Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 32

Viimased muudatused

Ma olen varem ka seda küsinud, aga proovin uuesti. Kas oleks mingit tehnilist võimalust viimaseid muudatusi rohkem filtreerida? Ütleme näiteks, et tahaksin näha ainult artikli ja Vikipeedia nimeruumi (koos aruteludega). Või siis valida kasutajaid, keda näidatakse. --Epp 7. aprill 2015, kell 06:39 (EEST)

Läbi API saab mitme nimeruumi järgi filtreerida (näiteks see päring annab vaid Vikipeedia ja Malli nimeruumi muudatused), kuid tavaliidese puhul see ei tööta. Taavi (arutelu) 8. aprill 2015, kell 08:37 (EEST)

Aitäh! Aga seda ma arvatavasti ei viitsi uurima hakata. :-) --Epp 8. aprill 2015, kell 09:06 (EEST)

mis see on?

Lehekülje "Süüfilis" redaktsiooni 0 pole. Harilikult tähendab see seda, et sind siia juhatanud link on vananenud ja siin asunud lehekülg on kustutatud. Üksikasjad leiad kustutamislogist.

Mariina 8. aprill 2015, kell 18:22 (EEST) alias Простота

väga harva on ka endal see ette tulnud, kui uue artikli salvestasin. Ent kui tagasi minna kirjutamisvaatesse, siis uuel salvestamisel seda ette ei tule--Bioneer1 (arutelu) 9. aprill 2015, kell 22:39 (EEST)

Kui keegi on näinud seda tõrget eile või täna, siis palutakse teada anda, millisel leheküljel see esines: phab:T92046. Pikne 10. aprill 2015, kell 10:31 (EEST)

Moodulite kasutamine

Sooviksin, et teised ka avaldaksid oma arvamust ja et see poleks ainult minu ja kasutaja Pikse vaheline teema. Nimelt kasutaja Pikne soovib, et Vikipeedias kehtiks mingisugune kord, mille alusel mooduleid siia muudest vikidest kopeeritakse ja kasutatakse. Kui keegi ei tea, siis moodulid on nagu mallid, kuid märksa suuremate võimalustega, kirjutatud Lua programmeerimiskeeles. Need tulid Vikipeedias kasutusele 2013. aasta veebruaris. Tsiteerin Pikset:

„Moodulit ei pea kasutama lihtsalt sellepärast, et ta inglise vikist kopeerides kogemata kaasa tuleb. See on minu meelest nagu iga teine sisuline, vormistuslik või tehniline küsimus, mille juures peaks olema võimalik kokku leppida kuidas, kas ja miks nii teeme. Nii nagu inglise vikis on kokku lepitud ning nii nagu teistes vikides on ka kokku lepitud, aga harilikult mitte täpselt samamoodi nagu inglise vikis.“

Mina arvan, et moodulite kasutamise suhtes ei peaks kehtestama mingit korda. Leian, et nendega peaks olema niisamuti nagu mallidega seni on olnud: kasutajad kopeerivad uusi malle/mooduleid vastavalt vajadusele; kui neid enam vaja pole või kui enamus kasutajaid on teatud kindla malli/mooduli kasutamise vastu, siis mall/moodul kustutatakse. Kuna iga kord, kus ma olen uusi mooduleid inglise vikist kopeerinud (või neid mõnes mallis kasutanud), on minu ja kasutaja Pikse vahel puhkenud vaidlus, siis sooviksin kuulda teiste seisukohti. Saan aru, et teema on tehniline ja peale minu ja WikedKentauri pole meie viki kasutajatest vist mitte keegi teine mooduleid seni kopeerinudki. Kuid mallide kopeerijaid leidub küll ja moodulite suhtes saab rakendada analoogiat mallidega. Taavi (arutelu) 12. aprill 2015, kell 03:58 (EEST)

Ma ei arva, et moodulite kasutamiseks mingit eraldi korda oleks vaja. Ma lihtsalt eeldan, et igal mooduli juures peaks olema võimalik arutada kas ja kuidas seda kasutame. Nii nagu mallide juureski.

Ma ei vaidle vastu, et moodulid on mõnel juhul kasulikud ja vajalikud. Aga moodulite juures on minu meelest oluline silmas pidada, et nende muutmine ja katsetamine on üldiselt märgatavalt keerulisem kui mallide puhul. Mallide parandamiseks ja täiendamiseks piisab üsna piiratud süntaksielementide ja üsna lollikindla vikisüntaksi selgekstegemisest. Ja vajalikud katsetused saab mallide juures üldiselt ära teha eelvaateaknas. Lua keele selgekstegemine nõuab märksa enam süvenemist, vähemasti mitteprogrammeerija jaoks. Seega, kui kasutame mooduleid rohkem kui tarvis, piirame asjatult nende kasutajate hulka, kes on valmis parandustega aitama.

Siis, kui mooduleid kasutatakse kuskil teises vikis millekski, mille järele me pole seni osanud puudust tunda ja millest meil pole kavas ka edaspidi kasu lõigata, siis minu meelest pole põhjendatud senise lihtsa malli asendamine mahuka mooduli või isegi moodulite süsteemiga. Ma olen üsna kindel, et ka programmeerimises on põhimõte, et süsteemid tehakse parasjagu nii keerulised nagu tarvis. Siis on ka arusaajal lihtam orienteeruda. Koodi ühtlustamine mõne konkreetse teise vikiga minu meelest eesmärk olema ei peaks. Kui eri vikides kasutatakse sarnaseks otstarbeks, aga mõnevõrra erinevast vajadusest tulenevalt erinevaid lahendusi, siis kõigi vikidega korraga ühtlustada niikuinii ei saa, ikka tuleb teha mingi valik.

Mallide-moodulite kopeerimine "vastavalt vajadusele" ei tähenda minu meelest seda, et igaüks kopeerib enda jaoks erineva malli-mooduli ja kasutatakse paralleelselt erinevaid lahendusi. Mallide kasutamise mõte ju osalt selles ongi, et süntaks ja vormistus oleks eri artiklite lõikes ühtlane. Meil on küll paar malli, milles juures pole kokkulepet selle kohta, millisel kujul tuleks malli kasutada, aga minu meelest on selge, et millalgi tuleb ikkagi kokkuleppele jõuda.

Meie n-ö vaidlus on seni üldjoontes piirdunud kahjuks sellega, et minul on mingi märkus või küsimus ja sina vastad, et sa ei aruta midagi. Pikne 12. aprill 2015, kell 11:25 (EEST)

Ma saan nii aru, et peamine põhjus, miks sa oled moodulite kasutamisele vastu, on siis, kui moodulit kasutatakse mõne olemasoleva malli funktsionaalsuse asendamiseks. Kuna mallide süntaks on lihtsam, siis saab selle tulemusel väiksem arv kasutajaid funktsionaalsust muuta või parandada. Teisane vastuolemise põhjus on see, et sama asi toimub ka siis, kui vikisse tuuakse sisse uus moodulil põhinev funktsionaalsus. Ainult selle vahega, et siis ei kao ära ühtegi olemasolevat võimalust midagi muuta, sest enne ei olnudki midagi, mida muuta. Kaob ära potentsiaalne võimalus muuta/parandada.

Ühest küljest olen nõus, et vikisüntaks on lihtsam. Teiselt poolt ütleksin, et see on hoopis keerulisem. Vikisüntaks võib olla lihtne neile, kes programmeerimisega kunagi pole kokku puutunud. (Tänapäeval vist on kõigis koolides juba programmeerimine informaatika all sees, seega peaks kõigil noorematel inimestel olema mingi kokkupuude programmeerimisega.) Nendele, kes on progemisega kokku puutunud, on Lua süntaks arusaadavam ja loetavam. Päris otse on raske võrrelda, sest need Lua moodulid, mida olen vaadanud, on kõik üsna suured ja keerulise loogikaga, mallid on enamasti lühemad. Igatahes, mida keerulisemat loogikat üritada malli panna, seda segasemaks see läheb, sest mallide süntaks ei ole keerulisema loogika jaoks mõeldud. Keerulisemas mallis on lõpuks kõik segi nagu puder ja kapsad ning sellest aru saamine on omaette ülesanne. Vea üles leidmine malli süntaksist võib olla väga raske, sest mingeid veasilumisvahendeid (debugging) mallisüntaksile pole. Osalt just sel põhjusel kolib inglise vikis mallide funktsionaalsus järjest enam moodulite peale üle. Ainult väga lihtsad mallid jäetakse edasi malli süntaksi kasutama. Minu meelest ei pea eeldama, et kõik Vikipeedia tegijad peaks oskama/suutma Vikipeedia tehnilise poolega tegelda. Sellega tegelevadki need, kellel on varasem kogemus progemisega.

Nüüd selle "pole osanud puudust tunda ja pole kavas kasu lõigata" kohta. Arvan, et enamus (või vähemalt üsna suur osa) uusi tarkvaralahendusi tuleb nii, et enamus kasutajaist pole nende järele puudust tundnud ja on algul isegi neile vastu. Olen veidi kokku puutunud uue tarkvara juurutamisega ja seda kasutajate hädaldamist et miks ma ei leia enam seda nuppu sealt, kus ma olen harjunud seda leidma või miks ma nüüd saan sinna vaatesse niipidi ja mitte naapidi on alguses taevani. Ometi lõpuks harjutakse uuega lõpuks ära ja siis selgub, et süsteem ei olegi nii halb, et tegelikult on täitsa mugav, isegi parem kui vana. Kuid neid uue süsteemi eeliseid nägid alguses vaid süsteemi arendajad. Seepärast ei tuleks uusi lahendusi, uut funktsionaalsust Vikipeedias hinnata praeguse arusaama/praeguste tunnete põhjalt, vaid anda neile aega enda tõestamiseks. Võib-olla ei võetagi neid omaks, juhtub ka seda, kuid vähemalt on nad olemas, kasutamiseks valmis, kui keegi soovib. Mina pole ka teistsugune, näiteks ei meeldinud mulle alguses uus failivaatur ja ma lülitasin selle välja, et saaks vana vaate tagasi. Kuid praegu ma enam vanamoodi piltide vaatamist praktiliselt ei kasuta. Kui uue failivaaturi suhtes oleks tehtud kasutajate enamuse arvamuse põhjal kohe otsus, siis oleks see olnud et kasutajatel "pole seda vaja" ja see oleks vikist eemaldatud.

Meil ei ole nii, et kõik need elemendid (infokastid, täpsustused, navigeerimismallid), mis igas artiklis on/peaksid olema, on viimseni kokku lepitud ja paika pandud. Artiklid võivad üksteisest vormistuse osas mingil määral erineda. On võimalik, et keegi hakkab mõnd uut elementi sisse tooma ja tasapisi võtavad teised artiklite loojad/toimetajad selle ka üle. Enamus uusi elemente või isegi kõik tulevad muidugi inglise vikist. Selles mõttes ma ei arva, et peaks kõikide uute elementide kasutamise osas kokkuleppe tegema enne kui neid artiklites kasutama hakata. Nii ei saakski midagi uut sisse võtta. Pigem on nii, et vajadus kokkuleppe järele on siis, kui miski väga häirib mitmeid vikipediste. Viited on üks näide paralleelsetest lahendustest. Neile on hulk erinevaid malle, neid saab ka ilma mallita panna. Meil on inglise vikiga võrreldes viitemalle endiselt väga vähe.

Mis puutub koodi ühtlustamise vajadusse, siis malli {{cite web}} arutelus sa ise tõid ühe argumendina selle malli kasutamise vastu, et inglise vikist kopeerides võib juhtuda, et tekivad vead, sest seal on malli uuendatud, meie mall on aga uuendamata. On fakt, et paljud mallid kopeeritakse inglise vikist koos mallikoodiga uue artikli tegemise käigus. Kas see on hea või mitte, on teine teema, kuid selle tõttu on kasulik, et mallide kood oleks ühtlustatud. Ühtlustatud just inglise vikiga, sest enamus malle tuleb sealt, enamus artikleid võetakse sealt, mulle on jäänud mulje, et enamasti on teiste keelte vikides needsamad algselt inglise vikist kopeeritud mallid. Meil on väga suure osa mallide kood pärit aastast 2008, kui Tiuks ja teised massiliselt malle inglise vikist üle tõid.

Mallide/moodulite aruteludest. Kui sa arutelus küsid, et kas seda on üldse vaja, siis loomulikult lähen ma kohe turri. Nagu mis mõttes? Kellele see küsimus on esitatud? Kui ma olen jupi oma vabast ajast pühendanud uue mooduli üle toomisele või tegemisele, siis muidugi ma arvan, et seda on vaja. Ma ei tegeleks sellega muidu. Mina alati kasutan enda kopeeritud mooduleid ja malle ka kusagil, järelikult ühele inimesele – mulle – on seda vaja. Küsimus mooduli või malli vajadusest on üldse suuresti mõttetu. Ega kasutamata mall või moodul leiba ei söö või kelleltki midagi ära ei võta. See lihtsalt istub omaette kurvalt kuskil nurgakeses ja ootab, et keegi teda märkaks ja kasutaks. Kui sa ütled, et seda pole vaja, siis mina kuulen seda nii, et sulle pole seda vaja. No mis siis ikka, ära siis kasuta, kui sulle vaja pole.

Kui sa küsid midagi malli/mooduli otstarbe kohta, siis enamasti selgitan oma mõtteid ja põhjusi. Aga tavaliselt sa ei ole selle vastusega leppinud ja sinu huvi ei ole olnud mitte heatahtlik või isegi neutraalne info saamine selle malli või minu kavatsuste kohta, vaid maha tegemine ja halvustamine. Sellist "arutamist" ma ei soovi. Parem on aega kulutada millegile muule kui niisugusele "arutlusele". Kui soovid kelleltki midagi, siis ei ole just parim idee hakata talle tõestama, kuidas ta kõike valesti on teinud ja kuidas sul on õigus. Taavi (arutelu) 13. aprill 2015, kell 05:13 (EEST)

Vahelepõikena, tsiteerin: "ja sinu huvi ei ole olnud mitte heatahtlik või isegi neutraalne info saamine selle malli või minu kavatsuste kohta, vaid maha tegemine ja halvustamine", ja lisan, et eelöeldud iseloomustusega (kasutaja Pikne kohta) olen mina 118% nõus, ja usun, et pole ainus; tundub juba pikemat aega süvenevalt ebakonstruktiivse käitumise poole kalduvat... ühe küsimusena jääb üles motivatsiooni küsimus, et noh, mis ajendab inimest niiviisi käituma jne. —Pietadè (arutelu) 17. aprill 2015, kell 22:53 (EEST)

Ma usun, et minu algne küsimusepüstitus oli siiski küllalt konkreetne, selgitav ja konstruktiivne. Kui sellega nõus polda või sellest aru ei saada, siis see ei tähenda tingimata küsimusepüstituse pahatahtlikkust. Küll aga, kui postitad antud teemale tähelepanu pööramata, vaid eesmärgiga väljendada isiklikku põlgust, siis seda on tõesti raske mitte pahatahtlikuks pidada. Pikne 18. aprill 2015, kell 00:39 (EEST)

"Isikliku põlguse" väljateenimiseks peab ikka "kõvasti kõvemini" vaeva nägema; ei tulegi hoobilt elu seast meelde, keda sellise emotsiooni väljatöötamise vääriliseks oleksin pidanud; nii tugeva emotsiooni kandmine nõuab mu meelest kandjalt ülemäärast ja õigustamatut isiklike ressursside kulutamist (ei kuulu "taastuvate loodusvarade" hulka); sinu leksika ja selle kasutusviisid tuletavad kangesti ühte "puhmaskulmlast" meelde ja mitte ainult teda (vt nt P-Korea arutelu lehele lingistatud artiklit Decoding North Korea's fish and mushroom slogans).
Demagoogia on kunst, kuigi "rahvakunstnikke" sel alal pole; samas, saavutatud on selle abil ajaloo jooksul palju, nii materiaalses kui vaimses mõttes, riike, rahvaid, parteisid jne; ülalõigu egotsentristlik (IMHO) leksika räägib ise enda eest; aga, nothing personal; "liikide mitmekesisus" annab kokku liigi, ehk inimesed; ja ilma inimkonnata poleks näiteks ka Vikipeediat, selle arvamuste/käitumisviiside jms paljususes.
Kordan siiski, kui eelnevast "kahe silma vahele jäi": nothing personal, austatud Pikne —Pietadè (arutelu) 18. aprill 2015, kell 09:12 (EEST)

"Minu meelest ei pea eeldama, et kõik Vikipeedia tegijad peaks oskama/suutma Vikipeedia tehnilise poolega tegelda. Sellega tegelevadki need, kellel on varasem kogemus progemisega." Just sellise suhtumise pärast ma olengi loobunud mallide kasutamisest. Loetavuse huvides on igasugused infokastid suurepärased, aga minu aega neelaksid nad rohkem kui mul anda on, seega jamagu nendega keegi teine. Küllap on minusuguseid üha rohkem. Paraku levib selline suhtumine - las X-ga tegelevad need, kes oskavad, lihtrahvas ei peagi igale poole ronima - Vikipeedias ka teistes valdkondades ning nii jääb mulle kui võhikule üha vähem tahtmist siin üldse midagi teha. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 62.65.236.19 (arutelu • kaastöö).

Aga millise suhtumise pärast siis? See polnud mõeldud nii, et ainult väljavalitud peaksid tegelema Vikipeedia tehnilise poolega, vaid nii, et tehnilised asjad nõuavad palju eelteadmisi ja süvenemist, mida kõik kasutajad ei soovi panustada – need, kellele meeldib töötada sisulise poolega. Mallide dokumentatsioon peaks olema see, mis aitab aru saada nende kasutamisest ilma et peaks malli koodi sisse ronima. Dokumentatsiooniga on asjad paraku kehvasti paljude mallide juures, sageli on kopeeritud vaid malli kood ja dokumentatsiooni polegi. Mina olen püüdnud dokumentatsiooni parandada, kui midagi on silma ette jäänud. Taavi (arutelu) 13. aprill 2015, kell 19:52 (EEST)

Ega siia ilmselt pole oodata massiliselt asjatundlikke arvajaid. Ma ka ei tunne asja ja räägin kindlasti teemast mööda, aga Pikse jutt tundub veenev ja ma usaldan tema arvamust. Mulle tundub, et Vikipeedia eesmärk ei ole mingeid (tegija jaoks) lahedaid tehnilisi vidinaid juurde tekitada. Minu meelest peaks ka redigeerimisaknas jutt olema valdavalt inimkeelne (ja eestikeelne) ja malle tuleks kasutada ainult siis, kui nad tõesti elu lihtsamaks teevad. Aga kui näiteks nime ja sünniaja märkimiseks kasutatakse 30 rida koodi, siis see tundub mulle jabur. Inglise viki artikleid polegi enam võimalik redigeerimisaknas vaadata, sest sisu ei leia üles. Kui me asju kogu aeg keerulisemaks ja segasemaks teeme, peletab see tõesti sisu tegijad minema, rääkimata sellest, et toimetamine tundub täiesti võimatu. Ei pea ju kopeerima neid massiivseid malle, pealegi soodustab kopeerimine seda, et viidet tegelikult ei kontrollitagi. Mina olen teistest vikidest tõlkimise praktiliselt lõpetanud, sest viidetega tegelemisele kuluks kolmveerand ajast. --Epp 13. aprill 2015, kell 12:27 (EEST)

Seda küll, et mingist keerukuse astmest alates nähtavasti pole malli kasutamine mõttekas. Aga mallid, mida seni on kasutatud, enamasti minu meelest nii keerulised pole, et oleks põhjust öelda, et malli kood on segasem kui võimaliku mooduli kood. Ma pole ka eriti kogenud, et mallidest vigade leidmine oleks raske. Lihtsa (piiratud võimalustega) ja lollikindla süntaksiga saab üldiselt teha vaid lihtsaid ja kergesti silamtorkavaid vigu. :) Ja üldjuhul on eelvaates üsna hästi arusaadav, kus viga mallis täpsemalt asub. Moodulitest küllap jah on ilma abivahenditeta vigu keeruline leida. Ma ei tea, kas see moodulitele üleminek inglise vikis nüüd nii üleüldine on nagu kirjeldad. Võimalik, et piiripealsematel juhtudel on ka rohkem subjektiivse valiku küsimus, millist süntaksit kasutada, kas mooduliga või ilma. Tundub ka, et mõnes muus suuremas vikis polda nii altid mooduleid sama laialdaselt kasutusele võtma, kuna seda lihtsalt ei peeta vajalikuks. Öelda midagi umbes sellist, et oleme ajast maha jäänud, kui me ei tee just nii nagu inglise viki, pole minu meelest põhjust. Aga veelkord, ma ei arva, et mooduleid üldse kasutama ei peaks.

Jah, ei saa eeldada, et kõik peaks suutma tehnilise poolega tegeleda. Ma leian, et on otstarbekas teha nii, et neid, kes seda suudavad, on pigem rohkem kui vähem, ja nagu öeldud, parem kui me ei piiraks tehniliste valikutega asjatult nende kasutajate hulka. Kas või mallide kopeerijad, keda mainid. Nad on mallide kohendamisega enamvähem vajalikul määral hakkama saanud, aga progremise kogemust neil tõenäolselt enamasti pole, ja moodulite kohandamine oleks neile sellevõrra keerulisem, kui mitte ülejõukäiv.

Meil on ka selliseid üsna levinud lahendusi, mis on pärit mujalt kui inglise vikist, ja omajagu lahendusi, mis on kohapeal meisterdatud või oluliselt ümber tehtud. Mul pole küll statistikat 2008. aasta mallide kohta, aga et valdav osa koodist pärineks sellest ajast, sellist muljet mul pole. Enne ja pärast on ikka ka üsna palju malle tehtud. Neid 2008. aasta malle on hulgal juhtudel ka parandatud ja täiendatud, kui seda vajalikuks on peetud. Lisaks on märkimisväärne osa Tiuksi kopeeritud malle kustutatud, kuna teised on tõesti pidanud paremaks, et teatud malle ei kasutata. Ma ei saa aru, kust tuleb arusaam, et kõik inglise viki mallid justkui peaks olema eesti vikis kasutatavad ja kui mõnd malli veel pole, siis lihtsalt sellepärast, et seda pole jõutud kopeerida. Kui mujal vikides saab kokku leppida, et kasutatakse omi malle või inglise vikiga võrreldes oluliselt kohendatud malle, siis miks eesti vikis ei peaks saama? Jah, on küll selliseid inglise viki malle, mida kasutatakse paljudes vikides, aga see ei käi sugugi kõigi mallide kohta.

Ma ei arva, et malli kopeerimise kokkuleppe peab tingimata saavutama enne kopeerimist. Aga kui pärast kopeerimist ja esimesi kasutusjuhte tekitab mall küsimusi ning malli kasutamist ei suudeta kuigi veenvalt põhjendada, selle kasutamisele on arvestatav vastasseis ja kasutamises (enamvähem) konsensusele ei jõuta, siis on minu meelest loomulik, et status quo jääb kehtima ja malli ei võeta sellisel kujul laiemalt kasutusele.

Erinevalt meie erinevatest viitemallidest moodustavad inglise viitemallid ju enamvähem ühtse süsteemi (ja seda ühes keeles). Eraldi mallid on seal erinevaks otstarbeks. See on küll jah iseasi, et viidete vormistus ise pole ühtne ja viitamiseks ei pea kasutama malle. Vigade tekkimise, kuna kõigis vikides pole sama nimega mall sisult päris sama, tõin viitemalli juures kunagi välja, kuna parameetrid on tõlkimata ja malli võimaldatakse kasutada tõlkimata parameetritega. Olgu, mingil määral, puudustele vaatamata, on kopeerimise võimaldamine võib-olla ka põhjendatud, aga see on omaette teema. Selliseid paralleelseid malle, mis on samaks otstarbeks, inglise vikis ju enamasti pole. Ikka on püütud kasutatavas süntaksis ja vormistuses kokku leppida. Miks siis meiegi ei peaks arutama (paralleelsete) mallide vajaduse üle?

See arutelu siin on minu algsest küsimusest märksa laiem. Viimati oli mul üsna konkreetne küsimus-märkus konkreetse mooduli kohta. Kui ma ütlen, kuidas mina antud mooduli vajadusest aru saan ja ootan sinu kommentaari, siis see on mahategemine ja halvustamine? No ma ei tea, ütle siis, kuidas sinu poole tohib pöörduda, nii et see ei tunduks solvanguna. Kui ma ei saanud õigesti aru või ei saanud kõigest aru, siis palun lihtsalt selgitada, miks moodulit tuleks kasutada. Nii lihtne võikski olla. Kusjuures antud juhul ma ei öelnud mooduli InfoboxImage kohta, et seda ei lähe vaja, küsimus oli ainult selles, miks seda kindlas mallis tarvis läheb. Pikne 13. aprill 2015, kell 18:57 (EEST)

Ma ei saa lihtsalt küsimuse püstitusest aru. Seda ei moodulit ei pea kasutama, seda võib kasutada. Tarkvara arendajal on võimalik valida erinevate vahendite vahel oma eesmärgi saavutamiseks. Nagu sa ka ise ütlesid, et infokasti malle saab teha ilma infokasti abimallita. Valik kuidas teha on iga malli kirjutaja käes. Mina kasutan seda moodulit seepärast, et mulle on see arusaadav ja seepärast, et inglise vikis seda kasutatakse ja arendatakse, järelikult peaks kood olema optimeeritud. Sul võivad olla omad põhjendused, miks sina eelistad kasutada teisi vahendeid (näiteks vikisüntaksit). Taavi (arutelu) 13. aprill 2015, kell 20:40 (EEST)

Sa pole seni veel maininud, mis see "oma eesmärk" on. Ma tõin ka välja ühe puudse selle mooduli kasutamise juures. Kui mulle või kellelegi teisele pole eesmärk arusaadav ja tundub, et moodulist pole antud mallis kasu, siis selle ärajätmine oleks ju veelgi optimeeritum. Pikne 13. aprill 2015, kell 21:41 (EEST)

(Kirjutasin enne sinu kommentaari:) Lisaksin seda, et mooduli poole pöördumine on nagu malli poole pöördumine. Kuidas seal mooduli sees asi käib, pole mooduli kasutajale oluline, ainus mis on oluline, on see, et ta saab soovitud tulemuse kätte. Loogika on kapsuleeritud mooduli sisse, annad sisendi, saad väljundi. Lihtne ja selge. Malli ehitaja oskab kindlasti mooduli poole pöörduda. Kuigi dokumentatsioon võiks olla ka moodulil, seda küll. Taavi (arutelu) 13. aprill 2015, kell 21:45 (EEST)

"Oma eesmärk" on töötava malli loomine. Seda on võimalik saavutada erinevate vahenditega. Küsimusele milliseid vahendeid eelistada, pole ühest vastust. Erinevatel vahenditel on omad eelised, mis sõltuvad muuhulgas ka vahendi kasutajast. Taavi (arutelu) 13. aprill 2015, kell 22:16 (EEST)

No lihtsus on siin minu meelest üsna hea kriteerium, mille järgi otsustada. Valida on lihtsa pildisüntaksi ja mahuka mooduli vahel, selleks et saada sama "töötav" tulemus.

Nojah, neile, kes ise malle ei muuda, pole oluline, mis seal sees on. Silmas oli peetud neid kasutajaid, kes oleks valmis malle tegema või parandama. Antud mooduli dokumentatsiooni lugesingi inglise vikist, et aimata, millises olukorras selle kasutamine võiks mõttekas olla. Pikne 13. aprill 2015, kell 23:36 (EEST)

Aga minu meelest pildisüntaks pole lihtne :). Mooduli poole pöördumise oma on lihtsam. Mina dokumentatsiooni ei lugenud, vaatasin ainult mooduli koodi. Kuid mugavuse pärast võiks muidugi olla ka igal moodulil oma dokumentatsioon. Kuigi seda läheb siis vaja vaid mallide muutjatele/ehitajatele, keda on n korda vähem kui mallide kasutajaid (kes dokumentatsiooni loevad), keda on juba isegi väga vähe. Taavi (arutelu) 13. aprill 2015, kell 23:53 (EEST)

Pöördumissüntaksi lihtsus on üks asi, aga jutt oli rohkem selle lihtsusest, mille poole pöördutakse. Pikne 14. aprill 2015, kell 11:25 (EEST)

Kus see suhtumine meil veel on, et võhikud ärgu ronigu? Andres (arutelu) 13. aprill 2015, kell 19:48 (EEST)

Üks oluline tegelane kipub selles arutluses väga tahaplaanile jääma. Kesksele kohale tõuseb siin Kasutaja, st Vikipeedia kaastöötajad, kirjutajad, panustajad. Et Süsteem peab olema Kasutajasõbralik. Tooks siia võrrandisse ikkagi ka Lugejad, kes ootavad mh (aga mitte ainult) kontsentreeritud infot ülevaatlikul kujul. Hüva, kuidagimoodi tuleb muidugi Lugejate ja Kasutajate kaalutlusi tasakaalustada, sest mis on väga lugejasõbralik, kipub olema tehniliselt keerulisem ja seega vähematele kasutajatele jõukohane. Ja mis on tehniliselt väga lihtne, ei pruugi jälle olla kõige lugejasõbralikum. Siin on palju juttu sellest, et milles kõiges peaksid Vikipeedia kaastöötajad ja administraatorid omavahel kokku leppima. Muidugi hea kui lepitakse kokku. Ent kohati kipub jääma mulje, et selle "kokkuleppimise" eufemismi all mõeldakse ühe või kahe konkreetse administraatori nõusoleku saamist - et kui seda ei ole, siis "puudub konsensus". Ühe administraatori lohisevast arvamusest palju olulisem oleks see, mida arvavad konkreetsete tehniliste vidinate poolt tekitatud tulemitest Vikipeedia tegelikud kasutajad, st Lugejad. Nende hinnanguid (meeldis/ei meeldinud, kasulik/kasutu) paraku ei küsita. Aseaineks pakutakse arvamusi "ametnikelt". --VillaK (arutelu) 13. aprill 2015, kell 20:19 (EEST)

Enamasti me oleme eeldanud, et kirjutajad esindavad lugejaid piisavalt representatiivselt. Mõnikord keegi ka väidab, et ta teab, mis teistele lugejatele hea on. Kuidas lugejate poole pöörduda? Ja kas see ikka tasub vaeva? Andres (arutelu) 14. aprill 2015, kell 11:44 (EEST)

Seda arutelu ajendasid peamiselt sellised tehnilise lahendused, mille kasutamist või mittekasutamist lugeja üldiselt ei märka. Sellega olen nõus, et keerulisemad tehnilised lahendused tulevad materjali esitamise juures sageli kasuks. Teisalt on nende lahendustega kerge vinti üle keerata.

Te räägite, et teile ei meeldi pikad ja mõttetud arutelud. Mulle ka ei meeldi. Vähemasti siin saaks minu meelest seda asja lihtsamalt korraldada, kui algse märkuse järel kohe asja kallale asuda, selle asemel, et pühenduda mingite pahatahtlike tagamõtete otsingule, ning selle asemel, et vaagida, milline peaks olema arutelu protseduur ja kas peaks arutama ja kas peaks arutama administraatoritega või mõne kindla administraatoriga. Pikne 13. aprill 2015, kell 21:41 (EEST)

Inimesed on tundlikud, sellega tuleb leppida ja arvestada. Andres (arutelu) 13. aprill 2015, kell 21:43 (EEST)

Millegi pärast on see mõttetu arutelu motiiv aastast-aastasse korduv sõltumata parajasti selles osalevatest kasutajatest. Võib-olla viki-tarkvara iseenesest või digitaalne suhtlusviis kui selline soodustab sellise tunde tekkimist -- sellise staadiumini jõudmist. --WikedKentaur (arutelu) 13. aprill 2015, kell 23:15 (EEST)

Artiklite uus kvaliteedimärk

Olen Vikipeedia lugejatelt palju kuulnud, et nad tahaksid näha artiklite juures mingisugust märki, et artikkel on üle vaadatud, kontrollitud, korras, usaldusväärne vms. Minu arvates on tähtis, et me sellise süsteemi looksime, sest ise kiiresti pilku peale visates ei saa lugeja artikli kvaliteeti hinnata. See kvaliteedimärk tuleks lisaks eeskujuliku ja hea artikli staatusele, nö kolmas tase. Palun vaadake Vikipeedia:Kolmas kategooria ja pange oma mõtted sinna arutelusse. Adeliine 14. aprill 2015, kell 11:35 (EEST)

mu meelest on nende kvaliteedimärkidega mõtet rohkem tegelda siis, kui on kohaldatud süsteem, kus mitteusaldatavate isikute muudatused märgistatakse päises ära, et muudatus on vaatamata. Nagu on ruwikis ([1]), dewikis jne. Praegu me enam ei suuda jälgida, et artiklis poleks tehtud mittesoovitavaid muudatusi--Bioneer1 (arutelu) 17. aprill 2015, kell 22:23 (EEST)

Jah, see on tõsi küll. Andres (arutelu) 17. aprill 2015, kell 22:28 (EEST)

Minu meelest see pole suur probleem. Keegi heidab ju ikkagi artiklile pilgu peale, korrastab veidi, kui aega on, või siis paneb märkuse. Kas see on seal vene vikis automaatne? Kuidas me otsustame, kes on usaldusväärne? Meil on sellest väga erinevad arusaamad ja võib juhtuda, et tuleb lihtsalt topeltkontrollima hakata. --Epp 17. aprill 2015, kell 22:45 (EEST)

Esilehe uuendus

Eestikeelne Vikipeedia loodi 2002. aasta alguses, sellest ajast saati on seda külastanud tuhanded inimesed. Esilehe, mis mängib suurt rolli Vikipeedias, olles saabumispaigaks kõigile külastajatele, kujundust muudeti põhjalikult viimati 1. septembril 2008. Sellest on juba tükk aega möödas.
Pakun välja, et võiks kasutusele võtta uue kujunduse ning sisuga esilehe. Olen teinud (teiste Vikide põhjal) kaks varianti, mida võiks kaaluda.

Variant 1

Vaata variant ühte siit
See esileht on tulnud itaaliakeelsest Vikipeediast, mis võttis sarnase kujunduse kasutusele 22. jaanuaril 2011. Leht on praegusest esilehest kompaktsem ning ühtlasem (värvi suhtes) ent samas siiski ka kaasaegsem. Lehte on võimalik vaadata erineva ekraanisuurusega ekraanide, mis on suur pluss(Vaata arutlust siit).

Variant 2

Vaata variant kahte siit
Hollandikeelsest Vikipeediast võetuna, tundub leht pisut kaasaegsem. See leht ei ole hästi vaadatav telefonidest.

Muudatused

Minu pakutud esilehekanditaatides on kaheks eraldatud Kas tead, et...?' mall: üheks, mis näitab põnevaid fakte ning teiseks, millest leiab toimunud ajaloosündmused. Olen ka lisanud soome-ugrikeelsete Vikipeediate loendi.

Mina eelistan esimest varianti, kuna seda on lihtsam muuta ning see toimib ka nutitelefonidest vaadatuna.
Enne hääletusele panekut, kui teil on arvamusi või soovitusi, kirjutage need siia, et esilehe kandidaatlehed veel paremaks muutuksid. Kui esmamulje eestikeelsest Vikipeediast on super, tuleb seda külastama ka järjest rohkem inimesi. Postituvi (arutelu) 17. aprill 2015, kell 15:15 (EEST)

Igaks juhuks mainin, et esilehekülje kujundus ei puutu suurt kuidagi inimeste esmamuljesse. Veel mõned aasad tagasi oli pigem harv see, kui inimesed olid üldse meie esilehte näinud. Nüüd on see küll muutunud, kuid kindlasti pole avalehekülg esimene leht, kuhu satutakse. Ivo (arutelu) 17. aprill 2015, kell 18:26 (EEST)

Miks siis Postimehe veebileht, Eesti Päevalehe veebileht kujunduselt muutunud on? Eriti viimasel on sealt palju enamjaolt kujunduslikke uuendusi tulnud. Postituvi (arutelu) 17. aprill 2015, kell 19:52 (EEST)

Mina pole päris kindel, et pakutavad variandid esilehte märgatavalt paremaks teevad. Värvivaliku ja eri elementide kombineerimise ja paigutuse juures võiks üsna ühtviisi norida nii praeguse kui pakutavate kujunduste juures. Mõned puudused, mis esilehe arutelus välja toodud, on neil kujundustel endiselt. Kui eesmärk on ilme värskendamine, siis küll jah on pakutu värskem. Neist kahest ma eelistaks pigem hollandi viki oma. Aga hollandi viki esilehega võrreldes murduvad seal pealkirjad kergemini. Soovitan need murdumatuks teha. Hollandi viki esilehel tundub parem veel see, et seal kasutatakse rasvast kirja tagasihoidlikumalt. Nädala pildi paigutus võiks olla ka selline nagu algselt hollandi vikis: tekst pildi all, see on kompaktne ja kiri ei sõida nii, et mõni sõna jääb ülejäänud lausest eraldi. No ja nagu Ivo enne välja tõi, siis kõigepealt võiks selgeks teha, mida me esilehel näidata tahame. Näiteks "Sel nädalal ajaloos", kas meil üldse on keegi valmis sellist rubriiki iga nädal koostama? Soome-ugri keelelinke vahest pole eraldi tarvis välja tuua, need niigi on teiste hulgas külgriba keelelinkide valikus.

Kui midagi maitsekamat tahta, siis esilehe arutelus välja pakutud eeskujudest tundub saksa viki esileht päris hea (vähemasti üldmuljelt, rubriikide valik on iseasi). Või kui ikoonid on tõesti olulised elemendid, siis võib-olla taani viki.

See on natuke imelik, et arutame ja kaalume, kas ja millisel kujul Postituvi kujundus kasutusele võtta, aga samal ajal muutub esilehe kujundus üsna märgatavalt ja kolmandat moodi, ilma et selleks enne ettepanek oleks tehtud. Pikne 17. aprill 2015, kell 21:27 (EEST)

Märkisid pealkirjade rasvasuse kohta. Kas nüüd on lehekülg loetavam? Kõigepealt selgeks tegemine, mida esilehel näha tahame, on raske, sest arvamusi on kümneid ning paljud ei tulegi nendega välja.

Nädala pilt on terve lehe laiune. Nagu ka praegu oleval esilehel, ei saa sealgi tekst sõita. On võimalus, et pilti hoidev tabel jagada kaheks. Näide vastuse lõpus. See toimiks, kui pildi kohta käiv selgitus oleks maksimaalselt kahelauseline. Malli sisu koostades on võimalik anda käsk, et tekst tuleks alles pildi all. Sel juhul tuleks juurde portaalide mall ent seda saab millegi muuga asendada.

Saksakeelse Vikipeedia esilehe sisu on hea, kuid kujundus on väga vanamoeline ning mitte nii kompaktne (kuigi kompaktsus pole minu arvates kõige tähtsam). Taani on oma kujundusega samuti ajast maha jäänud.

Kas teadsid, et... jagunemine kaheks ei too väga lisatööd. Praegu ilmuvad tihti sellele kohale lihtsalt aastaarvud, mis saaks üle viia Täna ajaloos portaali. Ning põnevaid fakte leiab peaaegu igast artiklist ning kui mõelda neist kui lihtsalt huvitavatest faktidest, mitte viidetest artiklitele, ei pea nende järel olema ka heas korras artikkel.

Ma kontrollin nüüd üle esilehe arutelu ning püüan oma pakutut sellega kohandada. Hollandikeelne esileht on raskesti muudetav, seetõttu peaks see arvestusest ära jääma. Pealegi ei sobi hollandikeelse esileht variant väiksemate ekraanidega ning jääb kehvalt loetavaks.

Kui on veel soovitusi, arvamusi, palun kirjuta need arutellu. Postituvi 17. aprill 2015, kell 21:52 (EEST)

Ma ei saa aru, kuhu kirjutada. Minu meelest pole aastapäevade rubriiki tarvis, see ei ole põnev. Ja põnevad asjad tuleks hoolega valida, muidu on igav. Kõne alla tuleksid ka aktuaalsed teemad, mille kohta meil kvaliteetne sisu on. Andres (arutelu) 17. aprill 2015, kell 22:32 (EEST)

Sel nädalal ajaloos võiks siiski jääda ent sinna tuleks lisada vaid huvitavaid ajasündmusi. Postituvi (arutelu) 17. aprill 2015, kell 22:54 (EEST)

Need kuupäevalised faktid on viimasel ajal sisse tulnud ikka ainult seepärast, et korralike (huvitavate) kildude leidmine on keeruline. Kuna teised selles appi ei tule, siis on tekkinud olukord, kus on kohati mindud nö lihtsama vastupanu teed. Ivo (arutelu) 17. aprill 2015, kell 23:01 (EEST)

Vaata seda. Lisasin selle nädala kas tead, et sektsiooni põnevaid fakte, ent see kirjutati kuupäevadega üle. Kui see tuimalt üle kirjutatakse, siis ei panustagi keegi sinna.Postituvi (arutelu) 18. aprill 2015, kell 09:34 (EEST)

Taivo poleks tohtinud seal sellist omavoli rakendada. Ivo (arutelu) 18. aprill 2015, kell 12:00 (EEST)

Pidasin oma kommentaaris silmas peamiselt just hollandi varianti. Ja rasvaseid kirju seal mujal tekstis, mitte pealkirjades. Jah, selline nädala pildi paigutus nagu siin all, on enamvähem rahuldav. (Praeguses variandis ja itaalia variandis on pildi kõrval imelikult palju tühja ruumi, hollandi variandis sõidavad lause või selle esimesed sõnad pildi kõrval üles-alla.)

Meil on siis vanamoodsusest üsna erinev arusaam. Samune saksa viki variant tundub seni visandatud variantidest ka igal juhul kompaktsem. Minu jaoks pole vanamoodsus kuigivõrd seotud näiteks ümarate nurkadega. Muide, kas ka inglise viki esileht on sel põhjusel "ajast ja arust"? Pikne 18. aprill 2015, kell 00:39 (EEST)

Portaalid

Nädala pilt Arhiiv

Postituvi (arutelu) 17. aprill 2015, kell 21:52 (EEST)

lihtsalt mainin, et Vikipeedia Esilehe tegemisel võiks tuleviku mõttes ruumi jätta ka rubriigile "Täna ajaloos", kus oleks lühikokkuvõte täna juhtunud sündmustest. Ent nende korda tegemine on suur töö (mustandid nt Vikipeedia:Valitud sündmused)--Bioneer1 (arutelu) 17. aprill 2015, kell 22:30 (EEST)

Täna ajaloos saab võtta Sel nädalal ajaloos asenduseks kasutusele. Postituvi (arutelu) 17. aprill 2015, kell 22:54 (EEST)

Seda täna ajaloos sektsiooni arendamist poleks üldse olnud vaja vaatama hakatagi. See oli juba siis selge, et sellest ei saa mitte kunagi asja. Pole seda ka nüüd vaja. Ivo (arutelu) 17. aprill 2015, kell 22:51 (EEST)

Täna ajaloost on võimalik asja saada. Postituvi (arutelu) 17. aprill 2015, kell 22:55 (EEST)

Võimalik on see jah, aga see ei ole praktiline. Ei ole põhjust selle peale aega kulutada ja seda ütleb ainuüksi esilehe kasutamise statistika: sellistele linkidele klikitakse nii vähe, et praegune kas teadsid sektsioon end veel õigustab, aga rohkema lisamisel poleks enam suurt mõtet. Ammugi veel sellises mahus. Ivo (arutelu) 17. aprill 2015, kell 23:01 (EEST)

Pean nentima, et sellest seksioonist asja saamine ei võtaks ilmselt kauem kui nadal aega sellega tegelemist. Aga äkki on pigem viga hoopis milleski muus.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. aprill 2015, kell 23:12 (EEST)

Pole ise kunagi Eesti Kas teadsid et... linkidele klikanud, need on olnud üsna iseennast defineerivad. Vaadanud olen seda küll. Sama on ilmselt Täna ajaloos lahtriga, kui sinna just mingeid eksootilisi sündmusi ei pane. Aga nädal? Kordumise vähendamiseks peaks sinna iga päeva alla ikka hea hulga sündmuseid panema, kümme päeva päevas oleks mõistlik kiirus. - Melilac (arutelu) 18. aprill 2015, kell 00:05 (EEST)

Mu meelest see "täna ajaloos" oleks potentsiaalselt huvitav küll. Sest erinevalt "kas teadsid, et"-rubriigist on seal tõesti iga päev midagi võimalik valida konkreetsest hulgast sündmustest (ka nt kuulsate isikute sünni- või surmapäevad läheksid sinna alla). Ehk aitaks see teiselt poolt meie kuupäevaartikleid parandada.--Morel (arutelu) 18. aprill 2015, kell 00:54 (EEST)

"Täna ajaloos" võiks saada kuidagi poolautomatiseerida. Nt link selle päeva sünnipäevadele võiks tulla automaatselt.--Morel (arutelu) 18. aprill 2015, kell 00:56 (EEST)

Selle vaheldumise saabki automatiseerida, aga sisu saab ka suhteliselt kerge vaevaga kuupäevaartiklitest kokku kopeerida.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. aprill 2015, kell 01:05 (EEST)

Kui teha rubriik Täna ajaloos, mis vahetub iga päev, kas siis võiks selle panna igaaastaselt korduma? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutasin mina, Postituvi (arutelu • kaastöö) .

Hääletuse korraldamine

Teen ettepaneku korraldada hääletus. Hääletus kestaks 7 nädalat. 1 poolthääl=1 vastuhääl. Postituvi (arutelu) 18. aprill 2015, kell 13:25 (EEST)
Hääletus on avatud Postituvi (arutelu) 18. aprill 2015, kell 16:50 (EEST)

MTÜ, AS, OÜ, SA jt pealkirjades

Kas juriidilise isiku liik (osaühing, sihtasutus jne) tuleb artikli pealkirjas ära märkida v mitte? Näiteks on meil EMT ja AS Riigi Kinnisvara. --kanakukk (arutelu) 17. aprill 2015, kell 00:59 (EEST).

Liik selgub artiklis ja seega pealkirja ei panda. Artikli alguses kirjutatakse ka ametlik nimi ära. Võib olla oli Riigi Kinnisvara puhul vaja erand teha, kuigi ilma liigita on ümbersuunatud. Mina vahetaks need ära. --Tiia (arutelu) 17. aprill 2015, kell 02:18 (EEST)

Siiski on Riigi kinnisvara AS. Riigi Kinnisvara ASi tutvustav leht Postituvi (arutelu) 17. aprill 2015, kell 06:47 (EEST)

Mõnes mõttes võiks lähtuda grammatikast, mis mõjutab ka nimekasutust. Mõni nimi on omastavas käändes (Millegitegemise AS), mistõttu seda kasutatakse läbivalt koos liiginimega ja liiginimi on ka lühendis (RKAS). Sel juhul oleks loogiline ja praktiline kasutada liiginime ka pealkirjas, Vikipeedia peaks ju (muuhulgas) lähtuma reaalsest keelekasutusest. Kui tavakasutuses piirdutakse nimega ilma liiginimeta (EMT) ning lihtinimene ei teagi, on see AS, OÜ, MTÜ, UÜ või TÜ, siis pole laiendit ka pealkirja vaja, sest nime otsitakse valdavalt selleta. Mis puudutab laiendi paiknemist, siis juriidiliselt on see kindlalt fikseeritud ja "AS-i" ei tohi nime ette või taha suvaliselt tõsta, korrektset nimekuju saab kotrollida äriregistrist.

Just. Andres (arutelu) 17. aprill 2015, kell 10:21 (EEST)

Tavakasutust on mõnel juhul ehk keeruline välja selgitada. Minu meelest võiks liigilühendi lihtsuse ja lihtsamalt kasutatavuse huvides enamasti pealkirjast ära jätta. Seda juhul kui lühendita kuju on vähegi kasutatud ja kui lühendit saab ära jätta (nt nimes "Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA" ei saa). Lühendi võiks pealkirja jätta ehk veel nimedes nagu "AS Tallinna Lennujaam", et eristada ettevõtet selgemini hallatavast objektist. "Riigi Kinnisvara" kasutatakse ka ilma liigilühendita, seal võiks minu meelest lühendi pealkirjas ära jätta. Pikne 17. aprill 2015, kell 11:54 (EEST)

Enamik ettevõtteid on vähe tuntud ja siis pole erilist tähtsust, kuidas kasutatakse. Muuga olen nõus, ainult et Riigi Kinnisvara AS on tuntud ettevõte, ja seda nimetatakse suuliselt alati koos sõnaga "aktsiaselts", sest muidu ei saa lihtsalt aru, millest jutt on. Seda peaks ka kirjutades arvestama, samuti tegema vastava ümbersuunamise. Andres (arutelu) 17. aprill 2015, kell 12:29 (EEST)

Ma ei ole kindel, et seda suuliselt kunagi ilma sõnata "aktsiaselts" pole kasutatud. Kirjalikult igatahes on kasutatud. Millest jutt on, peaks välja tulema kontekstist, näiteks fraas "Riigi Kinnisvara nõukogu" on ju arusaadav nii kõnes kui kirjas. Aga olgu, kui tavaliselt on sõnaga "aktsiaselts", siis minu poolest võib see ka pealkirjas olla. Pikne 17. aprill 2015, kell 17:59 (EEST)

"...näiteks fraas "Riigi Kinnisvara nõukogu" on ju arusaadav nii kõnes kui kirjas." — ehk oled nii lahke ja leiad aega selgitada, mismoodi käib "kõnes" näiteks sõnade alguse suur- ja väiketähtede tuvastamine? (Samal "fraasil", väikeste algustähtedega kirjapanduna, on ehk siiski erinev tähendus...) —Pietadè (arutelu) 17. aprill 2015, kell 18:27 (EEST)

Suulises kõnes on raske üldnime pärisnimest eristada, sellepärast "aktsiaselts" ka tavaliselt lisatakse. Kontekstis võib muidugi olla arusaadav, aga minu meelest on see tuntud rohkem koos "Aktsiaseltsiga". Andres (arutelu) 17. aprill 2015, kell 20:37 (EEST)

Suuri ja väikseid tähti suulises kõnes muidugi pole. Ma panin küll nime kirja, aga pidasin silmas selle tähendust ja konteksti, mitte niivõrd kirjakuju. Mida näiteks "riigi kinnisvara nõukogu" (ükskõik, kas suurte või väikeste tähtedega) siis veel tähendab? Kui ka tähendab veel midagi, eks siis tuleks konteksti veelgi täpsustada. Lihtsalt mulle tundub, et see nimi ei erine kuigivõrd mis tahes muust nimest, mida suulises kõnes kasutatakse, aga mis kontekstita võib olla mitmetähenduslik. Pikne 17. aprill 2015, kell 21:27 (EEST)

suulises pruugis kuulen mina kõige rohkem midagi laadis "RKAS", mis võib häälduda näiteks erkas või rr-kass. see ei ole otse nende endi majas (ma ei tea, kuidas nad ise yldiselt ytlevad), vaid nende hulgas, kes selle ettevõttega lähemalt suhtlevad või kellel on rohkem põhjust sellele suulises kõnes viidata. ja kirjalikult näen ma ka kõige rohkem lyhendit RKAS. see kasutajate ring on muidugi võrdlemisi kitsas. kes harvemini kokku puutub, sellele võib olla vajalik öelda suuliselt tõesti "Riigi Kinnisvara Aa-Ess" või siis viisakamalt "Riigi Kinnisvara Aktsiaselts". -- Ohpuu (arutelu) 7. mai 2015, kell 14:10 (EEST)

Mina lähtusin sellest, kuidas seda nimetatakse raadios. Andres (arutelu) 7. mai 2015, kell 21:21 (EEST)

raadio pruuk on tõesti väga hea alus, mille järgi leida yldkeeles yldiselt aktsepteeritav vorm. -- Ohpuu (arutelu) 11. mai 2015, kell 14:15 (EEST)

Ülaloleva mõtte (arutelulehtede loetavuse parendus) kordus

Jään oma arvamuse juurde ja kordan eelnevalt esitatud mõtet. Kui arutelus on üks (pealkirjastatud) teema, siis peaks peaks allolev jutt olema teemakohane; nt 800 pikslise või väiksema kuva suuruse juures kipuvad pikemad ütlused-vastused minema nii kaugele paremale äärde, et neid on suht raske lugeda (lisaks on mu meelest küllaltki kasutajavaenulik suhtumine arvata, et kui arutelust mahub paremasse äärde vaid paar sõna, siis peab kasutaja/lugeja suumima lk suuruse nt alla 20% peale ja suunduma lugemise jätkamiseks luubi otsinguile, mida ta ei pruugi leida...); näiteks enwiki arutelulehtedel, kui arutelu liiga "küljele" kipub minema (näit. en:Talk:Timeline of the war in Donbass), kirjutatakse teksti näiteks vastav mall {{od|:::::}} ja jutt läheb jälle vasakusse äärde tagasi (vt Mall:Outdent).
On veel ka võimalus, näiteks, kui tekstis on à la "Kuu on kvadraatselt ümarlapik", märgistada ära näiteks "Kuu on {{mrk|kvadraatselt ümarlapik|Minu arvates hoopis pikergune}}", mis viiks selle vahelepõikena esitatud väite 'kvadraatsuse' kohta ("...pikergune") mingisse ettemääratud kohta; praegu näib nii, et kooloneid ei kasutata nn "esmaeesmärgil" (eelnenule vastamiseks, või, nt Kuu kohta mingi vahelehüüde tegemiseks (minu viga samuti, gulity)), vaid suvaliselt (ilmselt olenevalt panija ekraani suurusest või millest iganes) pannakse neid küllaltki mittealgeesmärgipäraselt. See on muidugi minu kui kirjutaja arvamus, aga, ehk eeldaks siiski, et keegi kirjapandut ka loeb ja ootab sellest seotud juttu. Praeguseks tundub "asi" (Arutelulehe sisu kokkupanek) olemas saavutamas mingit kakofoonilisuse järgmist taset, IMHO.
Välja näeks see umbes nii:

::::::Eelnev postitus, 6 kooloniga taane
{{Outdent|6}} (võis siis, näiteks {{vastan:6}}, "6"= koolonite arv) Uue postituse algus

annab tulemuseks:

Eelnev postitus, 6 kooloniga taane (st, 6 kooloniga taanetatud postitus)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ Uue postituse algus (=vastus eelnenud postitusele)

Vt ka: Kasutaja_arutelu:Pietade#Mall — Pietadè (arutelu) 22. aprill 2015, kell 21:30 (EEST)

Minu meelest on lihtsam lihtsalt uuesti lehekülje äärest alustada. Andres (arutelu) 22. aprill 2015, kell 22:52 (EEST)

Nujah, pean tunnistama, et just Sina oled üks selle ettepaneku ajendajaist (ühele "asjale" (ehk?) peabki vastama replay-ga ja edasi play ja edasi replay, vähemalt seni, kuni "asi" mõlemi (või mitmete) arvates (või mitte) lahenduseni jõuab); enwiki pikemates aruteludes lihtsustab see (ülaltoodud liigendus) tunduvalt arusaamist öeldavast; ütleme, et meil on tihkelt seotud arutelu 2 inimese vahel, milles on nt 35 ütlust (kui mõlema poolt, siis kokku 70, väide-vastuväide või mis iganes seoses), aga, "peediaruum" peaks, kasvõi lihtviisakusest tulenevalt, olema (visuaalselt, ilma abivahenditeta) juurdepääsetav kõigile; minu meelest on kirjutajate ülesandeks teha kirjutatu ülejäänutele paremini ligipääsetavaks-arusaadavaks; avalik netiruum siiski.
Eespool kirjasin: uuest äärest alustamine on alati või ligi alati suvaline ja tulemuse määrab tihti ära tehniliste vahendite areng (miks Sinu arvates nt BBC ja Reuters jpt hiljuti oma online esilehti muutsid; hiljaaegu sattusin kuulama saadet, kus üks isik kirjeldas kahjusid, mida firmad on kaotanud seetõttu, et Google on muutnud oma algoritme, eriti seoses pöördu(mi)svõimalustega nt mobiiltelefoniga (nt 5 lk võrra tagapool võrdub vähemalt miljonitega))
Tehnilistest vahenditest, kuidas peaks sellised "meetreid" äärde kalduvad tekstid läbi mobiiltelefoni loetavad olema?
Selles suhtes, et "lihtsam", sada protsenti nõus, kirjutajana, "lugeja" poolelt aga, pehmelt väljendudes, külLLlaltki negatiivsel arvamusel. —Pietadè (arutelu) 22. aprill 2015, kell 23:41 (EEST)

Või siis, mis sest mobiilist rääkida (huvitav, millal see regulatiivselt kohustuslikuks muutub, implitsiitselt on), oletame, et olen vaene Mauretaania kodanik, kelle jätkus pistist pelgalt 640px monitori ostmiseks (mõtle ise, mis tasemel programmid sellega kaasas käivad), kuda saan ma arutelus osaleda; põhimõte "Vikipeedia on kõigile" on deklareeritud, ja, peax olema ka osalejate poolt juurutatav, IMHO. —Pietadè (arutelu) 22. aprill 2015, kell 23:52 (EEST)
Lisaks, "lihtsam lihtsalt uuesti lehekülje äärest alustada" — arutelud on erineva pikkusega, 0 taandega alustus on eksitav, mu meelest (eriti (suhtelisel) lühema arutelu puhul kaob selgus, mis, mille kohta). —Pietadè (arutelu) 23. aprill 2015, kell 00:08 (EEST)

Selle malli (outdent) võib ju kopeerida, kuid kui enamus kasutajaid ei hakka seda kasutama, siis ei ole sellest vist väga kasu. Muide, praegu käib töö uue arutelulehtede süsteemiga Flow (https://www.mediawiki.org/wiki/Flow), mida osades vikides juba testitakse. Flow puhul saavad Visual Editori kasutajad ka arutelulehtedele VE-ga kirjutada. Taavi (arutelu) 23. aprill 2015, kell 00:04 (EEST)

Siis saaks vähemalt olemasolevatessegi mingit arusaadavamust luua (praegu vist on mõned nii, et nädal aega loed, aga, ikka pihta ei saa).
Ülemise teksti kopeerimisel alles nägin Su kirjet; muidugi on kasu, kopeerimisest. Vähemalt mina seda kasutaksin (ja olexin väga tänulik kopeerimise eest). Ja arvatavasti teised ka, kel natukenegi oskusi jagub ja kellel kitsam ekraan kasutada (m.s., vaega paljud voermaalased on siiralt imestuses eestlaste poolt "targale-ja-rauale" tehtavate kulutuste üle, ei käi vist kokku "ajalehepoisist miljonäriks" skeemiga).
Mis puutub VE-sse – minu poolt mitmeid arvamusi
I - esimene samm täi(us)tumise/operateerituvuse suhtes: ehk pärast EX Direktiivi nr NN, millega keelustatakse eesti keele käänded, tegelt, ei viici eriti seda liini arendada;
mis puutub VE-sse — ei saa midagi parata, aga, tuletab meelde Rootsi Kuningriigist 1990ndate alul ülikooli humanitaarabi korras saabunud arvuteid, ja T^EX- seltsis veedetud aegu, kus võis pool päeva kuluda ühe kriipsu otsimisele. Sellest ajast püüdnud ennast piirata pigem html, css, php ja, mõningal määral, js kasutamisega, nende "emakeeles" (tegelt olid vist kõik loojad "isased", aga, me ei ütle ju, "arvuti isakeel"...). —Pietadè (arutelu) 23. aprill 2015, kell 00:41 (EEST)

Võiksite äkki teha kuskile mingi uue portaali (Pisipeedia või Mallipeedia või mõlemad). Seal võiks olla palju malle ja nt 140-tähemärgised artiklid. Saaks mitu kärbest ühe hoobiga. Kõik mahuks ilusti ekraanile ära ja samas saaksid inimrobotid ja masinrobotid täies üksmeeles harrastada nii mallide tegemist, reeglite väljamõtlemist iga näpuliigutuse kohta kui ka aja peale "artiklite" vorpimist. Siis saaks siin rahulikult artiklite sisuga tegeleda. --Epp 23. aprill 2015, kell 01:30 (EEST)

Arvutid mõeldi väidetavasti välja selleks, et vähendada inimeste ajakulu; pole küll viimase aja andmetega kursis, aga viimati, kui lugesin, oli arvuti võimaluste kasutamise protsent inimeste poolt vist umbes kusagil 3% kandis (võib ka järeldada, et mingi protsent ajast lihtsalt kadus); võimalused kasvavad, nende kasutamine kahaneb. —Pietadè (arutelu) 23. aprill 2015, kell 01:42 (EEST)

Miks te üldse tekitate nii suurt taanet? Vanasti küll ei harrastatud diagonaalis alla kirjutamist. Kui juba 6 koolonit oli, siis alustati uuesti algusest, et taanet mitte nii suureks vedada. --Tiia (arutelu) 23. aprill 2015, kell 01:54 (EEST)

"Mõte" läheb pikemaks kui nt 6 ütlust ("mõtte" pikkus võib olla ükskõik mis: 6-4-51 jne sõna) ja ei saa eeldada, et lugejatel/vaatajatel on/peavad olema ühelaiused vaateväljad; mingi piir (reglementeeritud, teine asi on sellest kinnipidamine; 6 koolonit vms) võiks ju olla, ja kui seda saab arvuti abil abistada, mix mitte; ma ei oleks seda siin alustanud, kui tõesti poleks olemas niivõrd üüratuid ja suht suvaliselt liigendatud arutelusid, millesse süvenemine võib lõpuks osutuda lihtsalt ajaraisuks (kompuuter ei pane päisesse märkust à la alloleva lugemine võib osutuda ajaraisuks, külll aga võiks lihtsamalt hoomatav/adutav liigendus säästa lugejate aega ja ehk panna ka kirjutajaid mõtlema, enne sõnade klahvistamist, pikemalt, aga, see on minu arvamus). —Pietadè (arutelu) 23. aprill 2015, kell 02:08 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ Kopeerisin selle malli (Mall:Taane), eks vaatame siis, kas hakatakse kasutama. Taavi (arutelu) 23. aprill 2015, kell 04:55 (EEST)

Grazie, kui "aige sisse ei löö" ja "öö" ka päevax muutub, siis mina kyll valmis. —Pietadè (arutelu) 23. aprill 2015, kell 05:04 (EEST)

toetan Pietade mõtet, et pikkades aruteludes, võiks taande tegemiseks kasutada malli, mis näitab visuaalselt, et arutelu jätkub--Bioneer1 (arutelu) 23. aprill 2015, kell 23:20 (EEST)

Hakkasin lugemisega päris ülevalt pihta ja seal räägiti tänu avaldamisest - siinne "alloleva lugemine võib osutuda ajaraisuks" peaks ehk ka kuidagi tembeldatav olema :). --.Toon (arutelu) 28. aprill 2015, kell 11:22 (EEST)

Vikitsitaadid

Tegin Vikitsitaatides kolm artiklit tühjaks. Kuidas neid saaks kustutada? Andres (arutelu) 28. aprill 2015, kell 10:59 (EEST)

Artiklile tuleks lisada mall {{kustutada}} ja steward eemaldab artikli mõne aja jooksul. On võimalik kasutada ka malli koos parameetriga, näiteks {{kustutada|mingi põhjus}}. Põhjused oleks tarvilik märkida inglise keeles, sest stewardid meie dialekti ei mõista. --kanakukk (arutelu) 28. aprill 2015, kell 11:08 (EEST).

Reostus

Seoses massilise viimaste muudatuste reostamisega tuli jälle ette, et peaksime jõustama vähemalt need asjad, mis on lausa reeglitena kirjas. Vikipeedia ei ole kellegi isiklik kettaruum. --Epp 30. aprill 2015, kell 17:11 (EEST)

Kui Sa mõtled massilist teisaldamist, siis jätsin tegijale märkuse. Võib-olla on kõik juba tehtud. Andres (arutelu) 30. aprill 2015, kell 17:44 (EEST)

Jah, pidasin silmas teisaldamist. (Ma eelistan selliseid seadeid, et näen iga rida eraldi.) Teisaldaja pole ju süüdi, ega tema ei tea, mis need on. See ei lahenda probleemi, kes teab, millal neid jälle teisaldatakse ja keegi ju torgib neid ka aeg-ajalt. Selle asja koht pole ju Vikipeedias. --Epp 30. aprill 2015, kell 17:50 (EEST)

Aa, Sa mõtled, et neid lehekülgi ei tohiks olla. Nojah, selle peale ma ei mõelnud. Andres (arutelu) 30. aprill 2015, kell 18:19 (EEST)

Kui ettepanek on kustutada Bioneeri (nüüd Estopedist) kasutajalehe need ligi 300 alamlehte, mis sisaldavad sõnastike ülevaateid, mis Vikipeediasse ei puutu, siis mina vastu ei ole. Varasemad kommentaarid sel teemal on siin ja siin. Ma palun veelkord tal need asjad kuskile mujale üle viia. Pikne 1. mai 2015, kell 15:53 (EEST)

palun aega anda. Kas ka teised on kindlalt selle poolt, et need oskussõnastike ülevaated eemaldada Vikipeediast. Need seostuvad orgaaniliselt selle loendiga Kasutaja:Estopedist1/Oskussõnastikud valdkonniti--Estopedist1 (arutelu) 1. mai 2015, kell 16:05 (EEST)

Sellel kogumikul on kindlasti väärtus ja mõte. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Oleks ilmselt üsna raske seda kraami koos retsensioonidega kuskile mujale tõstma hakata. --Morel (arutelu) 1. mai 2015, kell 16:24 (EEST)

Kõiki asju, millel on kellegi jaoks mingi väärtus, ei saa ju Vikipeedias säilitada. Me tõesti ei mahuks enam siia ära, kui igaüks teeks oma harrastuste kohta sadu alamlehti ja kutsuks rahvast üles neid retsenseerima. --Epp 1. mai 2015, kell 16:50 (EEST)

Kas Vikipeedias sai ruum otsa? Utreerin muidugi, aga sellel infol sõnastike kohta on minu meelest piisav väärtus, et seda mitte ära kustutada siit. Halvasti algatatud oli see retsensioonide süsteem (igaüks kasutaja alamlehel), mistõttu ei saa asja ilma suuremate teisendusteta kompaktselt mujale ka viia. Mind nad ei sega. Lõppude lõpuks talun ma ka Andrese referaate filosoofilistest töödest, mis ka rangelt võttes ei peaks Vikipeedias olema.--Morel (arutelu) 1. mai 2015, kell 17:10 (EEST)

Huvitav võrdlus. Kas mul on midagi kahe silma vahele jäänud või mäletan ma valesti, et just Andrese tõlgitud asjad (millest siiski oleks lugejatel kasu olnud, erinevalt neist retsensioonidest) teisaldati ju lambist ilma kokkuleppele jõudmata, just nimelt reeglitele (või oma arusaamale Vikipeediast võimisiganes) viidates. Kas keegi mäletab, kas vähemalt ette hoiatati? Need sõnastikud segavadki peamiselt neid inimesi, kes viimaseid muudatusi püüavad läbi vaadata. Nii võiks öelda, et ka vandalism ei sega paljusid inimesi, sest see, et nad artiklis selle peale satuvad, on äärmiselt ebatõenäoline. Ka reklaam kasutajalehel ei sega otseselt kedagi. Mis oleks üldse see, mis kõiki segaks? Selle heakskiitmine tähendab, et me ei saa tegelikult alamlehtede kasutamist milleks iganes enam keelata. --Epp 1. mai 2015, kell 18:01 (EEST)

Paistab, et need ülevaated, mis on Bioneeri enda alamlehtedel, ongi toodud teisest vikist (küll tegelikke autoreid mainimata) ja nad on seal ka praegu alles. Nii et kaotsi nad ei lähe ja küllap oldaks vajadusel valmis neid ka kuskile kolmandasse kohta ümber kolima. Peale selle, kui kõik vajalikud alamlehed mallidena paarile leheküljele kokku panna ning kui isiklikus vikis anda endale importija õiguseda, siis peaks olema üsna lihtne laadida need paar lehekülge xml-failist koos kõigi kaasnevate alamlehtedega enda vikisse.

Ühtesid pehmelt öeldes küsitavusi ja arusaamatusi minu meelest ei peaks kasutama teiste küsitavuste ja arusaamatuste õigustamiseks. Eesmärk võiks olla hästi toimiv ja hea sisuga projekt, mitte talutav projekt. Pealegi hulgem talutavaid asju kokku tõenäoliselt pole enam nii talutav. Pikne 1. mai 2015, kell 20:55 (EEST)

Portaalide linkidest

ohtuleht.ee on oma tarkvara muutnud ja lingid kujul http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=00000 enam ei tööta. Robot võiks selle töö ära teha ja kustutada linkidest "index.aspx?id=". Oma veebi on muutnud ka Riigikogu, aga siin ei ole robotiga kahjuks midagi teha. --kanakukk (arutelu) 4. mai 2015, kell 17:18 (EEST).

analoogseid juhtumeid on meil palju ja kindlasti tuleks neid parandada roboti abil--Estopedist1 (arutelu) 7. mai 2015, kell 13:16 (EEST)

Täpsustuslehele suunamise märkus

Kuskil vikis jäi silma, et kui artikli siselink läheb täpsustuslehele, siis see link, märgistatakse artiklis silmatorkavalt ära. Selle võiks ka meil kasutusele võtta. Praegu on hädapärased alternatiivid see ([2]) ja see Vikipeedia:Andmepäringud/Täpsustuslehed, milledele lingitakse--Estopedist1 (arutelu) 7. mai 2015, kell 13:16 (EEST)

enwi-s tuleb täpsustuslehele linkimisel kasutaja arutelu lehele automaatselt märkus (sisu u selline, et kontrolli üle ja siis võid mind kustutada). —Pietadè (arutelu) 7. mai 2015, kell 14:35 (EEST)

Ehk siis, kui keegi kirjutab artiklisse näiteks: "Sündis X linnas Aia tänaval", siis saab ta oma kasutajalehele ülalkirjeldatud märkuse. —Pietadè (arutelu) 14. mai 2015, kell 16:53 (EEST)

Läbivalt kõigi kasutajate ja lugejate jaoks pole seda minu meelest tarvis. Täpsustuslehele viitava lingi väljanägemist saad muuta oma stiililehel. Näiteks sedasi peaksid saama neile linkidele rohelise tausta:

a.mw-disambig, a.mw-disambig:visited {
	background-color: PaleGreen;
}

--Pikne 14. mai 2015, kell 11:11 (EEST)

Minu meelest võiks see roheline link küll kõigile näha olla, siis tehakse lingid rutem korda. Andres (arutelu) 14. mai 2015, kell 14:19 (EEST)

Pealegi lugeja jaoks on ka ju tüng, kui link läheb täpsustuslehele. Muidugi kõiki valesid linke niimoodi ei avasta. Andres (arutelu) 14. mai 2015, kell 14:25 (EEST)

Olen vastu, et kõigi jaoks roheliseks tehtaks, tekst on niigi kirju. Adeliine 14. mai 2015, kell 14:27 (EEST)

Ma olen üsna kindel, et suurema osa neist linkidest tekitavad meil kogenud kasutajad ja sugugi mitte juhukülalised. Võib-olla püüaksime siis pigem meeles pidada, et kontrollime alati, kuhu lingid lähevad. Ja see, kes täpsustuslehe teeb, kontrollib, et sinna linke ei läheks. --Epp 14. mai 2015, kell 16:59 (EEST)

väga tubli, Pikne!--Estopedist1 (arutelu) 14. mai 2015, kell 19:24 (EEST)

Nõus Adeliinega, selline kõigi jaoks värvimine teeb olukorra kasutajale, kes ei kavatse remontida, asja keerukamaks. Aga taoliste linkide värvimine pole ju paha. Epp võib ju tõtt rääkida, öeldes, et taolisi linke tekitavad kogenud kasutajad, aga see ei pruugi olla sugugi pahatahtlik. Sa oled korra kontrollinud, leidnud, et viib sinna kuhu vaja - ja pool aastat hiljem, kogemuse alusel, saadad lingi ikka sinna, kuigi vahepeal on asju korrastatud ja sa satud omadega täpsustusleheküljele. - Melilac (arutelu) 21. mai 2015, kell 07:56 (EEST)

Peaks küll nentima, et kogenud kasutajaist puudutab see mõnda üksikut, enamus siiski kontrollib lingid peaaegu alati üle.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. mai 2015, kell 08:21 (EEST)

No näiteks täpsustuslehti teevad juhuslikud tegijad äärmiselt harva. Aga jah, muidugi tilgub valesid linke aegamööda juurde, eks neil tulebki silm peal hoida. Mina vaatan uutes artiklites ja muudatusi kontrollides selle alati üle. Väga suure osa neist linkidest saaks kaotada, kui sellele kohe mõelda. --Epp 21. mai 2015, kell 08:44 (EEST)

Nüüd võimalik kasutaja eelistustest sisse lülitada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. november 2016, kell 00:30 (EET)

Kopipeistid

Märkasin juhuslikult, et viimasel ajal rohkelt tekkivad kopipeistid ENEst ja EKSSi põhjal kirjutatud artiklid jooksevad kokku ühele lehele. Kas see ongi nüüd see keskkonnaprojekt? --Epp 15. mai 2015, kell 05:29 (EEST)

100wikidays

100wikidays on algatus, milles osalejad võtavad vastu vabatahtliku isikliku väljakutse kirjutada 100 päeva jooksul 100 Vikipeedia artiklit, iga päev üks. Väljakutse algataja ja esimene osaleja on kasutaja Spiritia bulgaaria Vikipeediast ja lisaks temale on väljakutse vastu võtnud veel 49 julget vikipedisti. Mina julgustan kõiki soovijaid osalema! MTÜ Wikimedia Eesti tegevjuht Kaarel Vaidla (Kasutaja:Misosoof) tuli mõttele, et 100wikidays on suurepärane võimalus lähendada Wikimedia liikumise palgalisi töötajaid kaastööliste kogukonnale, seega alustasid Wikimedia Eesti kaks töötajat oma tavaliste tööülesannete kõrval artiklite kirjutamist, et paremini mõista vikipedisti elu, kogukonna tavasid ja probleeme. Assistent Mattias Jõesaar (Kasutaja:Matisaar) salvestas täna esimese artikli sajast ja on 50. väljakutsega liituja. Oleme siis nende vastu mõistvad, sõbralikud ja abivalmid, nagu me kõigi uute kaastööliste vastu peaks olema, ja aitame neil kenasti Vikipeediasse sisse elada ja meiega tuttavaks saada :). Adeliine 20. mai 2015, kell 15:56 (EEST)

Save 20.05.2015 & 21.05.2015

Ma ei tea, kuidas teistega, aga Operaga salvestamistoimingusse minnes ja sääl olles on end ilmutanud mitmed anomaaliad (näiteks, kirjutad teksti, vajutad Salvesta, tuleb kuva, kus miskit ei ole muutunud, teed Alt+←S, ja kuvas on nii, nagu tahtsid), lisax, väidab, et "k6ht täis", enam ei vaja teadmisi, keeldub salvestamast, ja, kui öelda midagi head (ma ep ole halvaga proovind), siis funktsioneerib..., ja salvestab —Pietadè (arutelu) 21. mai 2015, kell 19:47 (EEST)

Artiklivõistlus: Kesk- ja Ida-Euroopa kevad 2015

Lugupeetud eestikeelse vikipeedia kogukonna liikmed!

Kätte on jõudnud kevad ning sellega seoses on mul suur rõõm teatada, et koostöös piirkonna teiste Wikimedia organisatsioonide, kasutajarühmade ning vikipedistidega toimub sel kevadel suur artiklivõistlus enamikes Kesk- ja Ida-Euroopa vikipeediates, mille käigus kirjutatakse artikleid teineteise riikidest (kultuurist, loodusest, ühiskonnast, inimestest jms)! Ka teie kõik olete oodatud osalema!

Võistlus toimub 2015. aasta 21. märtsist 31. maini ning võistluse käigus kirjutatakse artikleid alljärgnevate riikide kohta: Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Horvaatia, Kasahstan, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari, Valgevene ja Venemaa. Kuigi teemade osas otseseid piiranguid pole, siis võib inspiratsiooni kogumiseks tutvuda kohalike kogukondade loodud artikliloenditega.

Konkursi peaauhinnaks on osalemine juuli lõpus või augusti alguses toimuval piirkonna vikipedistide kohtumisel Makedoonias! Vähemad auhinnad paneb välja Mittetulundusühing Wikimedia Eesti. Võistlusel osalemiseks tuleb end ja kõik võistlusel osalevad artiklid registreerida võistluse registreerimisleheküljel! Kindlasti tasub enne panustamist tutvuda ka võistluse reeglitega!

Teadupärast jätkuvad 21. aprillini ka tõlketalgud, millega seoses on mul hea uudis: kokkuleppel 2015. aasta tõlketalgute korraldajatega võivad 21. märtsist 21. aprillini antud võistluse raames loodavad Kesk- ja Ida-Euroopa riike käsitlevad tõlkeartiklid osaleda ka tõlketalgutel. Soovides osaleda mõlemal konkursil tuleb nii kasutaja kui ka loodavad artiklid registreerida nii tõlketalgute kui ka käesoleva konkursi registreerimislehel.

Küsimuste korral kirjutage võistluse arutelulehele või võtke ühendust otse minuga: kaarel@wikimedia.ee

Kaunist kevadet ja indu vikipeedilisis toimetusis!

Kaarel Vaidla

Kesk- ja Ida-Euroopa kevade 2015. aasta võistluse Eesti koordinaator

Avalehe uuendamine

Vaata Arutelu:Esileht

Lühiajalised adminniõigused?

Kas on võimalik taotleda nt paar päeva kestvat adminniõigust (eriti kasutajal, kes on juba aastaid olnud admin), et lähinädalatel kustutada Vikipeedias mittekohaseks osutunud arvustusi ja nende arvustuste arutelulehti (mitte loendit!) siit (Kasutaja:Estopedist1/Oskussõnastikud valdkonniti); ühtekokku u 550 lehekülge. Kellelgi teisel palun mitte veel sealt kustutamata hakata! Ümbertõstmine ja läbiarutamine võtab aega.
Bot'iks tegemine vist ei aita, sest bot'i kontoga ei saa vist asju kustutada
--Estopedist1 (arutelu) 8. mai 2015, kell 13:24 (EEST)

Arutage ja tõstke ja kui annad teada, et on valmis, siis äkki keegi kustutab. Adeliine 8. mai 2015, kell 17:25 (EEST)

Ega mul poleks kahju ajutisi adminiõigusi anda, aga pm peaks igati hästi toimima ka see, kui lihtsalt vastavatele lehekülgedele "kustutada" mall lisada. Ivo (arutelu) 8. mai 2015, kell 22:56 (EEST)

Mul oleks väga kahju ajutisi adminniõigusi anda. Ave Maria (arutelu) 8. mai 2015, kell 23:57 (EEST)

Ma ühinen Ivo arvamusega; "kustutada" mall toimib küllaltki hästi (mäletan seda ajast, kui ma veel adminn ei olnud).--Juhan121 (arutelu) 9. mai 2015, kell 00:18 (EEST)

Jah, küll need ära kustutatakse. --Epp 9. mai 2015, kell 01:17 (EEST)

Vaatasin n.ö oma valdkonna kohta käivat sel lehel ja leian seepeale, et mul oleks samuti kahju ajutisi adminiõigusi anda.Ssgreporter (arutelu) 9. mai 2015, kell 01:53 (EEST)

Mis see's tähendab, et Bioneeri kõik need alamlehed ära kustutada, mis sel lehel kirjas? Võin seda kasvõi ise teha, kui mulle antakse kinnitus, et just seda on mõeldud. Taivo 12. mai 2015, kell 00:18 (EEST)

tänan, Taivo. Kustutama hakkame siiski pärast seda koolisemestrit, sest õppejõud palus, et hilinejad saaks koolihinde saamiseks arvustuse veel vanal viisil ehk Vikipeediasse ära teha--Estopedist1 (arutelu) 12. mai 2015, kell 15:34 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ Kõik arvustused võib nüüd Vikipeediast kustutada--Estopedist1 (arutelu) 30. juuni 2015, kell 11:14 (EEST)

Kas sellise kellegi inimese ropu tööga koostatud loendi põhjal ei võiks koostada normaalse Vikipeedia artikli, mille pealkiri võiks olla näiteks Eestikeelsete oskussõnastike süstemaatiline loend? --Andrus Kallastu (arutelu) 30. juuni 2015, kell 18:36 (EEST)

Loomulikult võiks, selline ettepanek on ka tehtud. Andres (arutelu) 20. august 2015, kell 08:39 (EEST)

Minu meelest mitte. Loendeid on üldiselt tehtud artikliväärsetest asjadest. Ja tühipaljaste bibliograafiliste kirjete ja õpilaste arvestuste näol puudub ka entsüklopeediline sisu. Nende sõnastikega seotud töö seisneb või seisnes minu arusaamise järgi suuremalt jaolt teise viki kopeerimises. Pikne 20. august 2015, kell 13:05 (EEST)

Ausalt öeldes, päris imelik, et inimene, kes suudab kahelauselises artiklis teha viis kirjavigu ning jätab kontrollimata ka kogu sisulise poole sai üldse kunagi administraator olla

Toidusildistamise võistlus

Jan Ainali Rootsi Wikimediast palus edasi öelda, et Wikidatas saab veel kuni kolmapäevani osa võtta võistlusest Menu Challenge. Võistlus seisneb toiduga seotud wikidata mõisteüksuste eri keeltes sildistamises, nt üksusel, mis inglise vm keeles on "vinaigrette", tuleb juurde lisada ka eestikeelne "vinegrett". Võtke osa, 52 eestikeelset silti on veel puudu, teistest keeltest rääkimata! Adeliine 25. mai 2015, kell 16:37 (EEST)

Content Translation beta feature coming soon!

Hello, we are scheduling the deployment of Content Translation as an opt-in beta feature on the Estonian Wikipedia later this week. Earlier, we attempted testing on the beta server (needs separate login) prior to deployment, however due to unstable conditions on the beta environment it is now advisable to have users test the tool directly on the Wikipedia. Please note, it is an opt-in beta feature only available to logged in users. Please let us know your comments and feedback through the Content Translation talk page or through Phabricator ticket that we are using to track the deployment stages. It is important for us to be aware of any concerns or special requirements on the Estonian Wikipedia before we prepare for deployment, so please do let us know. For more information, please read about how to use the tool. You can also view a short screencast on how to use Content Translation. My apologies for writing this announcement only in English. Please feel free to translate this message for wider distribution.

Thank you! --KartikMistry (arutelu) 27. mai 2015, kell 06:54 (EEST)

Vikipeedia on "vigaselt kirjutatud"...

Viimane täheldus selle kohta tekkis artikli HAI-24 kirjutamisel (sama näiteks ka Mil Mi-6), mis annab varjatud kategooriana: Leheküljed, kus mallikutses on topeltargument. Kategooria sisu vaadates, on seal ka malle... (Muuseas, analoogsed kahtlused, koodi vigasuse suhtes, alates anno 2011). Vaatamis-/lugemisvahendi vanusest (loe: põdurusest) tulenevalt võib see tekitada probleeme. —Pietadè (arutelu) 27. mai 2015, kell 13:49 (EEST)

Selle kategooriaga on nii, nagu kategooria päises kirjas. Mingit suuremat viga ei ole, kui et tuleb parandada need kohad, kus sama parameetrit on kasutatud mitu korda. Tegin paranduse malli "Lennuk" dokumentatsioonis, kus parameetrit "aasta" oli kaks korda. Tuleb parandada ka mujal, kuhu see topeltsüntaks vahepeal edasi on jõutud kopeerida. Pikne 27. mai 2015, kell 17:10 (EEST)

Vastasin su arutelulehel (sul on õigus u 27% ulatuses).–Pietadè (arutelu) 27. mai 2015, kell 17:30 (EEST)

Ja ma saan umbes 27% ulatuses aru, millest sa räägid.

Kui ma väga valesti aru ei saanud ja sind huvitas muu hulgas ka see, miks artiklid on selles peidetud kategoorias, siis näiteks artiklis "Mil Mi-6" saab seda parandada nii. Pikne 27. mai 2015, kell 18:02 (EEST)

Sel kokreetsel juhul kerkib küsimus: mix ei ole see malli koodis sees... —Pietadè (arutelu) 28. mai 2015, kell 04:01 (EEST)

Sest see ei ole malli koodi viga. See puudutab ainult malli poole pöördumist ja selle süntaksit artiklites. Mistahes malli kasutamisega saab tekitada sellise pisikese segaduse, mille tõttu satub artikkel sellesse kategooriasse. Pikne 28. mai 2015, kell 11:39 (EEST)

Veel siis, täpsustan: siiatulekust saadik (2011) on mul suhteliselt sügavad kahtlused etwi koodi suhtes, ületoomise mõttes; ehk siis, miski(kui d) asi/asjad om "nihu lännu" (juhtub, inimestel, kui EI juhtuks, oleks imelik, kui järjekindlalt sisse jäetakse, veelgi imelikum), siis olex jo loomulik, et näeme, parandame. Tõdemus: hetkel ei ole sellesisulist tegevust näha.—Pietadè (arutelu) 27. mai 2015, kell 17:54 (EEST)

Teisisõnu siis: sa kirjutad ühte artiklit, ja, salvestamisel ütleb layout kuva sulle, et miskit on valesti; no nii, viienda tunni lõpuks oled sa kustutanud artiklist kõik viited, peale ühe, mida ei taha (mille kustutus ei muuda miskit), ja ka selle kustutamine ei aita...—Pietadè (arutelu) 27. mai 2015, kell 18:03 (EEST)

Gatekeeper

Käesolevaga esitan ettepaneku kontrollija leidmiseks hr/pr Capricorn/Bioneer/Estopudist poolt etwi-sse edastatud infovoogude kontrollimiseks, samuti, rahvusvahelisest olukorrast lähtuvalt, ootan etwi-lt vastust nt nn "trollide" (ja nende õppejõudude(?)) suhtes ettevõetuga. (Kommentaariks: kehtiv seadus seda ei võimalda) —Pietadè (arutelu) 27. mai 2015, kell 17:40 (EEST)

ei saa jutust aru--Estopedist1 (arutelu) 27. mai 2015, kell 22:49 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Aga, said aru, kellest jutt... ;-) —Pietadè (arutelu) 28. mai 2015, kell 04:04 (EEST)

Mina ka ei saa aru, mida sa õigupoolest selle kommentaariga taotled. Meil on rohkem neid kasutajaid, kes kirjutavad palju ja teemadel, millest neil jõud kuigi hästi üle ei käi. Kontrollida muidugi tuleks, aga minu meelest igasugust Vikipeediasse lisatud materjali. Ma saaks aru, kui ettepanek oleks kehtestada mingil enamvähem üheselt mõistetaval kujul rangemad kvaliteedistandardid. Nii et me ei peaks väärtustama igasugust kaastööd nii valimatult nagu praegu ja lükkaksime tagasi enam materjali, mis on vilets ja mida me tegelikult ei suuda toimetada (ja mida sageli pole mõtet toimetada, kuna lihtsam on kirjutamisega otsast alata), sõltumata sellest, kes on autor. Kasutada silte nagu "troll", pole siinkohal päris kohane. Pikne 28. mai 2015, kell 11:39 (EEST)

Olen ise artikleid parandanud ja leian, et see isik, keda sa silmas pead, kirjutab vähemalt parandatavaid artikleid - ja töö nende parandamiseks on väiksem, kui algusest lõpuni uue kirjutamiseks. "Hullemad" saavad niikuinii "kustutada" templimärgi, nii et minu meelest ei ole rangema kaastöö nõudmine põhjendatud. Mu enda esimesed artiklid olid ka samal tasemel, hiljem üle vaadates hoidsin kahe käega peast kinni, et kas ma tõesti nii kirjutasin. "Vähe" ja "Kustutada" nõudmised peletaks sellisel juhul uued kaastöölised minema... - Melilac (arutelu) 28. mai 2015, kell 20:44 (EEST)

Minu meelest ei ole parandamine lihtsam kui uue tegemine. Selge see, et ei ole võimalik mingeid konkreetseid kvaliteedinõudeid kaastöö tegemise eelduseks seada. Aga tõesti, mina ei ole näinud siin ühtki inimest, kes vähegi võrreldaval määral ebakvaliteetset sisu(tust) lihtsalt kopaga maha kallaks. Enamik tegijaid on siiski õppimisvõimelised. Loomulikult ei saa selle vastu midagi teha, kui nõuandeid peetakse tagakiusamiseks ja need ainult innustavad veelgi kiiremini ja lohakamalt vorpima. Artikkel ei pea valmima poole minutiga. Päevas ei pea tegema 50 "artiklit". Võib ju saja jama asemel ühe korraliku teha ja Vikipeedial on sellest rohkem kasu, sest see ei raiska teiste aega ja närve. Aga jah, ei ole nii, et need on kergesti parandatavad. Kui vaadata ajaloost, mitu inimest on nendega hiljem vaeva näinud, on ilmne, et teistel kulub igaühel parandamiseks rohkem aega kui selle asja loomiseks kulus. Minu jaoks on ainuke viis neid taluda püüda neist mööda vaadata, aga see ei ole muidugi lahendus. --Epp 28. mai 2015, kell 21:24 (EEST)

Minu meelest paarilauselistes artiklites on lihtsalt kergem vigu märgata. Meil on ka selliseid viljakaid asjaarmastajaid kaastöölisi, kes kirjutavad mahukamaid artikleid, mida sama põhjalikult ilmselt üldjuhul keegi üle vaatama ei hakka ja mille sisu on osalt küll kahtlane, aga kust vigu on erialateadmisteta üldiselt raskem leida. Veel raskem on selliseid artikleid erialateadmisteta toimetada.

Järgnevaga ma ei pea silmas Estopedisti kaastööd, aga kustutamismärkust ei pane me ju kvaliteedi tõttu praegu naljalt peaaegu millelegi. Ainult siis, kui materjal on otsast lõpuni arusaamatu. Muidu leidub ikka keegi, kelle meelest mingit jupikest kaastööst saab ehk kuskil kasutada. Minu mõte on, et me võiksime materjali julgemalt tagasi lükata, kui ainult mingi väikem osa sellest tundub asjalik. Arvestades kogemusega, et suuremahuline toimetamine pole üldiselt Vikipeediale jõukohane ja et otsast alustamine oleks lihtsam. Pikne 28. mai 2015, kell 22:26 (EEST)

Wikimedia Foundationi juhatuse valimised

Kuni 31. maini saavad kaastöölised valida liikmeid Wikimedia Foundationi juhatusse. Kui te ei ole veel seda teinud, siis palun kasutage nüüd võimalust, sest Foundationi juhatus teeb strateegilisi otsuseid Vikipeedia ja sõsarprojektide tuleviku osas. Hääletuse leht metavikis on siin. Saate hääletada nii mitme esitatud kandidaadi poolt või vastu kui soovite. Geograafiliselt meile lähim kandidaat on Poolast. Aga tehke ise oma valik ja peaasi on, et te valite. Mina valisin juba esimesel hääletuspäeval. Kandidaatide kirjeldused on siin ja otselink hääletama on siin. Adeliine 27. mai 2015, kell 18:35 (EEST)

Content Translation beta-feature is now available

Hello, Content Translation has now been enabled as an opt-in beta feature on the Estonian Wikipedia. This is part of the original request for the CEE Spring editing event. To start translating, please enable the beta feature and go to Special:ContentTranslation or to your contributions page and create a new translation by selecting the source language, the article name and target language. If the article already exists then a warning will be displayed. After you translate the article, you can publish it directly as a new page on the Estonian Wikipedia. In case the article gets created by another user while you were translating, you will see an option to save the newly published translation under your user namespace. The number of published pages can be seen on the Content Translation stats page.

Since, this is the first time we have installed the tool on this Wikipedia, there are chances that there may be some problems or service disruptions which we are not yet aware of. We will be monitoring the usage to check for any failures or issues, but please do let us know on the Content Translation talk page or through Phabricator if you spot any problems that prevent you from using the tool. For more information, please read about how to use the tool. More information is also available in the User Guide. You can also view a short screencast on how to use Content Translation. Our announcement is written only in English, and we would really appreciate if this message can be translated to reach more users of this Wikipedia. Thank you. --Runab WMF (arutelu) 28. mai 2015, kell 18:49 (EEST)

Uus lahendus näha siselinke

Katalaani vikis jäi silma väga nutikas lahendus (vt nt ca:Alex Theodor Lvof), kuidas näha siselinkide lühisisu ilma neile klikkimata. Huvitav, miks teised vikid ei ole seda lahendust üle võtnud?--Estopedist1 (arutelu) 1. juuni 2015, kell 10:53 (EEST)

Sa saad seda beetas enda jaoks sisse lülitada. Adeliine 1. juuni 2015, kell 11:55 (EEST)

Katalaani vikis on see ajutiselt kõigile kasutajatele sisse lülitatud. Mina isiklikult vaikimisi seda kasutusele ei võtaks, liiga palju virvendamist lehe sirvimisel. Pikne 3. juuni 2015, kell 22:10 (EEST)

Artikli avaldamine

Kuidas liivakasti kirjutatud artikkel otse Wikisse avaldada?– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Lopmatu2 (arutelu • kaastöö) 3. juuni 2015.

Oma liivakasti lehel klõpsa päises "muuda lähteteksti" ja avanenud kastist kopeeri kogu sisu. Kirjuta Vikipeedia otsingukasti soovitud artikli pealkiri, otsingutulemuste lehel klõpsa pakutud punasele lingile ja kleebi kopeeritud sisu sinna, salvesta. Adeliine 3. juuni 2015, kell 18:50 (EEST)

Teisaldada saab ju ka? --Morel (arutelu) 3. juuni 2015, kell 20:08 (EEST)

Saab küll, 14,5 sekundit tagasi kontrollisin (siis peab ainult õiged parameetrid panema, "kastesse" ehk boksidesse ehk lahtritesse...)
Lisaks peaks "Teisalda" kaudu kindlam olema (juhuks kui toimingute käigus mõni systeem tõrkuma hakkab). —Pietadè (arutelu) 3. juuni 2015, kell 20:16 (EEST)

Saab teisaldada ka. Mulle on jäänud mulje, et enamasti eelistavad uued kasutajad oma liivakasti ajalugu artikliga kaasa mitte saata, ja teisaldamise juures on tekitanud segadusi nimeruumi ja ümbersuunamise üle otsustamine. Adeliine 3. juuni 2015, kell 20:20 (EEST)

Uus kasutaja äkki ei pruugi saada teisaldada?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. juuni 2015, kell 20:25 (EEST)

Ka käesolevat artiklit saab teisaldada, vasemas lahtris hulk võimalusi; sisselogimata kasutaja ei tohix saada, teisaldada; aga, ei ole ju kasutajatel "ajaloendurit" peal, mis teex "elektroonilise vahe" sisse: uus versus vana, kasutaja. —Pietadè (arutelu) 3. juuni 2015, kell 20:51 (EEST)

Siiski on. Selleks, et lehekülge teisaldada saaks, peab kasutajakonto olema vähemalt 4 päeva vana ja peab olema tehtud üle 10 muudatuse.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. juuni 2015, kell 21:52 (EEST)

Jah, kui konto on eile registreeritud, siis tuleks selle jaoks veel paar päeva oodata. Aga 10 muudatuse nõue on kinnitatud kasutajatel ainult inglise vikis ja veel paaris suuremas vikis. Pikne 3. juuni 2015, kell 22:10 (EEST)

Galicia 20 - 20 Challenge

Wikipedia:Galicia 20 - 20 Challenge is a public writing competition which will improve and translate this list of 20 really important articles into as many languages as possible. Everybody can help in any language to collaborate on writing and/or translating articles related to Galicia. To participate you just need to sign up here. Thank you very much.--Breogan2008 (arutelu) 9. juuni 2015, kell 13:11 (EEST)

Lolluste massilisest produtseerimisest

Tahan karjuda. Kas ei ole võimalik lolluste massilisele produtseerimisele piiri panna?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. juuni 2015, kell 19:45 (EEST)

Jah, ma karjun ka. --Epp 9. juuni 2015, kell 19:49 (EEST)

Jaksu teile... Seletage ehk enne häälepaelte kulutamist vaid lihtinimesele ära, miks artiklid Galiitsia kohta oleks lollus? - Melilac (arutelu) 9. juuni 2015, kell 19:58 (EEST)

Jutt ei ole antud puhul sugugi mitte Galiitsiast, vaid hoopis millestki muust.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. juuni 2015, kell 20:13 (EEST)

Ehk siis vana-vana-vana³ jutt, mille sisutus on selgelt logitud, ehk siis küsimus (jälle vana³): kas siis siin enam mingit "punast kangi" polegi, millega pidur peale panna? (Kasvõi selleks, et teised "sõitjad" edasi "sõita" saaksid.) (Automaatsuunamine kasutaja alamlehele ehk oleks ka võimalus.)—Pietadè (arutelu) 9. juuni 2015, kell 20:33 (EEST)

Mina ei karju enam ammu, sest sellest ei muutu midagi. Küll vahetasin ära pealkirja, et oleks aru saada, et ei räägita Galiciast. -- Toomas (arutelu) 9. juuni 2015, kell 20:47 (EEST)

Üldises arutelus võiks siiski püüda selgelt väljendada, millised artiklid (või kelle milline kaastöö) probleeme tekitab. Selline ahastav karjatus ei aita küll kuidagi kaasa.--Morel (arutelu) 9. juuni 2015, kell 21:26 (EEST)

Kas asi puudutas artiklit Karl Gottlieb Wenig, kus oli altarimaali asemel "joonistus"? Või mingi muu artikkel? --Morel (arutelu) 9. juuni 2015, kell 21:32 (EEST)

Noh, see on lihtsalt näide. Sarnaseid asju on ühtelugu. Andres (arutelu) 9. juuni 2015, kell 21:57 (EEST)

Jah muidugi kuraatorist on saanud joonistuste galerii peahoidja (vaata Ernst von Liphart) ...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. juuni 2015, kell 00:44 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘ Mina raiskasin viimasel korral üksjagu aega kellegi Nikolai Zaitsevi peale, tühja (kui poolakate sünniaasta on õige, siis oli ta juba u 10-aastaselt tšempion); enne seda oli mingi artikkel, kuhu ta ei vaevunud isegi ruwi-st sünnikohta panema (oli mingi väga üldine määratlus, Keiserlikust Venemaast siiski alama kraadiga, tuleb tõdeda), ühesõnaga, minu meelest on analoogseid asju liiga sageli ja nende üleslugemine oleks ajaraisk (ehk see ongi eesmärk?). —Pietadè (arutelu) 9. juuni 2015, kell 23:24 (EEST)

Pietadè, kust täpselt paistab, et sa oled tolle Zaitsevi artikli peale ülearuselt aega kulutanud? Näiteks artiklit sa ju muutnud pole. Samuti ei toonud kahtlusalune üle poola viki vigast sünnikuupäeva. Sõnastas natuke kehvasti? Visaku ikka see esimese kivi, kes pole ise sarnast "pattu" teinud.

"Näiteks artiklit sa ju muutnud pole" — lisada võiks kas kustutusmärkus või plejaad Zaitseveid ruwi-st, muus osas, kust neid andmeid võtta, ja kas nii hakkabki jätkuvalt olema, et "kahtlusalune" kirjutab artikli "B on C linna mitmekordne meister: xx, yy" ja siis hakkavad kõik seda artiklit (ja analoogseid) täiendama (loe: looma).—Pietadè (arutelu) 10. juuni 2015, kell 00:13 (EEST)

Et siis nüüd ei või enam uusi artikleid luua või? Too Zaitsev on mitmekordne Eesti meister ja sellisena meil kindlasti tähelepanuväärne. Kui tahad need teised ka üles loetleda, siis aga palun: loo Nikolai Zaitsev (täpsustus). Ivo (arutelu) 10. juuni 2015, kell 04:45 (EEST)

Tähelepanuväärsuse vastu ei vaidle; kui on omajagu ühenimelisi, siis on mõneti kummastav, kui ...-peediast puudub suurem osa isikuandmeid. —Pietadè (arutelu) 10. juuni 2015, kell 07:39 (EEST)

Ja minu varasemaid kommentaare ei muuda! Ning üldse pole kena teise kommentaari keskele kirjutama hakata. Ivo (arutelu) 10. juuni 2015, kell 04:48 (EEST)

Oh mis tore imperatiiv!!! Jutumärkide panek oli mõeldud lõigu viitamiseks (kus mujal seda siis parem teha oleks kui mitte konkreetse lõigu all?), läksid kogemata vale koha peale, minu vabandus selle eest. "Kenadus peitub vaataja silmades", või kuidas see nüüd oligi. —Pietadè (arutelu) 10. juuni 2015, kell 07:39 (EEST)

Esmalt (päeval) püüdsin leida infot, tulutult; hetkel vaatasin, et Зайцев, Николай nimelisi on palju (sarnaste vene nimede puhul on see küllalt tavaline); hetkeseisuga ütleb etwi, et ainult üks, poksija; mis kategooriatesse puutub: on administraatoreid, kes neid ei poolda, samas, kategooria lisamiseks peaks süsteemis küllaltki hästi orienteerima, ja kui kõik korraga kategooriatega tegelema hakkaksid (looma, teisaldama, kellegi arvates valesti kategoriseerima), mis poolest see parem oleks? Võib-olla oleks loendid paremad, või mõlemad koos; lisaks, siia kirjutamine ei ole tavaliselt tavakirjutajate (mitte-adminnide) põhitegevus... jne. —Pietadè (arutelu) 10. juuni 2015, kell 00:07 (EEST)

Mulle jäävad pidevalt silma just nimelt sellised ebamäärased süüdistused. Kuidas saaks nende paikapidavust hinnata, kui pole antud konkreetseid näiteid? Kuidas peaks inimene ise enda tegutsemist parandama, kui talle ainult ninna karatakse?

Mind häirivad ka mõned asjad, mille peale tahaks nö karjuma hakata. Nt see, kuidas auväärt Epp ei suuda artiklitele kategooriaid lisada ja siis peab tema järgi käima ning seda parandama. Nagu muud poleks teha. Mis siis nüüd? Keelame tal Vikipeediasse muudatuste tegemise ära? Õppige palun ükskord juba koos elama. Ivo (arutelu) 9. juuni 2015, kell 23:45 (EEST)

Kui massiline vilets töö häid tegijaid eemale peletab, siis see on ju ikkagi kogu Vikipeedia jaoks probleem. Ma küll ei usu hästi, et keegi meelega halba tööd teeb, aga konkreetsetele puudustele juhitakse kogu aeg tähelepanu, ja siis need enamasti ka parandatakse; samas on põhline etteheide süvenemise puudumine. Seda, et tuleb järel käia, minu meelest põhimõtteliselt ära kaotada ei saagi, sest see kuulub viki loomusesse, probleem on lihtsalt selles, et tekib meeleheide, et ei saagi korda. Andres (arutelu) 10. juuni 2015, kell 08:20 (EEST)

See on ilmselt seotud uute artiklite kogusega ka. Kui tilgub aeglasemalt, siis tekib illusioon, et võib korda saada, suurema hulga puhul tekib meeleheide, et ei pole mõtetki. Aga me ei saa seda protsessi kuidagi aeglustada. Inimene lisab artikleid inimeste kohta, kes on põhimõtteliselt artiklit väärt. Artiklid on tillukesed, aga üldiselt siiski vormistuslikult korrektsed (igatahes korrektsemad kui enamiku anonüümsete kasutajate omad). Muidugi on neis vigu, ka hooletuse või süvenemata jätmise tagajärjel tekkinuid. Ja kui vigade protsent läheb väga suureks, võib jällegi tekkida lootusetuse tunne. Aga ikkagi on mu meelest lihtsam vigu parandada (ja põhimõtteliste asjade puhul ka kirjutaja tähelepanu sellele juhtida) kui järjekordselt patse loopida stiilis "kui see-ja-see kaastöid ei lõpeta, lähen mina VP-st minema" ning ette võtta isiklikke emotsionaalseid rünnakuid. Ja tõesti, kui kivide viskamiseks läheb, siis Epp ja Andres ignoreerivad kategooriaid järjepidevalt ja tekitavad ka sellega teistele tööd juurde. Kui me kõik suudaksime perfektseid artikleid teha, siis saaks ehk juba varsti eestikeelses Vikipeedias 100 artiklit täis, mis?--Morel (arutelu) 10. juuni 2015, kell 14:24 (EEST)

Kategooriatel võib olla ka mitte-negatiivne külg: näiteks, kirjutad artikli valmis ära ja hakkad mõtlema/otsima kategooriat; kui keegi vahepeal on kategooria lisanud, siis tekkib teatud lisakindlusmoment ("kolmas silm"), et miskit väga apsakat sisse ei jäänud. —Pietadè (arutelu) 10. juuni 2015, kell 14:43 (EEST)

Et see teema alati jalgu jääb, siis selgituseks ütlen, et panin varem kategooriaid, kuni minu pandud kategooriad hakati iga kord millegi muuga asendama ja leidsin, et see on ju siis tühi töö. Sellise süsteemi järgi pandud kategooriad ei ole mulle arusaadavad ega ka minu jaoks isiklikult kasutuskõlblikud. Minu arvates on see üsna kohatu võrdlus, sest ühel juhul puudutab asi ikkagi artiklite sisu ja teisel juhul mitte. Sisuväliste asjadega tegelemine olgugi vastavalt tööjaotusele. Ja vot see on äärmiselt ebaõiglane väide, mis puudutab töö juurde tegemist. Keegi ei käsi ju siis seda tööd teha. Samas on asjad, mis on elementaarsed, nagu entsüklopeediaartikli sisu kvaliteet. Need, kes siin praegu aru ei saa, mida me tahame öelda, ei tule ju ise neid artikleid toimetama ega ilmselt ei jälgi ka jooksvalt, kui hullud need tegelikult on. Peamiselt Andres ja Juhan käivad pidevalt sabas, mõni teine kindlasti ka, mina piirdun märkustega tõesti või püüan lihtsalt mööda vaadata. See, et asi on vormistuslikult korrektne, ei pea tingimata paika, ja seda hullem, sest see võib peale vaadates eksitada. Ja minu arvates anonüümsed kasutajad ei tee üldjuhul sugugi halvema kvaliteediga kui teised. Aga jah, muidugi, me ei saa sellega midagi peale hakata, lihtsalt vahepeal survet välja lasta. --Epp 10. juuni 2015, kell 17:16 (EEST)

Anonüümsete kaastööliste keskmine kvaliteet on üldiselt ikka üsna halb. Ühtlasi on mul jäänud mulje, et paljud ei teadvusta endiselt seda, kui palju on meil siin vikis probleemset sisu. NB! Kui loodava sisu veaprotsent jääb ikka alla keskmise uue sisu veaprotsenti, siis tähendab see ikka keskmise kvaliteedi paranemist.

Epp, tuletan meelde, et sa oled korduvalt teistel järgi käinud ja nõudnud sissekannete loenditesse panekut. Ei tea, kuidas see on vähem "sisuväline ülesanne"? See ei ole isegi artiklisisene tegevus! Juhiksin tähelepanu ka asjaoludele, et kategooriate lisamine on oluliselt lihtsam ja kiirem ning nende kasutamine võimaldab soovitud artikleid ikka väga palju kiiremini leida. Lisaks muidugi see, et kategooriad on kasutatavad automaatses analüüsis. Või see, et kohati on siinsed loendid lausa masendavalt halva kvaliteediga. Ivo (arutelu) 10. juuni 2015, kell 18:18 (EEST)

"Kui massiline vilets töö häid tegijaid eemale peletab" - Andres, palun nimeta mõni hea tegija, kelle just nimelt massiline vilets töö on eemale peletanud. (Need ei loe, kes ust prõmmivad ja kaks päeva hiljem tagasi on.) Sellist väidet peaks ka tõendama. --146.255.183.53 12. juuni 2015, kell 10:32 (EEST)

Noh, ma ei tea, Kasutaja:Epp oli ikka päris tükk aega ära ja nüüdki kaebab. Tõendamiseks on kõige parem tema enda käest küsida, kas massiline vilets töö teda peletab, minu meelest on ta seda korduvalt üsna selgelt väljendanud. Nende kohta, kes midagi ei ütle, võib ainult oletada, ja mingit oletust ma silmas ei pidanud. Andres (arutelu) 12. juuni 2015, kell 17:34 (EEST)

Minu meelest saab asi paremaks minna ainult juhul, kui häid tegijaid tuleb juurde. Andres (arutelu) 10. juuni 2015, kell 19:56 (EEST)

Sajaprotsendiliselt nõus, kusjuures see sobib nii Vikipeedia, Eesti, Euroopa kui kogu maailma kohta (vähemalt on niiviisi aastatuhandeid tõsiuskselt väidetud/arvatud). —Pietadè (arutelu) 10. juuni 2015, kell 21:08 (EEST)

Vähemalt pool häda on selles, et kui alles hakkad tegema, siis ei suuda kogu vormindamise-materjali hõlmata (ja ega aega kellelgi ülearu pole). Kas kategooriate lisamise kohta on kuskil mingi õpetus? --.Toon (arutelu) 11. juuni 2015, kell 10:05 (EEST)

Juhend:Kategooriad Lisaks on olemas vidin, mille saab eelistuste alt sisse lülitada: Vikipeedia:Tööriistad/HotCat. --Metsavend 11. juuni 2015, kell 10:58 (EEST)

Järjekordne pärl. Filmilavastajast on saanud filmitegelane :) [3] --Mona 18. juuni 2015, kell 18:51 (EEST)