Tallinna Ringkonnakohus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna-Haapsalu Rahukogu)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tallinna Ringkonnakohus
Asukoht Pärnu maantee 7, Tallinn 15084
Juhtkond Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa
Veebileht [1]

Tallinna Ringkonnakohus (kuni 1935. aastani nimega Tallinna-Haapsalu Rahukogu) on Eesti 2. astme kohus asukohaga Tallinnas, Pärnu maantee 7.

Tallinna ringkonnakohtu esimees on Villem Lapimaa.

Tallinna ringkonnakohtus on 29 kohtunikku.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna-Haapsalu Rahukogu
Tallinna Ringkonnakohus (1935–1940)
Холм Тоомпеа и здание суда в Ревеле (Таллине), фотография ок. 1910 года.jpg
Eestimaa kubermangu Tallinna-Haapsalu Rahukogu hoone, 1910
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 1940
Asukoht Vene tänav 5[1], Tallinn
Jaani tänav 7, Tallinn
Pärnu maantee 7, Tallinn
Tegevuspiirkond Harju maakond ja Lääne maakond ning Saaremaa
Juhtkond Tallinna-Haapsalu Rahukogu esimees:
Alfons Batory Hinzer
(25. november 1918 – 26. veebruar 1919)
Aksel Tammann
Vladimir Kuusik (1940)
Edmund Sakkeus (1940–1941)
Theodor Unt (1941)[2]
Juhan Johannes Pirn (1943)
Allorganisatsioonid Tallinna-Haapsalu rahukogu prokuratuur

Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.

Ajutise Eesti Valitsuse määruse[3] põhjal 25. novembrist 1918. määrati avatavatele kohtu-asutustele asutisele järgmised tööpiirkonnad, Tallinna Ringkonnakohus, tööpiirkond: Eesti Vabariigi piirid. Tartu Ringkonnakohus jäi avamata.

Next.svg Pikemalt artiklis Kohtukoda

Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: Tallinna-Haapsalu, Tartu-Võru, Rakvere-Paide ja Viljandi-Pärnu Rahukogu. Tallinna-Haapsalu Rahukogu tööpiirkond oli Harju maakond ja Lääne maakond. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Tallinna-Haapsalu rahukogu tööpiirkonda Saaremaaga[4].

1. veebruarist 1935. aastal hakkas Eestis kehtima V Riigikogu poolt vastu võetud ja Eesti Vabariigi Seaduste Kogusse kuulunud Kriminaalkohtupidamise seadustik, mille alusel said ka Eesti kohtuasutused uued nimetused. Senised rahukogud nimetati ringkonnakohtuteks ja kohtupalat kohtukojaks ning rahukohtunikud nimetati jaoskonnakohtunikeks.

Kohtureformiga muudeti ära ka senised ringkonnakohtute liitnimetused (Tartu-Võru rahukogu asemel Tartu ringkonnakohus, Tallinna-Haapsalu rahukogu asemel Tallinna ringkonnakohus, Rakvere-Paide rahukogu asemel Rakvere ringkonnakohus ja Viljandi-Pärnu rahukogu asemel Viljandi ringkonnakohus[5]).

1940. aastal kuulusid kohtu koosseisu esimees Vladimir Kuusik, abiesimees Ernst Hansson, abiesimees Gustav Laanekõrb, abiesimees Paul Peterson, Friedrich Kuusekänd, Juhan Laugis, Konrad Meyer, Aleksander Mägi, Voldemar Issajev, Theodor Kolobev, Johan-Theodor Kurs, August Maasik, Heinrich Maru, Friedrich Must, Karl Nigul, Aksel Helmut Palgi ja Juhan Õunapuu.

Kohtu ringkondades töötasid:

Tallinna Ringkonnakohtu liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata kategooriat: Tallinna Ringkonnakohtu liikmed

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
  2. SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM. Tallinn Circuit Court
  3. Kohtuministeriumi korraldus, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
  4. Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919
  5. Eesti kohtute ajalooline päev, Postimees 31.01.1935, lk 3

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]