Eestimaa kubermangu kohtukorraldus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus on ülevaade õigusmõistmiskorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Rootsi aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsiaegne kohtukorraldus Eestimaa provintsis rajanes seisuslikul põhimõttel, mille aluseks oli Balti erikord, mis kehtis kõikide võõrvõimude valitsemisajal.

Alamastme kohtud oli Eestimaal:

mitteaadlikele
  • Adrakohtud – drakohtusüsteemi loomisel jagati maakonnad Adrakohturingkondadeks ehk Haagidistriktideks esialgu ühes maakonnas, hiljem oli neid 2–3 igas maakonnas. Adrakohtu koosseisu moodustasid Maanõunike Kolleegiumi poolt ringkonna mõisnike hulgast kolmeks aastaks valitud kohtunik ja kaks kaasistujat.
  • Meeskohtud – üks igas neljas maakonnas. Meeskohtu kohtunik oli aadlik koos kahe kaasistujaga. Meeskohtunikud nimetas ametisse Eestimaa ülemmaakohus. Meeskohtu kompetentsi kuulusid talurahva tsiviil- ja kriminaalasjad ning aadlike väikesed tsiviilasjad.
  • Linnaõiguste alusel iseseisvates linnades olid meeskohtuga võrdväärsed linnades haldus- ja kohtuvõimu teostavad magistraadid ning suuremates linnades veel eriliigilised alamkohtud.
aadlikele
  • Eestimaa alammaakohus, mis moodustati ülemmaakohtu koormuse vähendamiseks. Alammaakohtusse kuulusid kõigi kolme Eestimaa meeskohtu liikmed ning neli adrakohtunikku rüütelkonna peamehe eesistumisel. Alammaakohtu pädevusse kuulusid väiksemad võlanõuded. Alammaakohtu otsused võis edasi kaevata ülemmaakohtusse.
seisusteülene kohus

Ülemastme kohtuks oli Eestimaal

Erinevalt Liivimaa kohtunikest Eestimaa kohtute liikmed palka ei saanud. Kohtul olid lauarahad, mille eest kanti kohtute majandus- ja tegevuskulud.

Liivimaa kubermangus olid vastavateks kohtuinstantsideks sillakohus, maakohus ja õuekohus.

Vene keisririigi aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Vene keisririigi võimu kehtestamise järel 1721. aastal hakkas ajaloolise paradoksina juurduma Rootsi õigus, mille tagas kapitulatsiooniaktiga tagatud Balti erikord Eestimaa aladel. 1734. aastal kodifitseeritud Rootsi õiguse muudatusi jälgiti, et neid ka Eesti- ja Liivimaa õigusesse teha.

Rüütelkond püüdis küll ka oma seaduste kogu kodifitseerida ja jõustada, kuid see ei õnnestunud. Politsei funktsioone täitsid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaa sillakohtud. Adrakohtuniku, kelleks oli aadlik, nimetas ametisse Eestimaa ülemmaakohus. Liivimaal nimetas sillakohtuniku ametisse Liivimaa rüütelkonna maapäev. Adra- ja sillakohus tegelesid veel kuritegevuse eeluurimise ja väiksemate korrarikkumiste lahendamise ja karistamisega.

1889. aasta justiitsreform[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis

1864. aastal Venemaa Keisririigis välja töötatud kohtureform realiseeriti Eestimaal alles 1889. aastal. Kohtureformi tulemusel läbi viidud justiitsreformi käigus kaotati senised seisuslikud kohtud (Eestimaa ülemmaakohus, Tallinna linnusekohus jne). Kohtu kohustuslikuks asjaajamiskeeleks sai vene keel. Kogu Eestimaa (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa) ala jaotati 34 rahukohtuniku jaoskonnaks. Jaoskonnad rühmitati viieks rahukogu ringkonnaks, mille järelevalveasutuseks oli Eestimaa kubermangus Jaani tänaval (tänapäeval Pärnu maantee 7) asunud Tallinna ringkonnakohus (vene keeles Ревельский Окружный Суд, saksa keeles Tallinner Bezirksgericht). Ringkonnakohut juhtis Tallinna ringkonnakohtu prokurör (Прокурор Ревельского окружного суда, Prokurör des Revalschen Bezirksgerichts).

Tallinna ringkonnakohus[muuda | muuda lähteteksti]

Ringkonnakohtu koosseisu kuulusid kohtujaoskonnad, mille juhtideks olid prokuröri abid (Tallinna ringkonnakohtu jaoskonna prokuröri abi (Товарищ прокурора Ревельского окружного суда X участка, Prokurörgehilfe des X. Bezirks Revalschen Bezirksgerichts), kellele allusid kohtu-uurijad ning kohtupristavid.

Rahukogud[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna-Haapsalu rahukogu
Tüüp kohtuvõim
Asukoht Stenbocki maja Rahukohtu tänav 3, Tallinn

Ühendkohtuasutustena moodustati:

  • Tallinna-Haapsalu rahukogu (Ревельско-Гапсалский съезд мировых судей), mis oli jaotatud 9. jaoskonnaks ja mida juhtisid piirkondlikud rahukohtunikud (Участковые Мировые Судьи);
  • Rakvere-Paide rahukogu (Везенберг-Вейсенштейнский съезд мировых судей), mis oli jaotatud 7. jaoskonnaks;
  • Aurahukohtunik (Почетные Мировые Судьи),

Erikohtud[muuda | muuda lähteteksti]

Eriliigilise kohtuna moodustati vaeslastekohus.

Uued institutsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Loodud õigussüsteemi kuulusid ka notarid ja advokaadid.

  • Notarid vormistasid ja kinnitasid õigusdokumente, tõestasid dokumentide ja nende ärakirjade ehtsust;

Enne justiitsreformi tegid notariaaltoiminguid kohtute ja magistraatide juures tegutsenud ametnikud: sekretär, ülemsekretär, protokollija, protonotarius, notar (notarius), aktuaar (aktuaarius). Reformi käigus kohtud ja magistraadid kaotati ning Läänemere kubermangudes kehtestati Venemaa 1866. aasta notariaadiseadustik, mida Läänemere kubermangudes täiendati erinormidega kinnistusraamatute ja -jaoskondade suhtes.

  • Advokaadid (Присяжные поверенные)

Kohtukorraldus 19. sajandil enne Eesti iseseisvumist[muuda | muuda lähteteksti]

Vallakohus – poliitilised ja vaimulikud kohtuasjad erikohtutes – Tallinna ja Riia ringkonnakohtud – Peterburi KohtupalatVene Keisririigi Senat

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]