Kevadtorm

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kevadtorm on Eesti kaitseväe maaväe lahinguõppus, mis peetakse iga aasta kevadel. Esimene Kevadtormi õppus peeti 2003. aastal Lääne-Virumaal, järgmised:

  • 2004. aastal Ida-Virumaal
  • 2005. aastal Valga- ja Võrumaal
  • 2006. aastal Ida-Virumaal ja Jõgevamaal
  • 2007. aastal Tartu- ja Põlvamaal
  • 2008. aastal Lääne- ja Ida-Virumaal
  • 2009. aastal Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal
  • 2010. aastal Pärnu- ja Viljandimaal
  • 2011. aastal Põlva-, Võru- ja Tartumaal ning õppuse lahingufaas peeti Põlvamaal Vastse-Kuuste ja Kõlleste vallas
  • 2012. aastal 3.19. maini Ida- ja Lääne-Virumaal
  • 2013. aastal 9.–25. maini Harju- ja Lääne-Virumaal
  • 2014. aastal 5.–23. maini Viljandi-, Võru-, Tartu-, Valga- ja Põlvamaal
  • 2015. aastal peeti õppus Siil 2015
  • 2016. aastal Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaal
  • 2017. aastal 8.–25. maini Ida- ja Lääne-Virumaal
  • 2018. aastal õppus Siil 2018
  • 2019. aastal Virumaal [1]
  • 2020. aastal Pärnumaal[2]
  • 2021. aastal Põhja- ja Kesk-Eestis[3]

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Õppuse eesmärk on kokku harjutada 1. jalaväebrigaadi üksusi ja allüksusi, mis muul ajal paiknevad ja treenivad eri asukohtades. Peamine rõhk on jalaväepataljoni tegevusel, mille ajateenijatest sõdurid arvatakse pärast õppust reservi. Lahingutegevusse on kaasatud ka suurtükivägi, pioneerivägi ja õhutõrje. Üksused harjutavad viivitus-, kaitse- ja ründelahingut.

Osalejad[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt osaleb õppusel 2000–4000 kaadrikaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast ning ametnikku. Vastutegevust teeb üldjuhul Scoutspataljon. 2011. aasta Kevadtormil viisid vastutegevust läbi Scoutspataljon ja Läti jalaväebrigaadi 2. pataljoni kompanii, samuti Eesti õhuvägi.

Kevadtorm 2019[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kevadtorm 2019

Kuueteistkümnendal õppusel Kevadtorm 2019 osales üle 9000 kaitseväelase. Õppusel osalesid nii maavägi, õhuvägi kui ka merevägi. Kaasatud olid 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja kaitseliidu üksused. Koostööd harjutasid politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ja kohalikud omavalitsused[4]. Kevadtormil osalesid ka NATO lahingugrupi ning õppuse ajaks Eestisse saabunud liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased.

29. aprillist kuni 17. maini kestnud õppuse Kevadtorm 2019 põhiraskus langes eelkõige Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutas ka Harju ja Jõgeva maakonda. Õppuse põhitegevus toimus Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula vallas ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linnas.[5]

Kevadtorm 2020[muuda | muuda lähteteksti]

Plaani kohaselt harjutasid Kevadtormil osalevad üksused ja allüksused omavahelist koostööd lahinguülesannete täitmisel. Õppus oli jaotatud kahte etappi. 25.–30. aprillini toimus väliõppus, mille käigus mängiti läbi etteantud taktikaline olukord. 1.–8. maini toimus keskpolügoonil üksuste lahinglaskmised, kus treeniti peamiselt jalaväe- ja lahingutoetusüksuste koostööd lahinguolukorras.

Kevadtormi peamised treenitavad olid Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Viru jalaväepataljoni baasil välja õpetatud üksused. Väliharjutuse ajal etendas vastase rolli 1. jalaväebrigaad, mille põhijõu moodustasid jalaväe lahingumasinatel liikuvad Scoutspataljon ja NATO liitlaste lahingugrupp.[6]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt on õppus üles ehitatud järgmiselt:

  1. nädal – jalaväepataljoni kompaniide koostööõpe;
  2. nädal – jalaväepataljoni ja lahingutoetusrelvaliikide koostööõpe;
  3. nädal – lahinguharjutus (sõjamäng) ja alade koristamine.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]