Tõivo Sarmet

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tõivo Sarmet
Sarmet Everesti tipuga.JPG
Sündinud 15. oktoober 1944
Tallinnas
Surnud 13. november 2020 (76-aastaselt)
Rahvus eestlane
Tunnustus Lumeleopardi aunimetus, NSVL meistersportlane, mitmekordne Eesti meister

Tõivo Sarmet (15. oktoober 1944 Tallinn13. november 2020 Tallinn) oli Eesti alpinist (mägironija), Eesti esimese Džomolungma ekspeditsiooni organiseerija ja juht, Eesti mägironijatele kaheksatuhandeliste mäetippude avaja, paljude oluliste mägiekspeditsioonide korraldaja, mägimatkaja ja maailmarändur.

Ta tõusis kahele kaheksatuhandelisele mäetipule, tema korraldatud olid Eesti esimesed Andide, Alaska, Himaalaja, Karakorami ja Džomolungma ekspeditsioonid. Kahekordne Eesti kõrgtõusude rekordi kaasautor, kahekordne Baltikumi meister alpinistlikes kõrgtõusudes (1999 ja 2001), Lumeleopardi aunimetuse kandja, NSV Liidu meistersportlane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet sündis 15. oktoobril 1944 Tallinnas Koplis. Ta lõpetas 1964. aastal Tallinna 18. Keskkooli (tänapäeval Kalamaja Põhikool). Aastatel 1964–1967 teenis Nõukogude armees. Lõpetas 1974. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänane TTÜ) masinaehituse inseneri-ökonomisti erialal. Töötas aastatel 1971–1991 AS Mainoris ja selle eelnevates asutustes erinevatel ametikohtadel kuni osakonnajuhatajani, aastast 1991 OÜ Altius TS omanik ja juhatuse liige.[1] Koolipõlves harrastas kergejõustikku, hiljem orienteerumist ja suusatamist.

Mägimatkajana[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet 1998. aastal

Tõivo Sarmet alustas mägimatkamisega 1971. aastal, kui osales II r/k mägimatkal Kesk-Kaukaasias. 1976, 1977 ja 1980 osales tehniliselt keerukatel V r/k matkadel Pamiiris, Tian Shanis ja Matša mäesõlmes. Ise hakkas mägimatku organiseerima ja juhtima 1975. aastal. 1984 juhtis oma esimest tehniliselt keerukat ja laialdast vastakaja pälvinud V r/k mägimatka Kesk-Pamiiris, mille käigus püstitati rida siiani kehtivad mägimatkade tipptulemusi.

Kohe, kui 1988. aastal kaotati matkajatele piirangud tõusudeks mäetippudele, sidus Tõivo Sarmet oma matkamarsruutidesse kõik tolleaegse Nõukogude Liidu üle 7000-meetrised mäetipud. Neid pikki ja keerukaid marsruute läbides ühendas ta edukalt mägimatkamist alpinismiga, teostades seda iseseisvalt, kasutamata alpinismilaagrite abi.

Tõivo Sarmet Cho Oyu tipus 8201 meetri kõrgusel 11. oktoobril 1998

Tõivo Sarmet on sooritanud üle 30 kaugmatka, neist ligi pooled on kõrgeima, V–VI raskusastmega, juhtinud üle 20 matka. Tema juhitud gruppide nimel on hulk Eesti mägimatkamise tipptulemusi: kõrgeima mäekuru läbimine – Umar Hajjami kuru Kesk-Pamiiris, 6100 m, 3A r/k, 1984.a, pikim ja kestvaim mägimatk – 378 km, 31 päeva, V r/k, Kesk-Pamiir, 1984, kõrgeim punkt, kuhu matka käigus tõustud – Juubeli mäetipp (6253 m; 2A; 1984), Han-Tengri mäetipp (7010 m; 5A; 1989), Lenini mäetipp (7134 m; 5A; 1990), Kommunismi mäetipp (7495 m; 5A; 1991). Ta on Eesti matkajatele uute keerukate matkarajoonide avaja: Kesk Tjan-Šani idaosa, Pamiiris Taga-Alai ahelik. On osalenud kuuel mägimatkajate turiaadil.[2]

Tõivo Sarmet on mitmekordne Eesti ja Tallinna meister matkamises, mägimatka tehnikas ja jääronimises, on konkursi “Parim matkainstruktor” mitmekordne võitja, valitud 20. sajandi silmapaistvamate matkajate hulka, meistermatkaja. Ta on kuulunud EMF nõukokku ja EML juhatusse, oli pikka aega VMKK mägigrupi vanem, meistersportlane (1990).

Alpinistina[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet Carstensz Pyramidi (Lääne-Paapua) tipus 25. juulil 2008

Uute võimaluste avanedes alustas Tõivo Sarmet 1990. aastate keskpaiku mägiekspeditsioonide ja -reiside korraldamist maailma erinevatesse piirkondadesse. Laialdast vastukaja pälvisid tema korraldatud eestlaste esimesed retked-ekspeditsioonid Lõuna-Ameerikasse ja Alaskale. Kuigi Tõivo Sarmet pole end alpinistiks nimetanud, pigem seiklejaks, keerati just tema ettevõtmisel Eesti kõrgalpinismis uus lehekülg, tehti algust rahvusvaheliselt aktsepteeritavate tõusudega kaheksatuhandelistele mäetippudele. Ta kavandas ja juhtis eestlaste esmatõuse maailma tippmägedele Himaalajas ja Karakoramis, tipptulemuseks kujunes Eesti oma Džomolungma (Mount Everesti) ekspeditsiooni korraldamine 2003. aastal, mille käigus Alar Sikk tõusis esimese eestlasena 22. mail Džomolungma mäetippu ja heiskas seal Eesti rahvuslipu.

Tõivo Sarmet on tõusnud neljale endise Nõukogude Liidu seitsmetuhandelisele mäetipule (viienda üritus luhtus 7000 meetril), on tõusnud kahele kaheksatuhandelisele mäetipule ja viie maailmajao kõrgemaile mäele.

Tõivo Sarmet on kahekordne Eesti kõrgtõusude rekordi kaasautor: Kommunismi mäetipp 7495 m (1991) ja Cho Oyu mäetipp 8188 m (1998) ning kahekordne Baltikumi meister kõrgalpinismis (1999 ja 2001).

Tõivo Sarmetile on antud Lumeleopardi aunimetus (1991).

Ta oli Mägiekspeditsiooni Klubi asutajaliige (1997) ja kuulus klubi juhatusse.

Valik Tõivo Sarmeti tõuse[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmeti edukaimad õpilased:[muuda | muuda lähteteksti]

Alar Sikk, Tarmo Riga, Raivo Plumer, Ivar Lai, Margus Proos, Heiki Erm jt.

Maailmarändurina[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet Karakorami ekspeditsioonil Broad Peaki taustal 2001. aastal

Maailmarändurina on Tõivo Sarmet matkanud paljudes maailma piirkondades ja riikides: Pamiiri ja Tjan-Šani mäed Kesk-Aasias (Tadžikistan-Kirgiisia-Türkmenistan-Usbekistan-Kasahstan; Gobi kõrb; Kaukaasia mäed (GruusiaSvaneetiaAbhaasia – Musta mere rannik), Sajaanid ja Baikali ümbrus; Kamtšatka ja sealsed vulkaanid; Kesk- ja Lääne-Euroopa riigid, Soome-Karjala-Island; Argentina Andid ja Brasiilia kosed; Boliivia-Peruu Andid, järved, soolakud; Alaska ja USA läänerannik; Mehhiko-Guatemala mäed ja džunglilinnad; Himaalaja-Karakorami hiidmäed ja platood Indias-Nepalis-Pakistanis; Tiibet-Hiina-Jaapan; Lääne-Paapua džunglid ja metsarahvad; Uus-Meremaa; Bali saar; Keenia-Tansaania mäed ja tasandikud, üüratud loomapargid; Namiibia-Botswana-Zimbabwe kõrbed, jõed ja kosed, meeletud loomakooslused; Kagu-Aasia džunglilinnad ja -templid, kalliskivi maardlad; Etioopia mäed, vulkaanid ning termaalalad, kaljukirikud ja loodusrahvad; Sri-Lanka mäed ja džungliorud, budistlikud ehitised ja ürgsed mälestised; Jordaania kõrbealad iidsete ajaloomälestistega; Juudamaa eriliselt pühad paigad koos Surnumerega; Austraalia vaheldurikkus: kõrbed ja vihmametsad, kaljumäed ja siidised rannad, eksootloomad ja endeemsed taimed, jne.

Aunimetused ja tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet koos Alar Sikuga Džomolungma põhjasadulal 7070 meetri kõrgusel 2003. aasta mais

Tõivo Sarmet on koos Raivo Plumeriga kirjutanud mälestusteraamatu “Everesti päevik”, Pegasus, 2005.

Sarmeti ekspeditsioonidest on valminud kaks dokumentaalfilmi:

Tõivo Sarmeti alpinismialaseid kogemusi on kasutatud ka rea filmitrikkide teostamisel:

Ta kirjutas artikleid ja reisikirju ajakirjadele Horisont, Loodus, Adrenaliin ja Go, andis intervjuusid ajalehtedele ning esines raadiosaadetes ja telesaadetes:

  • "Kilimanjaro on igale tervele inimesele jõukohane", Adreanaliin nr 8, 2006
  • "Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot", Go nr 2, 2006
  • "Säästuekspeditsiooniga esimesele kaheksatuhandesele", Go nr 5, 2008
  • "Paapua – elu nagu filmis", Go nr 5, 2008
  • "Kirsiõied, Fuji ja Baruto", Go nr 3, 2010
  • "Eesti aastapäev Mehhiko tipus", Go nr 3, 2011

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet oli abielus Õnne Sarmetiga (s. 15.12.1949), neil on kolm poega Tarvo (1976), Margus (1978) ja Jürgen (1986). Eelmisest abielust on ka poeg Ravo Sarmet (1970).

Tõivo Sarmet suri 2020. aastal koroonadiagnoosiga.[4]

Pärandi jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Osa Tõivo Sarmeti suurearvulisest mägedest toodud kivimite kollektsioonist on eksponeeritud Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumi Kivitoas – eri mandrite tuntumate mäetippude otsast toodud kivid koos asukoha ja lugudega.

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamus on museaalina talletatud Tõivo Sarmeti mustast nahast matkasaapad, millega ta vallutas 1991.a. augustiputsi ajal NSVL kõrgeima mäe - Kommunismi mäetipu, olles koos 2 kaaslasega esimesed ja ainsad, kes nägid kommunistliku impeeriumi Nõukogude Liidu langemist Kommunismi-nimeliselt mäetipult.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]