Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Nõukogude Liidu sõjaväe poolt okupeeritud Eesti Vabariigis toimusid II Riigivolikogu (hilisema nimega: Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) valimised 14. ja 15. juulil 1940. Valimised korraldati kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, sest laiali saadetud kahekojalise parlamendi ülemkoda (Riiginõukogu) ei kujundatud.
Riigivolikogu valimistel osutusid 80 valimisringkonnas ametlikult valituks kõik esitatud 80 stalinistliku "Eesti Töötava Rahva Liidu" kandidaati.
II Riigivolikogu valimistel osales ametivõimude väitel 81,6% valijate üldarvust ning kõigis 80 valimisringkonnas osutusid (ametlikel andmetel 92,9% poolthäältega) "valituks" kõik seal esitatud 80 Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaati. Mitte ükski 76-st väljaspool Töötava Rahva Liitu üles seatud kandidaadist (sh Jaan Tõnisson, Johan Pitka ja teised tuntud ühiskonnategelased) ei saanud luba valimistel osalemiseks. 17 opositsioonilist kandidaati loobusid "vabatahtlikult", 1 vahistati ja 58 kuulutati valimiskomisjonide poolt "rahvavaenlasteks" ja kõlbmatuiks.
II Riigivolikogu koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Kuna 80-liikmelissse Riigivolikokku osutusid "valituks" kõik valimistele lubatud 80 kandidaati, siis kattus 17. juulil 1940 valimiste peakomitee otsusega kinnitatud Riigivolikogu II koosseisu liikmete nimekiri Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide nimekirjaga.
Riigivolikogu II koosseisu liikmete nimekiri
[muuda | muuda lähteteksti]- Aleksander Kiidelmaa (1. valimisringkond)
- Nadežda Tihhanova (2. valimisringkond)
- Martin Kurg (3. valimisringkond)
- Neeme Ruus (4. valimisringkond)
- Hermann Arbon (5. valimisringkond)
- Johannes Lauristin (6. valimisringkond)
- Johannes Vares (7. valimisringkond)
- Karl Säre (8. valimisringkond)
- Aleksander Aben (9. valimisringkond)
- Nigol Andresen (10. valimisringkond)
- Vanda Irs (11. valimisringkond)
- Paul Rummo (12. valimisringkond) – Nõmme
- Paul Uusmann (13. valimisringkond)
- Karl Toming (14. valimisringkond)
- Olga Lauristin (15. valimisringkond) Rapla piirkond
- Georg Taalmann (16. valimisringkond)
- Huko Lumet (17. valimisringkond)
- Artur Saks (18. valimisringkond) – Jõelähtme
- Leonardo Valts (19. valimisringkond)
- Andrei Oja (20. valimisringkond)
- Hugo Juhvelt (21. valimisringkond)
- Erich Tarkpea (22. valimisringkond)
- Madis Kõmmus (23. valimisringkond) – Hiiumaa
- Mihkel Mihkelson (24. valimisringkond)
- Georg Toompuu (25. valimisringkond)
- Jüri Uustalu (26. valimisringkond)
- Erich Kadakas (27. valimisringkond) – Haapsalu linn
- Aleksei Janson (28. valimisringkond)
- Mihail Sõštšikov (29. valimisringkond)
- Dimitri Kusmin (30. valimisringkond)
- Georg Roovik (31. valimisringkond) – Petseri linn
- Johannes Tamm (32. valimisringkond)
- Maksim Unt (33. valimisringkond) – Pärnu ülejõe, Mõisaküla, Sindi
- Vladimir Rea (34. valimisringkond)
- Georg Abels (35. valimisringkond)
- Lembit Lüüs (36. valimisringkond)
- Aleksander Resev (37. valimisringkond) – Häädemeeste-Orajõe
- Johannes Semper (38. valimisringkond)
- Aleksander Mui (39. valimisringkond)
- Aadu Hint (40. valimisringkond)
- Aleksander Ingalt (41. valimisringkond)
- Aleksander Jõeäär (42. valimisringkond)
- Mihkel Jürna (43. valimisringkond)
- Aleksander Tõnisson (44. valimisringkond)
- Valli Haldre (45. valimisringkond)
- Kristjan Jalak (46.valimisringkond)
- Voldemar Sassi (47. valimisringkond) – Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja alates 25. august 1940 kuni juulini 1941
- Valentin Volkov (48. valimisringkond)
- Paul Keerdo (49. valimisringkond)
- Jaan Tross (50. valimisringkond)
- Hans Kruus (51. valimisringkond) – Tähtvere, Tartu vald
- Voldemar Telling (52. valimisringkond)
- Melanie Lepik (53. valimisringkond)
- Osvald Hirsch (54. valimisringkond)
- Arkaadi Uibo (55. valimisringkond)
- Adolf Päss (56. valimisringkond)
- Karl Hanson (57. valimisringkond)
- Johannes Oinas (58. valimisringkond)
- Oskar Abori (59. valimisringkond)
- Jaan Põder (60. valimisringkond)
- Oskar Sepre (61. valimisringkond)
- Arnold Veimer (62. valimisringkond) – Riigivolikogu esimees alates 21. juulist kuni 25. augustini 1940
- Max Laosson (63. valimisringkond)
- Jaan Änilane (64. valimisringkond)
- August Põlts (65. valimisringkond)
- Adolf Pauk (66. valimisringkond)
- Rudolf Jurtom (67. valimisringkond)
- Bernhard Tinnuri (68. valimisringkond)
- Viktor Hion (69. valimisringkond)
- Juliana Telman (70. valimisringkond)
- Aliide Pesur (71. valimisringkond)
- Otto Milder (72. valimisringkond)
- Hindrek Sirelpuu (73. valimisringkond)
- Voldemar Jaanus (74. valimisringkond)
- Leonhard Illisson (75. valimisringkond)
- Rudolf Ruus (76. valimisringkond)
- Leonhard Hallop (77. valimisringkond)
- Oskar Kirber (78. valimisringkond)
- Ruut Liiv (79. valimisringkond)
- Jaan Päll (80. valimisringkond)
II Riigivolikogu tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]
_02.jpg)
- 21. juulil 1940 võttis II Riigivolikogu avaistungil ühehäälselt vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (RT 1940, 74, 733).
- 22. juulil 1940 võttis Riigivolikogu vastu deklaratsiooni, milles paluti Eesti NSV Liitu vastu võtta.
- 23. juulil 1940 võeti II RVK poolt vastu "Deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks[1]"
- 23. juulil 1940 võeti II RVK poolt vastu «Deklaratsioon pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta»[2]
- 25. augustil 1940. a. võeti II RVK poolt vastu otsus Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Konstitutsiooni kinnitamise kohta[3].
25. augustil 1940 nimetati Riigivolikogu ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks (7. aprillil 1941 Eesti NSV Ülemnõukoguks).
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseisu tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]- 28. september 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Suurte kaubanduslike ettevõtete ja avalike saunade natsionaliseerimise kohta»[4]"
- 28. septembril 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Natsionaliseeritud ettevõtete juhtimise korraldamise seadlus»[5]"
- 2. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Spekulatsiooni vastu võitlemise kohta»[6]"
- Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus «Laevandusettevõtete, mere- ja jõelaevastiku natsionaliseerimise kohta»[7].
- 12. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Kindlustusasutiste natsionaliseerimise kohta»[8].
- 12. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Teatrite natsionaliseerimise kohta»[9].
- 12. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Suuremate hotellide, võõrastemajade, kohvikute ja söögimajade natsionaliseerimise korraldamise kohta»[10].
- 31. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Pandimajades ja kohtuasutistes panditud või deponeeritud väärisesemete natsionaliseerimise kohta»[11].
- 31. oktoober 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Suurte majade natsionaliseerimise kohta»[12]
- 24. november 1940 võeti Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus «Riikliku sotsiaalkindlustuse sisseseadmise kohta»[13].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ RT 1940, 77, 744
- ↑ RT 1940, 77, 745
- ↑ 1118. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Riigivolikogu otsus ENSV Riigivolikogu ENSV Ajutiseks Ülemnõukoguks kuulutamise kohta, Riigi Teataja, nr. 111, 25 august 1940
- ↑ ENSV Teataja 1940, 15, 150
- ↑ ENSV Teataja 1940, 15, 151
- ↑ ENSV Teataja 1940, 17, 204
- ↑ ENSV Teataja 1940, 21, 226
- ↑ ENSV Teataja 1940, 26, 287
- ↑ ENSV Teataja 1940, 26, 288
- ↑ NSV Teataja 1940, 26, 289
- ↑ ENSV Teataja 1940, 37, 432
- ↑ ENSV Teataja 1940, 37, 433; 1941, 58, 914
- ↑ ENSV Teataja 1940, 55, 656
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Vikitekstid
[muuda | muuda lähteteksti]- Deklaratsioon Eesti astumisest NSV Liitu 22. juuli 1940