11. juuli 2010, kell 23:08 (EEST)

Kuna Vikipeedia on interaktiivne ja kõik muutub iga päevaga, siis on suur vahe, kas nelja passiivse administraatori asemel neli aktiivset. See, kes on 5 aastat eemal olnud, on ilmselt juba ära unustanud, kus asub redigeerimise nupp. Alts 11. juuli 2010, kell 23:18 (EEST)
Redigeerimisnupu peavad ju ka uued kasutajad üles leidma... Andres 11. juuli 2010, kell 23:26 (EEST)
sygavalt kahtlen, kas need oskused igayhel nii kergesti aeguvad. kahe aastaga minul ei aegunud. peale selle leidub praeguseks palju muid MediaWiki tarvitamise paiku peale Vikipeediate. oma passiivsusperioodi vältel õppisin MediaWiki telgitaguste tarvitamist yhe teise ja parasjagu nurgataguse eestikeelse wiki kaudu rohkem kui kogu siinse adminniaktiivsuse ajal. ja kui pyhenduda mõne muukeelse Vikipeedia peale (saami, ersa, võru), siis võib tõesti kahe eesti Vikipeedia muudatuse vahele tykk aega.
mõistan, et ylilyhikeses perspektiivis peab olema kogu eestikeelse Vikipeedia peale adminnide aktiivsus tagatud, kuid usun, et seda tagab just kohusetundlike administraatorite valimine ja nende hoidmine. selle hoidmise hulka võiks käia paariaastase puhkuse lubamine, mis võib mõjuda kõigiti värskendavalt. samuti usun, et administraatori staatuse äravõtmine mõjuks selles mõttes pigem kahjulikult, välistades osa võimalikku administraatoriaktiivsust.
dixi et animam meam levavi. -- Ohpuu 11. juuli 2010, kell 23:29 (EEST)
No siis tuleb ühendust võtta passiivsetega, et kas nad on teinud sama usinat tööd tütarprojektides või on edaspidi siiski huvitatud edasi tegutsemast Vikipeedias. Alts 11. juuli 2010, kell 23:59 (EEST)
Minu arust Viki ja admin on nagu ema ja laps. Ema sünnitas lapse ja Viki sünnitas admini. Isegi, kui laps ei käi emal pikki aastaid külas, on ta ikkagi sellele emale lapseks. Nii ka Viki ja admini suhe. No ei käi Vikit toimetamas aastaid, kuid ta on sündinud Vikist ja Vikiga jääb tal ka igavene side. Kui ta just ise seda sidet ei soovi lõhkuda.--Rünno 12. juuli 2010, kell 20:16 (EEST)

Aeg on meie kõige kallim vara. Kahju, kui seda kulutatakse ebaratsionaalselt. Minul isiklikult ei ole vahet, et kas meil on 1, 5, 10 või 100 mitteaktiivset administraatorit. Või on sel mingit tähtsust? Annab see midagi juurde, kui Andres mitteaktiivsetelt õigused ära võtab? Aga aeg, et niisugust asja arutada ja et neid õigusi ära võtta, seda me enam tagasi ei saa. See on pöördumatu protsess. --kanakukk 11. juuli 2010, kell 23:31 (EEST).

Ma ei poolda administraatoristaatuse äravõtmist. See mõjub Vikipeedia igavese koostamise ja täiendamise põhimõtte taustal destabiliseerivana. --Andrus Kallastu 13. juuli 2010, kell 11:57 (EEST)

Ma olen seda kuskil juba öelnud, aga ütlen siis veel. Mina olen aru saanud, et administraatoristaatus tähendab eelkõige suuremaid õigusi kui kohustusi. Mitte et see oleks mingi omaette auhind (kuigi tunnustus eelneva töö eest ja usalduse märk kindlasti). Aga kui kasutaja on ennast heast küljest näidanud, administraatoriks valitud ja tükk aega kasulikku tööd teinud, siis vaevalt ta mõne eemaloldud aasta järel järsku pahalaseks muutub ja meelega Vikipeediat rikkuma hakkab. Ja kui hakkabki, siis on alles olemas põhjus tema eemaldamiseks. Passiivne administraator ei sega ju kedagi. Ja Alts korrutab siin, et parem 5 aktiivset kui 5 passiivset. Ega viie passiivse administraatori õiguste äravõtmine ei tekita ju automaatselt viit aktiivset asemele! Ja siis veel: lapsepuhkusel töötaja jääb kirjades ikka töökollektiivi. Adeliine 13. juuli 2010, kell 12:06 (EEST)

Valimistest teatamine[muuda lähteteksti]

Kas on mõeldav, et uue kandidaadi lisamisel organiseeriks mõni administraator registreerunud kasutajatele üles serva teate (vist mediawiki:sitenotice?), et toimuvad valimised? --kanakukk (arutelu) 14. september 2012, kell 19:59 (EEST).

Administraatori staatuse äravõtmine[muuda lähteteksti]

Soovin algatada administraatori staatuse äravõtmise kasutajalt Bioneer1. Kas seda võiks teha samal lehel, kus esitatakse kandidaate? --Metsavend 17. jaanuar 2013, kell 00:06 (EET)

Ma arvan, et võiks. Ega ühtki teist kohta ju ka pole. --Epp 17. jaanuar 2013, kell 00:20 (EET)
On ta hingel mõni uus roim või ikka needsamad? --Oop (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 02:15 (EET)

Kasutaja:Infinitus Nothingunus[muuda lähteteksti]

Minu meelest võiks praegusel juhtumil lubada kandideerimisest jälje kaotamist. Andres (arutelu) 24. mai 2013, kell 19:10 (EEST)

Olen poolt. Vikipeedia ei ole karistusregister. --Andrus Kallastu (arutelu) 25. mai 2013, kell 11:04 (EEST)
Ei ole käesoleval juhul vastu. Aga põhimõtteliselt olen vastu, sest kui inimene juba sellise otsuse langetab ja soovi esitab, siis peab eeldama, et ta on oma tegutsemisviisi läbi mõelnud. Kui ei saa aru, mida teed, siis, vabandust, too bad.--Morel (arutelu) 25. mai 2013, kell 18:57 (EEST)
Mina ei mäleta, kas tahtsin lapsena (3+) saada tuletõrjujaks või kosmonaudiks, aga, mäletama peab...--Pietadè (arutelu) 25. mai 2013, kell 19:13 (EEST)

Iga-aastane administraatoristaatuse taaskinnitamine[muuda lähteteksti]

... on kasutusel näiteks Itaalia Wikipeedias... ~ Pietadè 30. detsember 2013, kell 12:28 (EET)


Kas peaks kuskil märku andma, et hääletus on käimas? Andres (arutelu) 14. aprill 2014, kell 11:31 (EEST)

Hääletuse nõuded[muuda lähteteksti]

Mitte, et mul antud isiku vastu midagi oleks, aga antud juhul ma isegi ei teadnud, et valimised käivad. Vaadates häälte arvu jääb mulje, et ma polnud ainuke, kel see märkamata jäi. Miks sellest näiteks üldises arutelus ei teavitatud? Eriti veel praegusel suvisel perioodil. Ja kas meil varasemalt polnud mitte pikem periood häälte kogumiseks? Ivo (arutelu) 3. september 2016, kell 00:20 (EEST)
Me ei ole kunagi üldises arutelus hääletustest teatanud. Tõsi küll, mõnikord on viimaste muudatuste juures olnud vilkuv märk. Neile, kes viimaseid muudatusi jälgivad, ei oleks igatahes tohtinud märkamatuks jääda, sest see oli näha kolmel päeval.
Edaspidi võiks teavitus siiski parem olla. Mina ei jõua enam ammu kõiki viimaseid muudatusi jälgida. Näiteks võiks teistele adminnidele meili saata nii nagu tuleb meil siis, kui keegi on arutelulehele midagi kirjutanud. Kas seda ei saaks automaatseks teha? --Metsavend 3. september 2016, kell 10:03 (EEST)
7 päeva on olnud alati. Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 01:37 (EEST)
Näiteks mina olin eelmine nv välismaal ja ajal, kui see viimastes muudatustes figureeris, ma arvuti taha ei sattunud.
Leian, et kui antud hääli on nii vähe, siis tuleks perioodi pikendada ja inimesi informeerida. Ivo (arutelu) 3. september 2016, kell 10:14 (EEST)

Näiteks enwi-s on olulised asjad kohe Jälgimisloendi lehe esimestel ridadel, taga nurksulgudes suvand [Peida].—Pietadè (arutelu) 3. september 2016, kell 11:25 (EEST)

Minu meelest hääletus toimis täiesti reeglite kohaselt, täpselt samamoodi nagu eelmine hääletus, ja varem ei ole selline asjade korraldus probleeme tekitanud. Me võime vabalt reegleid ja tehnilist protseduuri muuta, kuid ma leian, et seda ei saa teha tagasiulatuvalt. Muide, soovitan neile, kes muudatusi mingil lehel maha magada ei taha, kasutada jälgimisloendit (tõsi küll, hääletuste puhul see ei aita, kui nädal aega arvutist eemal ollakse, aga siis ei aita ka meili saatmine). Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 13:24 (EEST)

Pigem võiks ikka olla, et asi mitmel korral viimaste muudatusete lehelt läbi käiks. Siis on lootust, et seda märkavad ka need, kel esimesel korral ligi ei olnud. Seda enam, kui asi toimub suvisel ajal, mis vikis niigi tavapärasest vähem kaastööd ja osa kaastöölisi regulaarselt asjas kättpidi sees ei ole.
Ma ei soovi ka mingeid tagasiulatuvaid muudatusi läbi viima hakata. Aga tulevikus võiks sellist olukorda vältida, kus enamus administraatoreid isegi ei tea, et toimub uue administraatori valimine. Ning küsimus on, kuidas seda saavutada. Ivo (arutelu) 3. september 2016, kell 19:57 (EEST)
Kuidas siis nii teha, et mitmel korral läbi käiks? Tavaliselt märgatakse eelmisi hääletajaid. Ja kui ollakse arvutist nädal aega eemal, siis see ka ei aita. Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 20:05 (EEST)
Muide, ma kahtlen selles, et suvel on vähem kaastööd. Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 20:07 (EEST)
Kuna suvel on paljudel puhkused, mis võimaldavad rohkem kaastööd teha, aga samas ka rännata, võib suvisel ajal pikem hääletusperiood kasuks olla küll. Aga kasuks tuleb muidugi selle lehe jälgimisloendisse lisamine. - Melilac (arutelu) 3. september 2016, kell 21:05 (EEST)
Loodud artiklite arv, artiklite vaatamise numbrid ja muudatuste arv peaks kõik olema talvel kõrgemad. Vähemalt mõne aasta eest oli veel selgelt selline muster olemas – viimase aja kohta pole ma jõudnud statistikat jälgida. Erinevus ise pole küll väga suur.
Minu arust oleks mõistlik, kui toimuvast hääletusest antaks märku ka Viimaste muudatuste lehel. Samuti võiks hääletusperioodi pikendada, kui osalenute arv on väike. Ivo (arutelu) 3. september 2016, kell 21:25 (EEST)
Võib-olla oleks ükskord aeg hääletusreeglid kirja panna? --Ivar (arutelu) 3. september 2016, kell 21:33 (EEST)

See arutelu tuleks üle viia arutelulehele, palun tehke seda.

Reeglid on mitu korda kirja pandud, aga mina ka ei mäleta, kus nad on. Palun öelge, kuhu need tuleks kirjutada, ja ma kirjutan need hea meelega sinna.

Mina ei oska hääletusi viimaste muudatuste lehele panna, muidu ma teeksin seda. Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 23:05 (EEST)

Ebaõnnestunud hääletused: Vikipeedia:Administraatoriks kandideerimise hääletused, vt ka Vikipeedia:Hääletuse õnnestumiseks vajalike häälte arv. Adeliine 3. september 2016, kell 23:12 (EEST)
Sealt ei saa reegleid välja lugeda. Kehtivaid reegleid ei ole kunagi muudetud. Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 23:27 (EEST)
Sealt saab üsna selgelt välja lugeda üldised eelistused. Nt selle, et valitav isik peaks olema vikis tegev olnud kindlasti üle poole aasta, hääletuse tähtaeg võiks olla 3 nädalat või kauem, vaja oleks vähemalt 3/4 poolthäälete enamust jne. Ivo (arutelu) 4. september 2016, kell 00:30 (EEST)
Seda küll, aga reeglite muutmist pole seni toimunud. Andres (arutelu) 4. september 2016, kell 00:33 (EEST)
Miks pole siis reeglite muutmist toimunud, kui kasutajad on oma arvamust avaldanud? Eriti veel olukorras, kus varasemad reeglid on paika saanud vägagi juhuslikult. Ja kus nad üldse kirjas on? Ivo (arutelu) 4. september 2016, kell 17:57 (EEST)
Ma ei leidnud neid ka, aga olen neid enda teada mitu korda kirjeldanud, võib-olla selsamal leheküljel siin. Kui te ütlete mulle selle koha, kus nad peaksid olema, siis ma panen praegused reeglid ja protseduurid üksikasjalikult kirja. Lühidalt öeldes on kaks põhireeglit: hääletuse aeg on üks nädal ja poolthäälte (sealhulgas esitaja hääle) ja vastuhäälte suhe peab olema vähemalt 4:1.
Hääletused uute reeglite kohta tehti oskamatult, seetõttu uusi reegleid ei kehtestatud. Hiljem huvi vaibus. Kui on endiselt huvi reegleid muuta, siis las keegi, kes oskab, teeb hääletuse. Mina reegleid ei muudaks. Andres (arutelu) 4. september 2016, kell 18:41 (EEST)
Minumeelest on määratud ka see, et hääletamiseks peab kasutaja olema tehtud enne hääletust (võiks olla määratud, kui palju enne, nt 2 nädalat või kuu vms). Peaks olema määratud, vähemalt mitu hääletajat peab hääle andma, et hääletus õnnestuks. Adeliine 4. september 2016, kell 20:10 (EEST)
See, kui palju enne kasutaja peaks olema tehtud, pole määratud, ja meil pole seda reeglit ka kunagi tarvis olnud. Praegune reegel on õigupoolest pigem niisugune, et kui hääletab keegi, keda kogukond ei tunne, siis hääl ei loe. Andres (arutelu) 4. september 2016, kell 20:42 (EEST)
Pooldan igal juhul uute reeglite kehtestamist, sest Andrese väljatoodud "kirjutamata reeglid" on oma aja ammu ära elanud. Kahe poolthäälega administraatori valimine on selle ilmekaks näiteks. --Ivar (arutelu) 4. september 2016, kell 20:26 (EEST)
3/4 poolthäälte enamus tähendab kõigist hääletanutest vähemalt 75% poolthääli. Poolt- ja vastuhäälte suhe 4:1 tähendab aga kõigist hääletanutest vähemalt 80% poolthääli. Eesti Vabariigi Presidendi valimistel Riigikogus on vajalik vähemalt 2/3 häälteenamus, valimiskogus piisab teatavasti lihthäälteenamusest. Ehk siis Vikipeedia administraatori valimistel on vajalik märksa suurem häälteenamus kui Vabariigi Presidendi valimistel. Tuleks siis arvata, et Vikipeedia administraatoril on ka märksa enam võimu kui Vabariigi Presidendil ja kõrgem valimiskünnis peaks tagama, et künnist ületada oleks piisavalt raske, et suvalised tegelased ei pääseks võimu kuritarvitama. Samas sedastab lehekülg Vikipeedia:Administraatorid kiretult ja peenutsemata, et "Sisuliselt on tegu koristajaga ..."--VillaK (arutelu) 5. september 2016, kell 00:53 (EEST)
Loomulikult saab seda künnist kogukonna otsusega muuta. Eeskujuks on võetud inglise viki (seal on see vahemikus 75...80%, kui ma õigesti mäletan). Kui küsida, miks see nii kõrge on, siis põhjus see, et administraatoritel peab olema kogukonna usaldus. Kui mitu inimest on vastu, siis administraatoriks ei valita. Koristada võivad kõik sõltumata sellest, kas nad on administraatorid või mitte. Administraatoritel on tehnilised võimalused, mille kuritarvitamine oleks kahjulik. Aga asi pole ainult selles. Väljaspool kogukonda peetakse administraatoreid Vikipeedia esindajateks, ja seetõttu valitakse administraatoriteks ainult neid, keda peetakse nii-öelda Vikipeedia toimetajateks, inimesteks, kes hoolivad Vikipeedia heast käekäigust.
Seda valimist ei saa ranguse poolest võrrelda presidendivalimistega. Esiteks puudub siin konkurents. Häält saab anda kui tahes suure arvu kandidaatide poolt. Kandidaatide arv ei ole piiratud. Teiseks, presidendivalimistel tuleb saada teatud arv poolthääli, mis on teatud protsent kindlaksmääratud arvust. Siin aga ei loe ei poolthäälte arv ega protsent, vaid ainult poolt- ja vastuhäälte suhtarv. Seetõttu on minu meelest palju lihtsam saada siin administraatoriks kui Riigikogus presidendiks. Andres (arutelu) 5. september 2016, kell 22:15 (EEST)
No mõistagi ma adun, milles on Vikipeedia administraatori ja Vabariigi Presidendi positsioonide ja võimutäiuse erinevused. Samuti seda, mille poolest erineb konkureeriv hääletus ühe inimese usaldushääletusest. Eelneva, möönan, et veidi iroonilise alltekstiga sõnavõtu iva oli mujal. Kui üks räägib 3/4 häälteenamusest ja teine poolt- ja vastuhäälte suhtest 4:1, siis räägitakse erinevatest künnistest. Kui kogukond ise tutvustab administraatoreid kui koristajaid, kellel on küberkõntsa rookimiseks mõned tehnilised lisavõimalused, siis paistab administraatori staatus väljapoole pelga eufemismina, et muuta musta töö tegemist prestiižsemaks ja ihaldusväärsemaks. (Rääkimata siin sellest, et mitmed administraatorid oma tehnilisi lisavõimalusi paraku ei kasuta või ei saa kasutada, sest "puudub konsensus" kas kõnts ikkagi on kõnts või võiks sellele tulevikus leida mingi kasutusotstarbe). Mulle tundub, et Sinu väidetu, et väljaspool kogukonda peetakse administraatoreid Vikipeedia toimetajateks, on natuke soovmõtlemise valdkonnast. Samamoodi nagu koristada võivad siin kõik, sõltumata sellest, kas ja kes nad on, võivad siin ka toimetada kõik. Kui poolthäälte arv mitte midagi ei loe, siis kuidas saaks loogiliselt väita, et inimesel on "kogukonna usaldus". Tõsi, see kogukond ise on siin üsna amorfne, nii et ilmselt sobival hetkel see kogukond ongi parasjagu 3 inimest ja siis mõnes teises sobivas kontekstis ehk paarkümmend inimest. Lisaks on aktiivsemat kaastööd teinute ring aastatega nii palju muutunud, et suur osa neist, kes kunagi usaldust väljendasid, paistavad nüüdseks olema usaldatute poolt edukalt tõrjutud või siis ise nelja tuule poole astunud. Kas ja kes neid kunagi usaldatuid edasi usaldab, pole selge, aga pole vist ka tähtis. --VillaK (arutelu) 5. september 2016, kell 23:27 (EEST)
Kui 75% on poolt hääletanute osakaal poolt või vastu hääletanute seas, siis see on 3:1, mis on küll pisut vähem range kui 4:1, aga enamasti teeb sama välja. Aga kui nõudeks on 75% hääletanute seast, siis see on üldiselt rangem nõue kui praegune, sest siis arvestatakse ka erapooletuid hääli.
See, kuidas administraatoreid tutvustatakse, ei ole adekvaatne. Muuta tuleb tutvustust.
Praeguse süsteemi juures on tähtis see, et neid, kes on vastu, oleks võimalikult vähe. Nagu viimane juhtum näitab, võib hääletus kahe silma vahele jääda, nii et osalejaid jääb väheks. Selle vastu peaks aitama parem teavitus. Võib muidugi ka sisse seada osalejate miinimumarvu, aga mina isiklikult leian, et keegi ei tohiks valimata jääda, kui tal vastuhääli ei ole.
Minu meelest on usaldus niisugusel kujul oluline, sest administraatorid on minu arusaamise järgi Vikipeedia tuumik: need, kes saavad aru, kuidas Vikipeedia toimib, ja kes on huvitatud Vikipeedia kui terviku arendamisest. Väljaspool tajutakse minu meelest asja nii, et administraatorid vastutavad Vikipeedia eest, vastavat lehekülge vist kuigi paljud ei vaata. Kui ka inimene mingil eluperioodil Vikipeediaga ei tegele, siis vaevalt need omadused ära kaovad. Seda tahaks ka, et administraator ei teeks oma oskamatusega Vikipeediale häbi. Üks niisugune juhtum meil on, kus inimene arvati administraatorite seast välja. Andres (arutelu) 6. september 2016, kell 11:13 (EEST)
Ma vaatasin seda lehekülge. Koristamisest on jutt ainult pildiallkirjas. Andres (arutelu) 6. september 2016, kell 11:16 (EEST)
Mitte ainult pildiallkirjas, vaid ka pildil. Ja üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.--VillaK (arutelu) 6. september 2016, kell 11:36 (EEST)
Jah. Ma kommenteerisin seda sealsel arutelulehel. Andres (arutelu) 6. september 2016, kell 12:42 (EEST)

Teavitamisnõue[muuda lähteteksti]

Kirjutasin siinsamas juba 2012, et staatuse üle hääletamisel tuleks saidi päisesse lisada vastavasisuline teade. Ei viitsi "Üldisest arutelust" otsida, aga seal olen ka päris kindlasti sellele tähelepanu juhtinud, et väga olulistest hääletustest tuleks saidi ülemises osas teada anda. Jah, konkreetne lehekülg on mul ka jälgimisloendis, aga ma ei näe, et teavitamine oleks praegusel juhul liigne ja kellelegi kuidagi ebamugav. --kanakukk (arutelu) 6. september 2016, kell 16:01 (EEST).

Minu meelest piisaks, kui oleks vilkuv teade viimaste muudatuste lehel. Päises tundub see mulle liiga pealetükkiv. Andres (arutelu) 6. september 2016, kell 18:21 (EEST)
Mulle tundub, et sellest piisab, kui see leht on oma jälgimisloendis. Kui on kiire, siis pigem viimaseid muudatusi ei vaataks, aga oma jälgimisloendit ikka näeks. Ssgreporter (arutelu) 7. september 2016, kell 00:29 (EEST)
Eks see kõik erineb inimeseti. Näiteks mina ei vaata peaaegu kunagi oma jälgimisloendit, aga viimaste muudatuste lehekülge külastan ikka väga sageli. Ainult sisselogitud kasutajatele nähaolev bänner oleks igati mõistlik. Ivo (arutelu) 7. september 2016, kell 01:35 (EEST)
Mingit bännerit saidi päisesse nüüd küll vaja pole. Kes viimaseid muudatusi jälgib, näeb ka muudatusi lehtedel ja teiste jaoks, kes kord kuus vikisse sattub, on kogu see asi üsna ükskõik.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. september 2016, kell 01:59 (EEST)
Ma ei saa vastuhäältest aru. Kõik teated on ju sellised olnud, mida saab peita. Loed läbi ja peidad ära. Kui kardad, et läheb meelest ära, siis ei peida ära. MediaWiki:Sitenotice eesmärk ongi ju olla pealetükkiv! Aga kuna teda saab peita, siis minu meelest mingisugusest liigsest pealetükkivusest on väga raske rääkida. --kanakukk (arutelu) 25. september 2016, kell 22:34 (EEST).

Ülesannetest[muuda lähteteksti]

Augusti keskpaiku panin artiklile [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministee­rium]] juurde kustutamispalve, praeguseni ootan... (iva on selles, et pealkiri on lohakalt kopeeritud ja sisaldab poolitusmärki, mis ei ole standard).—Pietadè (arutelu) 9. september 2016, kell 10:50 (EEST)

see märksõna on kustutatud ja ma eemaldan selle vigase lingi--Estopedist1 (arutelu) 2. september 2017, kell 18:10 (EEST)

Andres[muuda lähteteksti]

Kas tohiksin teisaltata käesoleva lehe nt "Andrese_lood" ruumi? Mix? Vastan: algusest alates on see lk olnud tema diskretsioon; maailmas (nt enwi-s tekkivad n õigused x korra kasutamise järel), aga, kuulame ta ses mõttes ära, eriti huvitav olex kuulda, mix etwi ei tohi kasutada maailma võimalusi.—Pietadè (arutelu) 14. september 2016, kell 23:21 (EEST)
Kokkuvõtvalt siis (ah ja, u 5 a jooksul 2500+ artiklit loonuna, 21+ ingliskeelse art autorina)
veel üx nüke: mix sa, andres, arvad, et m filosoofid on alamad kui piiteri f-d, või vastupidi: ja, mix sa ruinad w esmast reeglit, st, kasutad ruumi oma õpilaste "harimiseks"

Viimasel kommentaaril puudub allkiri. Ja siin on säärase arutelu jaoks vale koht. Teisaldan arutelulehele. Ssgreporter (arutelu) 14. september 2016, kell 23:58 (EEST)
Lisan: "free access to the sum of all human knowledge. That's what we're doing." Jim Wales
Pietadè (arutelu) 15. september 2016, kell 18:52 (EEST)

Vabandust, ma ei saa aru. Andres (arutelu) 30. detsember 2016, kell 16:44 (EET)

Kas see viimane ettepanek on aprillinali?146.255.183.85 1. aprill 2017, kell 15:37 (EEST)

Tere! Kas see Neptuuniumi kandidatuur?
Noh seljuhul ei ole väga vaimukas aprillinali mõtlen ma... ma ei tea mulle meenutab tema teguolek väga kahtlaselt ühe teise nn :'administraatori käekustutusi' ja 'väga terav pliiats just ei tundu' aga ma võin ka eksida... Ilusat alanud aprillikuud! Mariina 1. aprill 2017, kell 15:46 (EEST) alias Простота

Suvine hääletus[muuda lähteteksti]

Teisaldatud Üldisesse arutellu - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. juuli 2017, kell 23:11 (EEST)

Kategooria[muuda lähteteksti]

Selle lehe kategooria "Budism" on ilmselt vale. Kahjuks ma ei leia kohta, kus see maha võtta.--Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2017, kell 10:31 (EEST)

Ma kustutasin selle. Tekkinud oli see asjaolust, et Eerik Sven Puudist oli teksti sees linkinud kategooriale budism. Õige koha leidmiseks tuli lihtsalt kasutada lähtetekstis sõnaotsingut.--VillaK (arutelu) 7. september 2017, kell 10:58 (EEST)

Kus on kirjas, et hääletus kestab 7 päeva? Samas kui kõik muud hääletused (sh usaldushääletus) kestab 14 päeva. --Pelmeen10 8. september 2017, kell 00:22 (EEST)

See on kirjas siinsamas arutelulehel, ma ei tea, kas veel kuskil. Andres (arutelu) 8. september 2017, kell 00:46 (EEST)
Selle, et usaldushääletus kestab 14 päeva, määrasin ma hääletuse algatajana ad hoc kindlaks. Ma ei arva, et see peaks tingimata reegel olema. Andres (arutelu) 8. september 2017, kell 00:49 (EEST)

Hääletuse kestus[muuda lähteteksti]

Vastavalt 19. detsembril lõppenud hääletusega on uueks usaldushääletuse kestuseks 14 päeva. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 21. detsember 2017, kell 15:02 (EET)


Libahääletamise vältimisest[muuda lähteteksti]

Pikne (arutelu | kaastöö)‎ (Miks see üldise arutelu kommentaar siia tõsteti, kui keegi pole kandidaati esitanud ega hääletust algatanud?) Üldises arutelus avaldas Kasutaja:Randoskar soovi saada administraatoriks. See soov ei olnud Vikipeedia põhimõtetega vastuolus, sest lehel https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Administraatorid#Administraatoriks_saamine on selgelt öeldud: "Kui soovid saada administraatoriks, sea oma kandidatuur üles leheküljele Vikipeedia:Administraatorikandidaadid." Järelikult kandidaadi ülesseadmisel ainuke probleem oli, et soovi avaldati valel lehel ning puudus kasutaja allkiri. Kuna üldise arutelu lehel (mis on hääletamiseks vale koht) algas sisuliselt juba libahääletamine, tõstsin kogu teksti kohta, kus hääletamine peab toimuma. Tuleks muuta administraatorikandidaadi ülesseadmise korda: mitte anda inimesele võimalust ise omaenda kandidatuuri ülesseadmiseks. Praeguse korra kohaselt ma ei pea aga Kasutaja:Pikne tegevust õigeks: hääletamine peaks saama toimuda. --Andrus Kallastu (arutelu) 19. november 2018, kell 21:10 (EET)

Üks, kes Vikipeedias allkirjagi oma kommentaaridele lisada ei oska, soovib administraatoriks saada... Teine algatab administraatorihääletuse IP-aadressile, mitte kasutajale, kes administraatoriks tahtis. Ja hääletab siis koos kolmandaga IP-aadressi administraatoriks saamise vastu. Kas saab veel naeruväärsemaks minna? Pikselt oli õige samm see hääletus maha võtta. Cumbril (arutelu) 19. november 2018, kell 21:44 (EET)
Soovi võib avaldada ka ilma enda kanditatuuri üles seadmata. Näiteks mõned kasutajad on pannud oma lehele kastikese märkusega "Ma ei ole administraator, aga sooviksin selleks saada." Ma ei näe praegu põhjust tõlgendada kasutaja kommentaari enda kanditatuuri ülesseadmisena, seda enam, et see ei olnud õigel leheküljel. Samuti ei jäänud sellist muljet, et sina oleksid teise kasutaja kanditatuuri üles seadnud, kuna andsid vastuhääle ja kanditauuri esitamine on harilikult loetud poolthääleks. Selle asja siia tõstmine annab praegu lihtsalt põhjust kasutajat asja eest, teist taga tögada. Pikne 19. november 2018, kell 21:49 (EET)
Lihtsameelse loomakesena pole ma kindel, kas "kanditauur" on peen iroonia, aga igaks juhuks mainin, et eesti ortograafilises komberuumis on see sõna tänini olnud "kandidatuur", sõnast "kandidaat". Mitte mõne omakandi taadi järgi. --Ehitaja (arutelu) 20. november 2018, kell 13:36 (EET)