Rahukohus
Rahukohus oli Venemaa keisririigis ja hiljem ka mujal (sh Eestis) olnud ainuisikuline (rahukohtunik) esimese astme kohus[1].
Rahukohtu moodustanud rahukohtuniku ülesannete hulgas olid väiksema tähtsusega tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjad[1].
Rahukohus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Rahukohtunikud määrati ametisse Venemaa keisririigi justiitsministri poolt. Eesti alal moodustati 5 rahukohtu ringkonda: Tallinn-Haapsalu, Rakvere-Paide, Pärnu-Viljandi, Tartu-Võru ja Saaremaa. Eestimaa Liivimaa kubermangu Võnnu-Valga Rahukohtu ringkond hõlmas ka hilisemaid Läti alasid. Rahukohtu ringkond jagunes jaoskondadeks, kus tegutsesid sinna määratud rahukohtunikud. Justiitsminister võis määrata igas rahukohtu ringkonnas ametisse ka lisa-rahukohtunikke, abistamaks ja asendamaks rahukohtunikke ning rahukohtu üldeesmärke silmas pidades ka au-rahukohtunikke.
Eesti kohtusüsteemis oli rahukohus aastani 1935, mil rahukohtunikud nimetati ümber ringkonnakohtu jaoskonnakohtunikeks[1] ja senised rahukogud nimetati ringkonnakohtuteks.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti kohtusüsteem: Rahukohus-Rahukogu-ringkonnakohus
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 7. köide: NÕUK–RAH. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, lk 672.