Han-Tengri

Allikas: Vikipeedia
Han-Tengri
Han-Tengri
Han-Tengri
Kõrgus 7010 m
Asukoht Aasia (Kasahstan/ Kõrgõzstan/Hiina)
Ahelik, mäestik Tian Shan
Suhteline kõrgus 1685 m
Esmavallutamine 1931
Koordinaadid 42° 12′ 39″ N, 80° 10′ 30″ Ekoordinaadid: 42° 12′ 39″ N, 80° 10′ 30″ E
Han-Tengri (Hiina)
Han-Tengri
Han-Tengri põhjast Kasahstani postmargil
Han-Tengri lõunast Kõrgõzstani postmargil

Han-Tengri on püramiidikujulise tipuga mägi Tian Shanis Tengri-Tagi ahelikus Kasahstani, Kõrgõzstani ja Hiina piiril.

Mäe kõrgus koos liustikuga on 7010 meetrit ja ilma liustikuta 6995 meetrit.

Han-Tengri on Džengiši (endine Pobeda; 7439 m) järel kõrguselt teine mäetipp Tian Shanis. Ta on Kasahstani kõrgeim tipp ning Kõrgõzstanis kõrguselt kolmas pärast Džengiši ja Lenini mäetippu (7134 m).

Han-Tengri on maailma põhjapoolseim üle 7000 meetri ulatuv mäetipp. Tal on teistest sarnastest mägedest lühem vallutamiseks sobiv hooaeg, karmim ilmastik ja hõredam õhk.

Alpinism[muuda | muuda lähteteksti]

1987. aasta ekspeditsioonis kolm eestlast[muuda | muuda lähteteksti]

1987. aastal korraldati ametiühingute üleliiduline alpinistide ekspeditsioon Han-Tengrile. Ekpeditsioonist osavõtu põhitingimuseks oli eelneva kahe seitmetuhandelise tipputõusu kogemuse olemasolu. Kandidaate kogunes 86, kellest alles jäeti 46, nende seas Kalev Muru, Jaan Künnap ja Alfred Lõhmus (kõigil kolmel vähemalt viis tipputõusu varasemast perioodist).[1]

Ekspeditsioon startis 15. juulil Prževalskist. Kui sekeldused piirilubadega lõpuks olid klaaritud (osavõtjad olid Nõukogude Liidu 40 erinevast linnast), oodati kaks nädalat kopterit, et lennata Lõuna-Engiltšeki liustikule. Baaslaager rajati otse Pobeda tipu vastas Lõuna-Engiltšeki liustiku paremale kaldamoreenile 4000 m kõrgusele. Pärast aklimatiseerumistõuse ja väliööbimist 5200 m kõrgusel enda kaevatud lumekoopas, jõudsid kõik ülespürgijad ka tipus ära käia.[1]

Kalev Muru ja Jaan Künnap jõudsid tippu lumesajus ja halva nähtavuse juures 8. augustil kella nelja paiku pärast lõunat. Sellesama lumesaju tõttu jõudsid nad tipust tagasi 6400 m kõrgusel asuvasse vahelaagrisse alles pool üks öösel. Alfred Lõhmus, kes oli sattunud teise tõusurühma, jõudis tippu ilusa ilmaga 10. augustil ja sai tipust üles võtta ilusad kaadrid.[1]

2004. aasta maavärinast põhjustatud laviin[muuda | muuda lähteteksti]

5. augustil 2004 toimus Han-Tengril maavärina tagajärjel jää- ja lumelaviin. Laviin vallandus Tšapajevi nõlvalt 6000 meetri kõrguselt ja tabas 4700 meetri kõrgusel mägironijaid. Kokku 11 Tšehhi, Ukraina ja Venemaa alpinisti hukkus.[2]

Laviin puhkes varahommikul kell 4.30, mil mäge oli vallutamas umbes 50 alpinisti. Sel ajal oli mäel ka 10-liikmeline Jaan Künnapi juhtimisel Eesti ekspeditsioon.[3] Eesti ekspeditsiooni liikmed jäid laviini alumisse ossa, kuid pääsesid õnnelikult ja organiseerisid laviinijäänute päästmistöid[2]. Nad päästsid tšehhi ja vene alpinisti elu ning aitasid päästetööle tõhusalt kaasa[3]. Eesti grupis kaasa teinud alpinistist arst Boriss Slepikovski andis päästetuile kohapeal vajalikku esmaabi[3].

Jaan Künnap kommenteeris ETV saates Aktuaalne Kaamera, et "Eestlased pääsesid laviinist napilt. Kümme minutit siia sinna."[3] Eesti grupis olid peale Künnapi ja Slepikovski Alar Sikk, Kristjan-Erik Suurväli, Priit Joosu, Priit Simson ja veel neli alpinisti. Et päästeteenistuse hinnangul oli mäe lõunakülg endiselt väga laviiniohtlik, loobusid eestlased 5. augustil tipu vallutamise üritustest ja naasid baaslaagrisse[3]. Seekord jäi saavutatud tõusukõrguseks Han-Tengri mäel 6000 m[4].

Eesti alpinistide tipputõusud[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiallikas: [5]

Eesti naisalpinistid Han-Tengri tipus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Lumeleopardid. jkalpiklubi.ee
  2. 2,0 2,1 Ajalugu 2000–2009. alpinism.ee
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Lood Han-Tengri laviinist. 07.08.2004. jkalpiklubi.ee
  4. Kristian-Erik Suurväli. alpinism.ee
  5. Eestlased ja Han-Tengri. ajaveeb.alpinism.ee
  6. Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost. jkalpiklubi.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]