Selts Scouts Rügement

Selts "Scouts Rügement" asutati 27. märtsil 1934. aastal Tallinnas Kaitseliidu Tallinna Maleva majas (Kaarli tänav 10, hoone asus osaliselt praeguse Vabamu asukohal) Eesti ohvitseride poolt, kes olid võidelnud Vabadussõja ajal 1918. aastal formeeritud Scouts Rügemendi ridades, mis oli hilisema Scoutspataljoni eelkäija.

Selts koondas Scouts-väeosas võidelnud ohvitsere ja sõdureid ning andis 1936. aastal välja ajalooraamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas", mis käsitles detailselt Vabadussõja lahinguid, kus väeosa osales. Raamatu koostajaks oli määratud leitnant Aarne Võting. Seltsi eestvõtmisel avati rügemendis teeninud Vabadussõjas osalenud meestele 06. jaanuaril 1935. aastal Viljandis kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoneri osavõtul mälestustahvel, mis Nõukogude võimu ajal hävitati ja taasavati 1990. aastatel.

Seltsi asutamine

Seltsi "Scouts Rügement" asutasid 27. märtsil 1934. aastal Tallinnas Kaitseliidu Tallinna Maleva majas Kaarli tänav 10 Vabadussõjas formeeritud Scouts Rügemendi ridades võidelnud 27 ohvitseri, asutajaliikmete kolonel Friedrich-Karl Pinka, tollal kolonelleitnant Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 Raidna), kapten Hans Ingermanni (alates 1935 Hirvelaan) ja Johannes Animägi (Päewaleht) eestvedamisel. Viimatinimetatud neli meest allkirjastasid ka seltsi põhikirja (seltsi põhikiri ERA.796.1.1).

Seltsi eesmärk

Seltsi eesmärgiks oli põhikirja järgi "koondada Scouts Rügemendis teeninud kodanikke, jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust, koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest" (seltsi põhikiri ERA.796.1.1).

Seltsi tegevus

1936. aastal andis selts "Scouts Rügement" välja rügemendi tegevust käsitleva ajalooraamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas", mille ametlikuks koostajaks oli juba aastaid varem määratud leitnant Aarne Võting, kuid mille valmimisele aitasid jõudumööda kaasa paljud ise Vabadussõjas osalenud ja Scoutsrügemendis teeninud ohvitserid ja sõdurid, näiteks seltsi asutajaliikmed ja eestvedajad kolonel Friedrich-Karl Pinka ja tollal kolonelleitnandi auastmes Herbert Voldemar Freiberg (alates 1936 Raidna, alates 1939 kolonel).

Selts "Scouts Rügement" tähistas Scoutsrügemendi asutamise kuupäevana 21. detsembrit 1918, korraldas ekskursioone rügemendi vanadesse lahingupaikadesse ja hoidis tihedat sidet Scouts Üksiku Jalaväepataljoniga, keda seltsiliikmed pidasid Scoutsrügemendi otseseks järglaseks.

Seltsil oli oma pitsat ja rinnamärk (seltsi põhikiri ERA.796.1.1).

Seltsi liikmed

Seltsi tegevliikmeteks võisid olla "kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kaitseväe ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid" (seltsi põhikiri ERA.796.1.1). 1935. aastal oli seltsi nimekirjas 93 liiget, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150 (liikmete nimekirja raamat ERA.796.1.5)

Mälestustahvel Viljandis

Seltsi algatusel avati jaanuaris 1935 Viljandis rügemendi esimestele Vabadussõtta suundunud scoutidele mälestustahvel, avamistseremooniale oli kutsutud ka vägede ülemjuhataja Laidoner (seltsi protokolliraamat ERA.796.1.2).

Mälestustahvel taasavati 1990. aastatel.

Seltsi likvideerimine

Selts "Scouts Rügement" likvideeriti Nõukogude võimu nõudmisel 1940 ja seltsi kõik dokumendid anti üle Riigiarhiivile (seltsi põhikiri ERA.796.1.1; protokolliraamat ERA.796.1.2; kirjavahetus ERA.796.1.3 ja ERA.796.1.9, lauajuhend ERA.796.1.6, jpm).