Artur Tiganik
Ilme
| Artur Tiganik | |
|---|---|
| Sünniaeg |
13. jaanuar 1971 Loksa, Eesti |
| Teenistus |
1988–1992: Nõukogude sõjavägi 1992–2022 Eesti kaitsevägi |
| Auaste | Brigaadikindral |
| Juhtinud |
1992–1993 jalaväerühm Kalevi üksik-jalaväepataljonis 1993–1994 Kalevi üksik-jalaväepataljoni 1. jalaväekompanii 1996–2000 Kalevi üksik-jalaväepataljon 2001–2004 Scoutspataljon 2004–2009 1. jalaväebrigaad |
| Autasud |
Kaitseväe teenetemärk Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge" Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk |
Artur Tiganik (sündinud 13. jaanuaril 1971 Loksal) on Eesti erusõjaväelane.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1988 Loksa Keskkooli vene õppekeelega klass[1]
- Rjazani Kõrgem Õhudessantkool
- Relvastuskontrolli kursus Ühendkuningriigis
- Demokraatliku juhtimise kursus
- Pataljoni- ja garnisoniülemate kursus Taanis
- 2001 Balti Kaitsekolledž
Teenistuskäik
[muuda | muuda lähteteksti]2005. aastal osales Tiganik Afganistanis välisoperatsioonil.[2]
| Rühmaülem Kalevi üksik-jalaväepataljonis | 1992–1993 |
| Kompaniiülem Kalevi üksik-jalaväepataljonis | 1993–1994 |
| Julgeoleku jaoskonna ülem Kalevi üksik-jalaväepataljonis | 1994–1995 |
| Staabiülem Kalevi üksik-jalaväepataljonis | 1995–1996 |
| Kalevi üksik-jalaväepataljoni ülem | 1996–2000 |
| Kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna juhtimisjaoskonna juhtimissektsioon, vanemstaabiohvitser | 2000–2001 |
| Scoutspataljoni ülem | 2001–2004 |
| 1. jalaväebrigaadi ülem | 2004–2009 |
| Maaväe staabi ülem | 2009–2012 |
| Maaväe ülem | 2012–2014 |
| Kaitseväe juhataja asetäitja | 2014–2016 |
| Eesti sõjaline esindaja NATO Euroopa Ülemjuhatuse (SHAPE) juures[3] | 2016 |
Auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]| Õlak | Auaste | Kuupäev |
|---|---|---|
| Nooremleitnant | 1992 | |
| Leitnant | 21. juuni 1993 | |
| Kapten | 19. veebruar 1996 | |
| Major | 18. juuni 1999 | |
| Kolonelleitnant | 12. juuni 2003 | |
| Kolonel | 16. juuni 2008 | |
| Brigaadikindral | 5. veebruar 2015 |
Tegevus poliitikas
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast kolme kümnendit relvajõududes arvati ta 2022. aasta augustis kaitseväe juhataja otsusel reservi.
Nagu mõned teisedki endised Eesti ohvitserid, sisenes ka Tiganik hiljem poliitikasse. Artur Tiganik on alates 2022. aastast erakond Isamaa liige. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 248 häält ning ei osutunud valituks.
Autasud
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on abielus ning tal on üks tütar. Lisaks emakeelele räägib ta ka inglise ja vene keelt. Tema hobide hulka kuuluvad jäähoki, rulluisutamine ja mootorrattasõit.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Loksa Gümnaasiumi XXXIV lend 1988[alaline kõdulink]
- ↑ Kolonel Tiganik asub Maaväe staabi ülema ametikohale. Postimees, 2. aprill 2009
- ↑ Kaitseminister nimetas ametisse kaitseväe kolm tippjuhti. ERR uudised, 17. mai 2016