Lodi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kaubalaevast, teiste tähenduste kohta vaata Lodi (täpsustus).

Lodja sisevaade pliidi ja trepiga. 2016. aasta juuni.
Lodi ja viikingipaat Tartus Emajõel, Sisevete Saatkonna juures. 2014. aasta.
Lodi Jõmmu sildumine Sisevete Saatkonna juures 2016. aasta juunis.

Lodi on madala süvisega ühe- või kahemastiline kaubapurjelaev, mis on tavalistest kaubalaevadest laiem.

Lodjad sündisid Euroopas 14. sajandil kogede eeskujul, neid kasutati eelkõige sisevetel või rahulikumates ja madalamates rannikuvetes. 20. sajandi esimesel poolel kasutati ka mastita lotjasid, mida pukseeris aurulaev.

Ehitus ja kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Lodi Jõmmu Kroonuaia sillast ülesvoolu sõitmas. 2018. aasta juuni.

Eesti aladel oli lodi kinnise teki ja külgede klinkerplangutusega veesõiduk, mille kandejõud oli 12 000 puuda ehk ligi 200 tonni. Tal oli üks mast ja suur nelinurkne raapuri. Purje sai kasutada vaid soodsa tuulega. Kõrge teki külgedel paiknesid laadimisluugid ning ninas ja päras asusid meeskonnaruumid (vähemalt kolmele mehele). Lodjaga veeti peamiselt küttepuid jms sellist kaupa. Peipsil, Emajõel ja Narva jõul kasutasid lotju peamiselt venelased kuni 20. sajandi keskpaigani. Jõgedel veeti lotju vastuvoolu kaldalt inimjõul. 20. sajandil vedas lotju juba puksiir[1].

Saaremaa ja Hiiumaa lodjad oli 3-3,5 m pikkused lameda põhjaga paadid, mis liikusid ühe paari aerudega. Neid kasutati siseveekogudel, rannaäärsel kalapüügil ning suuremate paatide ja laevadega ühenduse pidamiseks[2].

Peipsi lodi[muuda | muuda lähteteksti]

Lodja igakevadine vettelaskmine. 2016. aasta aprill.

Peipsil ja Emajõel arenes välja kohalik lodjatüüp: Peipsi lodi ehk Emajõe-Peipsi lodi. Kahe maailmasõja vahel ehitati enamik neist ümber pukseeritavateks pargasteks, millest viimased olid kasutusel veel pärast teist maailmasõda.

Autentseid Peipsi lotjasid säilinud pole. Poolesajandise pausi järel lasti Emajõel 29. aprillil 2006 siiski taas vette lodi, millele pandi nimeks Jõmmu.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 147
  2. Eesti etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 104

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Oskar Loorits, "Endis-Eesti elu-olu I". Kirjastus: Kultuurkoondis. Tallinn. 1939

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]