Tõivo Sarmet

Allikas: Vikipeedia
Tõivo Sarmet
Sarmet Everesti tipuga.JPG
Sünniaeg 15. oktoober 1944 (73-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Rahvus eestlane

Tõivo Sarmet (sündinud 15. oktoobril 1944 Tallinnas) on Eesti alpinist (mägironija), Eesti esimese Everesti ekspeditsiooni organiseerija ja juht, Eesti mägironijatele kaheksatuhandeliste mäetippude avaja, paljude oluliste mägiekspeditsioonide korraldaja, mägimatkaja ja maailmarändur. Ta on tõusnud kahele kaheksatuhandelisele mäetipule, tema korraldatud on Eesti esimesed Andide, Alaska, Himaalaja, Karakorami ja Džomolungma (Everest) ekspeditsioonid. Ta on kahekordne Eesti kõrgtõusude rekordi kaasautor, kahekordne Baltikumi meister alpinistlikes kõrgtõusudes (1999 ja 2001), Lumeleopardi aunimetuse kandja, NSV Liidu meistersportlane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet sündis 15. oktoobril 1944 Tallinnas Koplis. Ta lõpetas 1964. aastal Tallinna 18. Keskkooli (tänapäeval Kalamaja Põhikool). Aastatel 1964–1967 teenis Nõukogude armees. Lõpetas 1974. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänane TTÜ) masinaehituse inseneri-ökonomisti erialal. Töötas aastatel 1971–1991 AS Mainoris ja selle eelnevates asutustes erinevatel ametikohtadel kuni osakonnajuhatjani, aastast 1991 OÜ Altius TS omanik ja juhatuse liige.[1]. Koolipõlves harrastas kergejõustikku, hiljem orienteerumist ja suusatamist.

Mägimatkajana[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet 1998. aastal

Tõivo Sarmet alustas mägimatkamisega 1971. aastal, kui osales II r/k mägimatkal Kesk-Kaukaasias. 1976, 1977 ja 1980 osales tehniliselt keerukatel V r/k matkadel Pamiiris, Tian Shanis ja Matša mäesõlmes. Ise hakkas mägimatku organiseerima ja juhtima 1975. aastal. 1984 juhtis oma esimest tehniliselt keerukat ja laialdast vastakaja pälvinud V r/k mägimatka Kesk-Pamiiris, mille käigus püstitati rida siiani kehtivad mägimatkade tipptulemusi.

Kohe, kui 1988. aastal kaotati matkajatele piirangud tõusudeks mäetippudele, sidus Tõivo Sarmet oma matkamarsruutidesse kõik tolleaegse Nõukogude Liidu üle 7000-meetrised mäetipud. Neid pikki ja keerukaid marsruute läbides ühendas ta edukalt mägimatkamist alpinismiga, teostades seda iseseisvalt, kasutamata alpinismilaagrite abi.

Tõivo Sarmet Cho Oyu tipus, 8201 m, 11. okt. 1998.a.
Tõivo Sarmet Cho Oyu tipus, 8201 m, 11. okt. 1998.a.

Tõivo Sarmet on sooritanud üle 30 kaugmatka, neist ligi pooled on kõrgeima, V–VI raskusastmega, juhtinud üle 20 matka. Tema juhitud gruppide nimel on hulk Eesti mägimatkamise tipptulemusi: kõrgeima mäekuru läbimine – Umar Hajjami kuru Kesk-Pamiiris, 6100 m, 3A r/k, 1984.a, pikim ja kestvaim mägimatk – 378 km, 31 päeva, V r/k, Kesk-Pamiir, 1984, kõrgeim punkt, kuhu matka käigus tõustud – Juubeli mäetipp (6253 m; 2A; 1984), Han-Tengri mäetipp (7010 m; 5A; 1989), Lenini mäetipp (7134 m; 5A; 1990), Kommunismi mäetipp (7495 m; 5A; 1991). Ta on Eesti matkajatele uute keerukate matkarajoonide avaja: Kesk Tjan-Šani idaosa, Pamiiris Taga-Alai ahelik. On osalenud kuuel mägimatkajate turiaadil.[2]

Tõivo Sarmet on mitmekordne Eesti ja Tallinna meister matkamises, mägimatka tehnikas ja jääronimises, on konkursi “Parim matkainstruktor” mitmekordne võitja, valitud 20. sajandi silmapaistvamate matkajate hulka, meistermatkaja. Ta on kuulunud EMF nõukokku ja EML juhatusse, oli pikka aega VMKK mägigrupi vanem, meistersportlane (1990).

Alpinistina[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet Carstensz Pyramidi (Lääne-Paapua) tipus 25. juulil 2008

Uute võimaluste avanedes alustas Tõivo Sarmet 1990. aastate keskpaiku mägiekspeditsioonide ja -reiside korraldamist maailma erinevatesse piirkondadesse. Laialdast vastukaja pälvisid tema poolt korraldatud eestlaste esimesed retked-ekspeditsioonid Lõuna-Ameerikasse ja Alaskale. Kuigi Tõivo Sarmet pole end alpinistiks nimetanud, pigem seiklejaks, keerati just tema ettevõtmisel Eesti kõrgalpinismis uus lehekülg, tehti algust rahvusvaheliselt aktsepteeritavate tõusudega kaheksatuhandelistele mäetippudele. Ta kavandas ja juhtis eestlaste esmatõuse maailma tippmägedele Himaalajas ja Karakoramis, tipptulemuseks kujunes Eesti oma Džomolungma (Everesti) ekspeditsiooni korraldamine 2003. aastal, mille käigus Alar Sikk tõusis esimese eestlasena 22. mail Džomolungma mäetippu ja heiskas seal Eesti rahvuslipu.

Tõivo Sarmet on tõusnud neljale endise Nõukogude Liidu seitsmetuhandelisele mäetipule (viienda üritus luhtus 7000 meetril), on tõusnud kahele kaheksatuhendelisele mäetipule ja viie maailmajao kõrgemaile mäele.

Tõivo Sarmet on kahekordne Eesti kõrgtõusude rekordi kaasautor: Kommunismi mäetipp 7495 m (1991) ja Cho Oyu mäetipp 8188 m (1998) ning kahekordne Baltikumi meister kõrgalpinismis (1999 ja 2001).

Tõivo Sarmetile on antud Lumeleopardi aunimetus.

Ta on Mägiekspeditsiooni Klubi asutajaliige (1997) ja kuulub klubi juhatusse.

Valik Tõivo Sarmeti tõuse nimekatele mäetippudele[muuda | muuda lähteteksti]
Tõivo Sarmeti edukaimad õpilased:[muuda | muuda lähteteksti]

Tarmo Riga, Raivo Plumer, Ivar Lai, Alar Sikk jt.

Maailmarändurina[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet Karakorami ekspeditsioonil Broad Peaki taustal, 2001

Maailmarändurina on Tõivo Sarmet matkanud, seigelnud paljudes maailma piirkondades ja riikides: Pamiiri ja Tjan-Šani mäed Kesk-Aasias (Tadžikistan-Kirgiisia-Türkmenistan-Usbekistan-Kasahstan; Gobi kõrb; Kaukaasia mäed (GruusiaSvaneetiaAbhaasia – Musta mere rannik), Sajaanid ja Baikali ümbrus; Kamtšatka ja sealsed vulkaanid; Kesk- ja Lääne-Euroopa riigid, Soome-Karjala-Island; Argentina Andid ja Brasiilia kosed; Boliivia-Peruu Andid, järved, soolakud; Alaska ja USA läänerannik; Mehhiko-Guatemala mäed ja džunglilinnad; Himaalaja-Karakorami hiidmäed ja platood Indias-Nepalis-Pakistanis; Tiibet-Hiina-Jaapan; Lääne-Paapua džunglid ja metsarahvad; Uus-Meremaa; Bali saar; Keenia-Tansaania mäed ja tasandikud, Namiibia-Botswana-Zimbabwe kõrbed, jõed ja kosed; Kagu-Aasia džunglilinnad ja -templid, kalliskivi maardlad; Etioopia mäed, vulkaanid ning termaalalad, kaljukirikud ja loodusrahvad jne.

Aunimetused ja tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet hoidmas Eesti lippu koos Alar Sikuga Mt. Everesti põhjasadulal, 7070 m, mai 2003.a.
Tõivo Sarmet koos Alar Sikuga Mt. Everesti põhjasadulal, 7070 m, mai 2003.a.

Tõivo Sarmet on koos Raivo Plumeriga kirjutanud mälestusteraamatu “Everesti päevik”, Pegasus, 2005.

Sarmeti ekspeditsioonidest on valminud kaks dokumentaalfilmi:

Ta on kirjutanud artikleid ja reisikirju ajakirjadele Horisont, Loodus, Adrenaliin ja Go; on andnud intervjuusid ajalehtedele, esinenud raadiosaadetes ja telesaadetes:

  • "Kilimanjaro on igale tervele inimesele jõukohane", Adreanaliin nr 8, 2006
  • "Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot", Go nr 2, 2006
  • "Säästuekspeditsiooniga esimesele kaheksatuhandesele", Go nr 5, 2008
  • "Paapua – elu nagu filmis", Go nr 5, 2008
  • "Kirsiõied, Fuji ja Baruto", Go nr 3, 2010
  • "Eesti aastapäev Mehhiko tipus", Go nr 3, 2011

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tõivo Sarmet on abielus Õnne Sarmetiga, neil on kolm poega Tarvo (1976), Margus (1978) ja Jürgen (1986).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]