Tartu liiklus

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Riia tänava algus Tartus. Riia tänav on üks Tartu liikluse tuiksooni, kesklinnas ristub see Turu tänava ja Vabaduse puiesteega

Tartu liikluse aluseks on Tartu tänavavõrgustik, mida poolitab Emajõgi.

Valdava liiklusmahu moodustab Tartus autoliiklus. Rööbastranspordi osakaal on väike, piirdudes maapealse rongiliiklusega; trammiliiklus Tartus puudub, ehkki selle rajamist on korduvalt kaalutud. Kuigi Emajõgi on Tartu piirides laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks.

Tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tartu tänavate loend

Tartu tänavate kogupikkus aastal 2003 oli 322 km ja nende pindala 1. jaanuar 2007 seisuga oli 420 ha, mis moodustas linna kogu pindalast 11%[1]. Enamik tänavaid on asfaltkattega, kuid vähesel määral on ka kruusakattega tänavaid – Supilinnas, Veerikul.

Peamised liiklusvood kulgevad mööda järgmisi tänavaid[2] :

Nendelt tänavatelt algavad ka Tartust teistesse linnadesse viivad maanteed:

Turu tänavat mööda otseselt linnast välja ei pääse, kuid see võimaldab Narva ja Võru/Valga vahelise transiitliikluse suunata Narva maantee, Puiestee tänava, Jaama tänava, Sõpruse silla ja Ringtee kaudu kesklinnast mööda. Osa Ringteest on Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee lõik.

Kesklinnas on kaks tänavat nähtud ette ainult jalakäijatele – Küüni tänav ja Rüütli tänav.

Sillad[muuda | muuda lähteteksti]

Inglisild Louis Höflingeri kivitrükipildil 1860. aastast

Kõige vanemad Tartus säilinud sillad on kuivamaasillad. Toomemäel asuvad kaks jalakäijate silda: 1838. aastal valminud Inglisild ja 1913. aastal valminud Kuradisild. Kuradisild on ühtlasi esimene kaartele toetuv raudbetoonsild Eestis.

1945. aastal ehitati üle Emajõe ajutine puitsild, mis asus Vanemuise tänava pikendusel ja mida mööda sai ka autoga sõita ning mille vahetas 1957. aastal välja raudbetoonist võlviga[küsitav] Rahu sild.

1959. aastal valmis Kaarsild 1941. ja 1944. aastal õhitud Kivisilla asemele.

1981. aastal valmis Sõpruse sild, mis on lihtne monteeritud raudbetoonist talasild. Sõpruse sild on Eesti pikim sild.

1993. aastal valmis Tartu vanimas Emajõe ületamise kohas asunud vana Vabaduse silla asemele metalltala-konstruktsioonis projekteeritud raudsild. Aastal 2007 raudsild lammutati ja selle asemel hakati ehitama autosilda.

1996. aastal valmis Kroonuaia tänava pikendusele raudbetoonist konsoolsild – Kroonuaia sild.

2003. aastal valmis Turusild, mis võimaldab jalakäijatel liigelda Annelinna ja avaturu vahel.

Seni viimane on 2015. aastal valminud Ihaste sild, mis ühendab Ihaste ja Ropka tööstusrajooni.

Lisaks kahele jalakäijate kuivamaasillale on Tartus veel kaks kuivamaasilda, mis on ette nähtud transpordivahenditele: Riia tänavat ületav raudteesild ja raudteed ületav autosild Ringteel. Kavas on ehitada sillad Ropka ja Kalda tee pikendusele.

Tunnelid[muuda | muuda lähteteksti]

Ringtee-Aardla ristmiku tunnel

2007. aastal oli Tartus kaks liiklustunnelit, mõlemad olid mõeldud jalakäijatele.

Esimene neist on linnaliikluse osa, teine aga võimaldab jalakäijatel pääseda Tartu raudteejaama hoonest raudteerööbaste vahelisele perroonile.

2015. aastal valmis jalakäijate tunnel Viljandi maantee ja Ilmatsalu tänava ristmikul Tartu Lääneringteel[3][4].

2017. aastal hakati ehitama jalgteetunnelit Ringtee lõppu Lõunakeskuse lähistele[5].

Bussiliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tartu ühistranspordiliinid
Linnaliinibuss Tartus, september 2012

2007. aasta augustis reorganiseeriti kõik Tartu linna bussiliinid: senised ringliinid kaotati, asemele loodi kahe lõpp-punktiga liinid. Reorganiseerimine tõi rahva seas kaasa vastakaid arvamusi, peamiselt ei oldud uue liinivõrguga rahul.[6]

2012. aasta juuli alguse seisuga oli Tartus 25 bussiliini kogupikkusega 491 kilomeetrit, igapäevaselt sõitis neil 51 bussi. 2011. aasta algusest opereerib Tartu linnaliine AS SEBE.[7] Tartu linnaliinibussid on linna värvides, punavalgekirjud. Varem on Tartus bussiliine sõitnud ka väikebussid ehk marsruuttaksod. Tartu linnale kuuluvatel bussiliinidel on sõit tasuline, tasuta liine pakuvad kaubanduskeskused (kesklinnast Sõbra tänava Prisma ja Lõunakeskuse juurde).

2015. aasta sügisest võttis Tartu kasutusele elektroonilise bussikaardi analoogselt Tallinnaga.[8] augustis 2015 sõlmisid linnavalitsus, majandus- ja taristuministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus kokkuleppe, mille kohaselt kavandatakse 2017. aastaks viia kogu linnatransport üle biometaaniga sõitvatele bussidele[9].

Rongiliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu raudteejaama perroonid septembris 2011

Tartu raudteeliikluse keskmeks on Tartu raudteesõlm, mis oma 15 rööpmepaariga kindlustab transiitrongide ootekoha ja uute rongide koostamise. Raudteesõlmest lähtub 4 raudtee lõiku:

  • Tapa suunas;
  • Valga suunas;
  • Petseri suunas;
  • Sadamaraudtee, mis suundub raudteesõlmest Tartu Jõesadama poole, on mõeldud linnasiseseks tööstustranspordiks. Valdavalt kasutati seda masuudiveoks Tartu keskkatlamajja, mis lõpetas töö 2014. aastal. Ehkki korduvalt on kõneldud kavadest sadamaraudtee likvideerida ja rajada selle asemele tänavakoridor, on see 2015. aasta seisuga endiselt harvas kasutusel kaubavedudeks.

Mõnel määral toimub raudteel ka Tartu linna sisene reisijate vedu:

Laevaliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Emajõe lodi Jõmmu Tartu hansapäevadel 2007. aastal

Ehkki Nõukogude ajal ühendas Tartut Pihkvaga laevaliin, pole seda korduvatele plaanidele vaatamata hiljem taas tööle saadud. Aeg-ajalt on käinud regulaarliin Piirissaarele. Põhilise osa Tartu laevaliiklusest moodustavad siiski huvireisid mööda Emajõge ja vähemal määral Peipsile ning eraomanike paatide ja kaatrite liiklus Emajõel. Huvisõite korraldavad AS Tartu Sadam, OÜ Rootsiküla Rand ja Seto Line Reisid OÜ mootorlaevadega, samuti Emajõe Lodjaselts lodjaga "Jõmmu" ja viikingilaevaga "Turm".

Infrastruktuur piirdub suuresti Tartu jõesadamaga kesklinnas, kus on mitu kaid Atlantise-esisest Dorpati hotelli taguseni, ning Rebase tänava sadamaga. Lisaks on Tartus mitmel pool paadisildu. Varem tegutses ka paaditankla, kuid 2012. aasta suveks loobuti sellest kõrgete lõivude ja tagatisraha nõude tõttu. 2014. aasta sügisel avatud Karlova sadamas on 40 m pikkune statsionaarne kai ja 44 ujuvkaikohta koos kõigi kommunikatsioonidega – vesi, elekter, reo- ja pilsivee äraandmise võimalus, kavandatud on ka paaditankla[10][11].

Jalgrattad[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu kui jalgrattalinn on pälvinud ka grafitikunstnike tähelepanu
Tartu kergliikluses kasutatakse mitmesuguseid liiklusvahendeid

2006. aastal avaldatud Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeemi kohaselt oli Tartus kolme liiki jalgrattateid: ühise või joonega eraldatud liikumisalaga jalgratastele ja muule kergliiklusele ning sõiduteel joonega eraldatud rajad ratturitele. Üksnes jalgrattaliikluseks mõeldud teid polnud. Jalgratta- ja kergliiklusteid leidus tollal järgmistel tänavatel: Riia, Ravila, Väike-Kaar, Näituse, Betooni, Tuglase, Kesk, Võru, Turu, Pikk, Roosi, Kalda tee, Anne, Mõisavahe, Jaama. Samuti olid jalgrattateede mõnedel vanalinna ümbruse tänavatel ja Sõpruse sillal. Teedevõrgustiku põhiprobleemina nähti selle "tükatisust", väljaehitamist üksikute lõikude kaupa, mitte tervikmarsruute arvestades.[12]

2006. aastal oli Tartus 159 jalgrattaparklat kokku umbes 1400 jalgrattale. Parklate täituvus oli 1/3, enim kasutati Kesklinna ja Ülejõe parklaid. 99% Tartu jalgrattaparklatest oli tasuta, enamik parklaid oli kaupluste juures. Teemaplaneeringu koostajate hinnangul vajas linn toona veel 190 jalgrattaparklat, puudus oli ka valvega parklatest.[12]

2009. aastal oli rattaliikluse osakaal Tartus 5% (jalakäijad 40%, sõiduautod 28%, bussid 26%).[13] Jalgrataste osakaal linnapildis on aasta-aastalt suurenenud ning vajadust kergliiklusteede arendamiseks on tunnistanud nii mõnigi poliitiline jõud. 2013. aasta kohalike valimiste järel kirjutati Tartu linnavalitsuse koalitsioonileppesse lubadus rajada linna 100 km kergliiklusteid; 2014. aasta lõpuks oli neist valminud 23 km.[14] 2014. aastal hakkasid Tartu linn ja EAS planeerima Tartusse rattaringluse rajamist.[13] 2013. aastast on kaardistatud ratturite marsruute mobiilirakenduste abil (nt Endomondo)[15].

Kaardifirma Regio on kujundanud maanteeameti ja Tartu linnavalitsuse koostatud Tartu jalgrattakaardi mõõtkavaga 1:17 000.[16][17] Jalgrattakaardid on ilmunud aastail 2002, 2012 ja 2015[18][19].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Tartu arvudes 2007" (PDF). Tartu Linnavalitsus. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2011. Vaadatud 28.10.2007.
  2. ↑ Inseneribüroo "Stratum" (2004). "Tartu liiklus 2004" (pdf). Tallinn. Vaadatud 29.10.2007.
  3. ↑ Rasmus Rekand Ehitustööd Lääneringteel lõpevad plaanitust varem Tartu Ekspress, 20.11.2014 (vaadatud 28.10.2017)
  4. ↑ Jüri Saar Vastne tunnel tuleb ümber ehitada Postimees, 27. november 2014 (vaadatud 28.10.2017)
  5. ↑ Vilja Kohler Lõunakeskuse lähistel algab Raja tunneli ehitus Postimees, 14. mai 2017 (vaadatud 28.10.2017)
  6. ↑ "Tartu Postimehe lugejad laidavad bussiliikluse muutusi" (.php). Postimees. Vaadatud 03.09.2007.[alaline kõdulink]
  7. ↑ "Tartu linna ühistransport", tartu.ee
  8. ↑ Elektrooniline bussikaart
  9. ↑ Piltuudis: Tartu plaanib minna üle gaasibussidele Tartu Linnavalitsuse pressiteade 13.08.2015
  10. ↑ http://tartu.postimees.ee/2972849/linn-tahab-asja-avatud-paadisadamasse-tanklat
  11. ↑ http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/FE6771BF30FDDE5AC2257D800049B322
  12. ↑ 12,0 12,1 "Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeem"[alaline kõdulink] Tartu, 2006
  13. ↑ 13,0 13,1 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 7. augustil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  14. ↑ https://web.archive.org/web/20150924113546/http://www.tartu.ee/data/Rattaringluse_arendamise%20ariplaan.pdf lk 34
  15. ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 7. augustil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  16. ↑ "Üle 10 aasta ilmus taas Tartu jalgrattakaart!" Regio.ee
  17. ↑ http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/F24DCC7197A94EBAC2257E84002A3B1B?OpenDocument
  18. ↑ https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Tartu%20jalgrattakaart&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI
  19. ↑ https://www.tartu.ee/data/Tartu_rattateed_20150.pdf[alaline kõdulink]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_liiklus&oldid=6161345"