Indrek Sirel

Allikas: Vikipeedia
Indrek Sirel
Indrek Sirel NATO õppuse "Steadfast Jazz" avatseremoonial Poolas (2013)
Sündinud 16. jaanuar 1970 (53-aastane)
Truudusvanne  Nõukogude Liit
 Eesti
Teenistus Nõukogude armee
Eesti kaitsevägi
Teenistusaeg 1991
1993 – ...
Auaste kindralmajor
Juhtinud
Sõjad/lahingud Afganistani sõda
Autasud Loetelu

Indrek Sirel (sündinud 16. jaanuaril 1970 Tallinnas) on Eesti kaitseväelane (kindralmajor), kes aastatel 2007–2012 oli maaväe ülem ja 2016–2021 kaitseväe juhataja asetäitja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sirel on sündinud 1970. aastal Tallinnas. [1]

1991. aastal lõpetas ta Moskva sõjaväeakadeemia, teenides hiljem Nõukogude armees rühmaülemana. 1993. aastal liitus Sirel Eesti Kaitseväega, teenides aastail 1993–1999 järjestikku Alfa kompanii ülemana Kalevi üksik-jalaväepataljonis, kompaniiülemana Põhja üksik-jalaväekompaniis, pataljoniülemana Viru üksik-jalaväepataljonis ja erinevatel ametikohtadel Kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas. [1]

Vahemikus 1999–2000 osales Sirel Ameerika Ühendriikide relvajõudude Fort Leavenworthi baasis juhtimis- ja kindralstaabi kursustel. 2001–2004 teenis Sirel Kaitseväe peastaabi operatiivosakonna jaoskonna ülemana ja hiljem ka analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema asetäitjana. 2003. aastal lõpetas Sirel Soome Riikliku Kaitseakadeemia kindralite erikursuse. [1]

2004.-2005. aastal teenis Sirel Afganistanis ISAFi staabi mitmeriigivägede ühendoperatiivosakonna (CJ3) planeerimisohvitserina, olles samaaegselt ISAFi Eesti kontingendi rahvuslik vanem.[1]

Aastail 2005-2006 oli Sirel Scoutspataljoni ülem. 2006. aastal määrati ta Maaväe staabi ülemaks ja vahemikus 2007–2008 täitis ta maaväe ülema ülesandeid, kuni määramiseni maaväe ülemaks 2008. aastal (teenis ametis kuni 2012. aastani). [2] 2009. aastal lõpetas ta Ameerika Ühendriikide Maaväe Sõjakolledži, omandades magistrikraadi strateegiliste uuringute alal. [1]

2012. aasta lõpus määrati ta teenistusse NATO Brunssumi ühendväejuhatuse väljaõppeosakonna (J7) ülema asetäitjana. Sirel teenis seal kuni 2016. aastani, olles vastutav mitmete õppuste ja väljaõppeürituste (nt Steadfast Jazz 13 ja Trident Juncture 15) planeerimise eest. [1]

2016. aasta juulis määrati Sirel Kaitseväe juhataja asetäitjaks, ülesandega nõustada Kaitseväe juhatajat haridus-, koolitus- ja arendusküsimustes põhitähelepanuga maaväel.[1][3] 14. juunil 2021 võttis ameti üle brigaadikindral Veiko-Vello Palm ja Indrek Sirel siirdus edasi kaitseväe sõjaliseks esindajaks NATO ja Euroopa Liidu juures, kus ta oli ametis kuni juuli lõpuni 2022. [4]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Sirel on abielus ja tal on kaks poega.[1] Tema isa Arvo Sirel (1944–2023) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Sirel USA relvajõudude kindralmajori Aundre F. Piggeega õppuse "Saber Strike 2012" peakorteri ees Tapal

Nõukogude armees[muuda | muuda lähteteksti]

Auastmed
Õlakud Auaste Kuupäev
leitnant 1991

Eesti kaitseväes[muuda | muuda lähteteksti]

Õlak Auaste Kuupäev
Leitnant 1993
Kapten 1993
Major 17. veebruar 1998[5]
Kolonelleitnant 19. juuni 2002[6]
Kolonel 18. veebruar 2008[7]
Brigaadikindral 20. juuni 2012[8]
Kindralmajor 14. veebruar 2018[9]

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Teenetemärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti teenetemärgid
Kotkaristi IV klassi teenetemärk[1] 5. veebruar 2004[10]
Kaitseväe teenetemärk (kaitsealased teened)[1]
Maaväe Ohvitseri Kuldrist[1]
Kaitseväe eriteenete rist[11]
Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"[11]
Kotkaristi II klassi teenetemärk[12] 27. jaanuar 2020
Välismaised teenetemärgid
Ameerika Ühendriikide teeneteordeni komandöri klassi teenetemärk (Legion of Merit)[1]
Ameerika Ühendriikide Marylandi rahvuskaardi eeskujuliku teenistuse medal[13]
NATO mitte-artikkel V medal (ISAF)[1]
Läti maaväe teenetemärk[1]
Leedu maaväe teenetemärk[1]

Rinnamärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Sirel Poolas toimunud õppuste "Steadfast Jazz 2013" ajal intervjuud andmas
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 "Brigaadikindral Indrek Sireli elulugu" (PDF). Eesti kaitsevägi. Vaadatud 1. veebruar 2018.
  2. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 91.
  3. ↑ Kaitseminister nimetas ametisse kaitseväe kolm tippjuhti, ERR uudised
  4. ↑ "Kindral Palm asub kaitseväe juhataja asetäitja ametikohale". Eesti kaitsevägi. 14. juuni 2021. Vaadatud 15. juuni 2021.
  5. ↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 31". Riigi Teataja. Vabariigi President. 1998. Vaadatud 1. veebruar 2018.
  6. ↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 28". Riigi Teataja. Vabariigi President. 2002. Vaadatud 1. veebruar 2018.
  7. ↑ "45. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi President. 18. veebruar 2008. Vaadatud 1. veebruar 2018.
  8. ↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine nr 12". Riigi Teataja. Vabariigi President. 23. juuni 2012. Vaadatud 1. veebruar 2018.
  9. ↑ Andres Einmann (14. veebruar 2018). "President ülendas järgmise kaitseväe juhataja Martin Heremi kindralmajoriks". Postimees. Vaadatud 14. veebruar 2018.
  10. ↑ "Riiklike autasude andmine nr 532" (PDF). Riigi Teataja. 2004. Vaadatud 1. veebruar 2018.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 "Ilves nimetas Sireli maaväe ülemaks". Eesti Suursaatkond Washingtonis. 9. aprill 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. mai 2008. Vaadatud 3. veebruar 2018.
  12. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 20040
  13. ↑ "President ülendas maaväe ülema brigaadikindraliks". Postimees. 20. juuni 2012. Vaadatud 1. veebruar 2018.
  14. ↑ "Biography of Brigadier General Indrek Sirel" (PDF) (inglise keeles). Eesti kaitsevägi. Vaadatud 1. veebruar 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Indrek_Sirel&oldid=6349314"