Mine sisu juurde

Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (S)

Allikas: Vikipeedia
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Z

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega S:

Nimi Tüüp Ringkond Haru Aeg Märkused
Saarbrücken Krahvkond u.1120 999: castellum Sarabrucca esmamainimine
Metzi piiskoppidele
Alam-Saargau krahvidele
Ardenni krahvidele
1353: Saarbrücken läks Nassau krahvide Walrami liinile
1381–1793: Nassau-Saarbrückeni krahvidele
1801–1815: Prantsusmaale
1815: Preisimaale
Saarwerden ja Lahr Krahvkond
Sagan Hertsogkond
Püha Blasiuse klooster Schwarzwaldis Abtkond
Püha Emmerami klooster Regensburgis 830–975: ühendatud Augsburgiga
1500: Baieri ringkond
1793: Vürstide nõukogu
Sankt Galleni klooster 1207 1799: annekteeriti Helveetsia vabariiki
Sankt Gallen 1401: Riigilinn 1454: Liidus Šveitsi Konföderatsiooniga
1648: lahkus keisririigist
1798: uus Säntise kanton Helveetsia vabariigis
1803: Sankt Galleni kanton
Püha Georgi klooster Isnys Abtkond Šva 1793: Vürstide nõukogu
Püha Huberti klooster Abtkond
Püha Johannese klooster Thurtalis Klooster
Kornelimünsteri klooster Abtkond A Rein 1793: Vürstide nõukogu
Püha Maximini klooster Trieris Klooster
St. Peter Alluvusala
Püha Peetri klooster Schwarzwaldis Abtkond
Püha Ulrichi ja Afra klooster Augsburgis Abtkond 1793: Vürstide nõukogu
Salem
Salm 1019: krahvkond
1623: vürstkond
1019 Eraldus Saarbrückenist
1170: jagunes Alam-Salmiks (Reifferscheidi isandad) ja Ülem-Salmiks ("Wild- und Rheingrafen" või "Metsa- ja Reinikrahvid")
1639: Salm-Reifferscheid-Dyck eraldus Alam-Salmist
1651: Ülem-Salm jagunes Salm ja Salm-Grumbach
1654: Vürstide nõukogu
1676: Salm jagunes Salm-Salm ja Salm-Kyrburg
1734: Alam-Salm jagunes Salm-Reifferscheid-Bedbur ja Salm-Reifferscheid-Raitz
Salm-Badenweiler Krahvkond Ü Rein 1431 Eraldus Ülem-Salmist
1520: jagunes endaks ja Salm-Neuburgiks
1600: annekteeriti Lotringisse1608: Taasloodi
1670: Annekteeriti Prantsusmaasse
Salm-Blankenburg Krahvkond 1246 Eraldus Ülem-Salmist
1506: annekteeriti Lotringisse
Salm-Dhaun
Salm-Daun
1263: krahvkond Ü Rein 1499 1263: eraldati Ülem-Salmist
1499–1574: Salmi osa
1574: jagunes endaks, Salm-Grumbachiks ja Salm-Salmiks
1697: jagunes endaks ja Salm-Puttlingeniks
1750: Salm-Grumbachi osa
1750: annekteeriti Salm-Puttlingeni
1815: Preisimaale
Salm-Grumbach Krahvkond Ü Rein 1574 Eraldus Salm-Dhaunist
1668: jagunes endaks ning Salm-Rheingrafenstein ja Grehweileriks
1801: annekteeriti Prantsusmaa poolt
1803: nimetati ümber Salm-Horstmariks koos uute territooriumidega
Salm-Hoogstraten Krahvkond Ü Rein IH 1696 Eraldus Salm-Neuweilerist
1739: nimetati ümber Salm-Salmiks
Salm-Horstmar Krahvkond Šva ŠR 1803: nimetati ümber Salm-Dhaunist 1269: Münsteri piiskopkonna osa
Omandas Horstmari krahvkonna Preisimaal ja osa Limpurgi krahvkonnast Württembergis
1803: nimetati ümber Salm-Dhaunist
1806: annekteeriti Bergi
1810: annekteeriti Prantsusmaa poolt
1815: Preisimaale
1816: Salm-Horstmari vürst Preisimaal
Salm-Kyrburg Krahvkond Ü Rein 1499 Eraldus Ülem-Salmist
1607: jagunes endaks, Salm-Mörchingeniks ja Salm-Troneckeniks
1681: annekteeriti Salm-Mörchingeni
Salm-Kyrburg 1086: krahvkond
1742: vürstkond
Ü Rein IH Omandas Overijse vürstkonna ja Leuze Pecq isandkonna Belgias
Omandas Boxeni ja Meer-Gesteli isandkonnad Madalmaades
1806: Reini Liit
1811: Prantsusmaale
1813: mediatiseeriti Preisimaale
1905: Liin suri välja; tiitli omandasid Salm-Salmi vürstid
1742: eraldus Salm-Leuzest
1815: Preisimaale
Salm-Leuze Krahvkond, hiljem vürstkond IH 1696 Eraldus Salm-Neuweilerist
1742: jagunes endaks ja Salm-Kyrburgiks
1779: annekteeriti Salm-Kyrburgi
Salm-Mörchingen Krahvkond Ü Rein 1607 Eraldus Salm-Kyrburgist
1688: annekteeriti Salm-Neuweilerisse
Salm-Neuburg Krahvkond
pfaltskrahvkond aastast 1629
Ü Rein 1520 Eraldus Salm-Badenweilerist
1653: territooriumid Sinzendorfile
1784: Hääbus
Salm-Neuweiler Krahvkond Ü Rein 1608 Eraldus Salm-Salmist
1696: jagunes Salm-Hoogstrateniks ja Salm-Leuzeks
Salm-Puttlingen Krahvkond Ü Rein 1697 Eraldus Salm-Dhaunist
1748: nimetati ümber Salm-Dhaunik
Salm-Reifferscheid Krahvkond
1455: krahvkond
Ü Rein 1416 Loodi Alam-Salmi ja Reifferscheidi ühinemisest
1639: eraldati Alam-Salmist
1693: jagunes Salm-Reifferscheid-Bedburiks ja Salm-Reifferscheid-Dyckiks
1801–1813: annekteeriti Prantsusmaa poolt
1815: Preisimaale
Salm-Reifferscheid-Bedbur Krahvkond
Vürstkond aastast 1803
Ü Rein 1639 Eraldus Salm-Reifferscheidist
1734: jagunes endaks, Salm-Reifferscheid-Hainsbachiks ja Salm-Reifferscheid-Raitziks
1804: nimetati ümber Salm-Reifferscheid-Krautheimiks
Salm-Reifferscheid-Dyck Krahvkond A Rein 1806: Reini Liit
1811: Prantsusmaale
1813: mediatiseeriti Preisimaale
1816: Salm-Reifferscheid-Dycki vürst Preisimaal
1888: Liin suri välja; tiitli omandasid Salm-Reifferscheid-Krautheimi vürstid
Salm-Reifferscheid-Hainsbach Krahvkond 1734 Eraldus Salm-Reifferscheid-Bedburist
Salm-Reifferscheid-Krautheim Vürstkond Šva ŠR 1804 Nimetati ümber Salm-Reifferscheid-Bedburist
Salm-Reifferscheid-Raitz Krahvkond
1790: vürstkond
1734 Eraldus Salm-Reifferscheid-Bedburist
Salm-Rheingrafenstein ja Grehweiler Krahvkond Ü Rein 1688 Eraldus Salm-Grumbachist
Salm-Salm 1574: krahvkond
1623: vürstkond
A Rein, Ü Rein IH 1574 Eraldus Salm-Dhaunist
1608: jagunes endaks ja Salm-Neuweileriks
1738: annekteeriti Salm-Hoogstratenisse
Salm-Salm Krahvkond
1623: vürstkond
A Rein, Ü Rein IH 1739 Nimetati ümber Salm-Hoogstratenist
Salm-Tronecken Krahvkond Ü Rein 1607 Eraldus Salm-Kyrburgist
1637: annekteeriti Salm-Mörchingenisse
Salmannsweiler Abtkond Šva 1793: Vürstide nõukogu
Salzburg u.543: piiskopkond
798: peapiiskopkond
1278: peapiiskopkond
1803: Salzburgi hertsogkond
1803: Salzburgi kuurvürstkond
Bai VH u.543 1500: Baieri ringkond
1793: Vürstide nõukogu
1803: Ilmalikustati hertsogkonnana endisele Toscana suurhertsogile
1805: Austriale
Sargansi krahvkond Krahvkond 11. sajand? 1458–1798: Vana Šveitsi Konföderatsiooni kondomiinium
1798: annekteeriti Helveetsia vabariigi Linthi kantonisse
1803: ühendati Sankt Galleni kantoniga
Sarrebourg Riigilinn Ü Rein 1641: annekteeriti Prantsusmaasse
Sassenburg Marki krahvidele
Saussenberg Maakrahvkond
Savoia
(Savoia krahvkond,
Savoia hertsogkond)
1031/32: krahvkond
1313: vürstkond
1416: hertsogkond
Ü Rein IH 1032 1401: Ostis Genfi krahvkonna
1419: Omandas Piemonte
1582: Vürstide nõukogu
1792: annekteeriti Prantsusmaasse
1860: Loovutati Prantsusmaale
Sax'i parunkond Parunkond
Saksimaa hertsogiriik 850: Markkrahvkond
888: hertsogkond ja kuurvürstkond
1180: Pärast Heinrich Lõvi riigivande alla panemist territoriaalselt tunduvalt pisemana järglashertsogkond Askania dünastiale
8. sajand u.850: Ludolf nimetati keiser Ludwig Sakslase poolt Saksimaa markkrahviks
961–1106: Billungitele
1106: Heinrich Uhkele
1180: Heinrich Lõvi jäi ilma oma Saksimaa hertsogiriigist
1180: jagunemine Blankenburgi, Cloppenburgi, Hohensteini, Lippe, Oldenburgi, Ravensbergi, Tecklenburgi krahvkondadeks, Vestfaali hertsogkonnaks, Bremeni, Halberstadti, Hildesheimi, Lübecki, Magdeburgi, Mindeni, Münsteri, Osnabrücki, Paderborni, Ratzeburgi, Schwerini ja Verdeni piiskopkondadeks
1260: jagunes Saksi-Lauenburgiks ja Saksi-Wittenbergiks, mõlemad väitsid omavat kuurvürsti tiitlit
Saksimaa kuurvürstiriik 1423–1547: hertsogkond ja kuurvürstkond
1547–1806: kuurvürstkond
1806–1918: Saksimaa kuningriik
Ü Saks KV 1423 Loodi Meißeni markkrahvkonna ja Saksi-Wittenbergi ühendamisega
1485: jagunes ernestiini (Kuurvürstkond, sealhulgas Tüüringi) ja albertiini (Saksi-Meißeni hertsogkond) harudeks
1547: ernestiinist kuurvürsti Johann Friedrich I riigivande alla panek, tema asendamine albertiini Saksi-Meißeni Moritziga, seega albertiini Saksi-Meißeni ühendamine Saksimaasse, samas ernestiini liin lahutati koos Tüüringiga ja jagunes aastal 1553 Saksi-Gothaks (1553–1572) ja Saksi-Weimariks
1582: Vürstide nõukogu
Saksi-Altenburg 1602–1672: hertsogkond
1826–1918: hertsogkond
Ü Saks IH 1602 Eraldus Saksi-Weimarist
1672–1825: personaalunioonis Saksi-Gothaga
Saksi-Coburg 1596–1633: hertsogkond
1681–1699: hertsogkond
Ü Saks IH 1572 Eraldus Saksi-Gothast (1553–1572)
1633: annekteeriti Saksi-Eisenachi
1680: eraldus Saksi-Gothast
1699: ühendati Saksi-Coburg-Saalfeldi moodustamiseks
Saksi-Coburg-Saalfeld Ü Saks IH 1699 Loodi Saksi-Coburgi ja Saksi-Saalfeldi ühinemisega
Saksi-Eisenach 1596–1638: hertsogkond
1640–1644: hertsogkond
1672–1806: hertsogkond
Ü Saks IH 1572 Eraldus Saksi-Gothast (1553–1572)
1638: jagunes Saksi-Weimariks ja Saksi-Altenburgiks
1640: eraldus Saksi-Weimarist
1644: jagunes Saksi-Weimariks ja Saksi-Gothaks
1662: eraldus Saksi-Weimarist
1741: ühendati Saksi-Weimar-Eisenachi moodustamiseks
Saksi-Eisenberg Hertsogkond Ü Saks IH 1680 Eraldus Saksi-Gothast (1640–1680)
1707: annekteeriti Saksi-Gotha-Altenburgi
Saksi-Gotha (1553–1572) Hertsogkond Ü Saks IH 1553 Eraldus Saksi-Tüüringist
1572: jagunes Saksi-Coburgiks ja Saksi-Eisenachiks
Saksi-Gotha (1640–1680) 1640–1680: hertsogkond Ü Saks IH 1640 Eraldus Saksi-Weimarist
1680: jagunes Saksi-Coburgiks, Saksi-Eisenburgiks, Saksi-Gotha-Altenburgiks, Saksi-Hildburghauseniks, Saksi-Meiningeniks, Saksi-Römhildiks ja Saksi-Saalfeldiks
Saksi-Gotha-Altenburg Hertsogkond Ü Saks IH 1680 Eraldus Saksi-Gothast (1640–1680)
Saksi-Hildburghausen 1680: hertsogkond Ü Saks IH 1680 Eraldus Saksi-Gothast (1640–1680)
Saksi-Jena Hertsogkond Ü Saks IH 1662 1600: jagunes Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi vahel
1662: eraldus Saksi-Weimarist
Saksi-Lauenburg Hertsogkond ja kuurvürstkond, Saksi-Wittenbergi rivaal
1356: jäi lõpuks kuurvürsti tiitlist ilma
A Saks 1260 Eraldus Saksimaa hertsogiriigist
1305–1401: jagunes Saksi-Mölln-Bergedorfiks ja Saksi-Ratzeburgiks
1689: personaalunioonis Braunschweigi ja Lünenburg-Cellega pärimise kaudu
1714: personaalunioonis Hannoveri Kuurvürstkonnaga pärimise kaudu
1803: personaalunioonis Brandenburg-Preisimaaga
1815: personaalunioonis Holsteini hertsogkonnaga ja Taani kuningriigiga
1864: personaalunioonis Preisi kuningriigiga
1876: liidendati reaalunioonis Preisimaaga
Saksi-Meiningen 1681–1918: hertsogkond Ü Saks IH 1680 Eraldus Saksi-Gothast (1640–1680)
Saksi-Meißen Hertsogkond Ü Saks IH 1485 Eraldus Saksi-Wittenbergist
1547: Liideti Saksimaa kuurvürstiriiki
Saksi-Merseburg Hertsogkond Ü Saks IH 1656 Eraldus Saksimaa kuurvürstiriigist
1738: annekteeriti Saksimaa kuurvürstiriiki
Saksi-Saalfeld Hertsogkond Ü Saks IH 1680 Eraldus Saksi-Gothast (1640–1680)
1699: ühines Saksi-Coburg-Saalfeldi moodustamiseks
Saksi-Weimar 1572–1806
Hertsogkond
1815: Suurhertsogkond
Ü Saks IH 1553 Eraldus Saksi-Tüüringiist
1582: Vürstide nõukogu
1602: jagunes endaks ja Saksi-Altenburgiks
1640: jagunes endaks, Saksi-Eisenachiks ja Saksi-Gothaks
1672: jagunemine endaks, Saksi-Eisenachiks, Saksi-Marksuhliks ja Saksi-Jenaks
1741: Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi personaalunioon
1809: ühines Saksi-Weimar-Eisenachi moodustamiseks
Saksi-Weimar-Eisenach Hertsogkond Ü Saks IH 1741 Loodi Saksi-Eisenachi ja Saksi-Weimari ühinemisega
Saksi-Weissenfels Hertsogkond Ü Saks IH 1656 Eraldus Saksimaa kuurvürstiriigist
1746: annekteeriti Saksimaa kuurvürstiriiki
Saksi-Wittenberg Hertsogkond ja kuurvürstkond, Saksi-Lauenburgi rivaal
1356: vaieldamatu kuurvürst
Ü Saks KV 1260 Loodi Saksimaa hertsogiriigi jagamisel
1423: ühendati koos Meißeni markkrahvkonnaga Saksimaa kuurvürstiriigi moodustamiseks
Saksi-Zeitz Hertsogkond Ü Saks
Saksi-Zeitz-Naumburg Hertsogkond Ü Saks 1657 Loodi Saksi-Zeitzi hertsogkonna jagamisel
Sayni krahvkond Krahvkond A Rein 1247: Sponheimi krahvidele
1294: jagunemine Sayn-Sayniks ja Sayn-Vallendariks
1606: Sayni, Hachenburgi ja Altenkircheni liinid surid välja
1345: Sayn-Vallendari Salentini ja Wittgensteini krahvkonna pärijanna Adelhei abielu
1605: jagunemine Sayn-Berlebrugiks, Sayn-Sayniks ja Sayn-Wittgensteiniks.
Sayn-Altenkirchen Krahvkond Saksi-Eisenachile
Brandenburg-Ansbachile
Preisimaale
Sayn-Hachenburg Krahvkond Manderscheid-Blankenheimile
Kirchbergile
Nassau-Weilburgile
Sayn-Sayn 1648: jagunemine Sayn-Hachenburgiks ja Sayn-Altenkircheniks
Sayn-Wittgenstein-Berleburg 1361: krahvkond
1792: vürstkond
1605: jagunemine Sayn-Wittgenstein-Berleburgiks ja Sayn-Wittgenstein-Hohensteiniks
1806: annekteeriti Hessen-Darmstadti
1806: annekteeriti Preisimaasse
Sayn-Wittgenstein-Hachenburg 1648: krahvkond 1623: Okupeeriti Kölni peapiiskopkonna poolt
1715: Kirchbergi linnakrahvidele
1799: Nassau-Weilburgi krahvidele
1803: Sayn-Wittenstein-Berleburgile
Luksemburgi suurhertsogkonnale
Sayn-Wittgenstein-Hohenstein 1605: krahvkond
1801: vürstkond
1806: annekteeriti Hessen-Darmstadti
1816: annekteeriti Preisimaasse
Sayn-Wittgenstein-Sayn 1846: Liin hääbus
Schaffhausen Klooster 1080 1049: Pühitseti sisse
1080: Omandas territooriumi Nellenburgi maakrahvkonnalt
1122–1389: Omandas Hiltensweileri maad
1529: Reformatsiooni käigus suletud
Schaffhausen 1190: Vaba riigilinn 1190 1045: Schaffhauseni esmamainimine koos vermimisõigusega
1049: Kõigi pühakute kloostrile
1330: Keiser lubab linna Habsburgidele
1415: Schaffhausen ostab endale sõltumatuse Habsburgidest
1454: Liit Šveitsi Konföderatsiooniga
1501: ühines Šveitsi Konföderatsiooniga
1648: lahkus keisririigist
Schaesberg
Schaumburg 1110: krahvkond
1619: krahvkond
A Rein VK 1110 Jagunemine Schaumburgiks ja Schaumburg-Lippeks
Jagamine aastal 1640, kus enamus selle territooriumist annekteeriti Hessen-Kasselisse; ülejäänud jätkas Schaumburg-Lippena
1646: Schaumburg jagunes – Holstein-Pinneberg muudeti Holstein-Glückstadtiks, Bergeni isandkond Hollandis müüdi, Gemeni isandkond Vestfaalis läks Limburgi krahvile ja Sternbergi krahvkond läks Lippele.
Schaumburg-Lippe 1647: krahvkond
1807: vürstkond
1918: Schaumburg-Lippe Vaba Riik
A Rein VK 1647: Eelnevalt Schaumburgi osa 1946: Liideti Alam-Saksimaaga
Schaumburg ja Holstein-Rendsburg Krahvkond 1290 1474: Liideti Holsteini hertsogkonda
Schaunberg Isandkond
Krahvkond
1559: Liin suri välja
Scheer Isandkond
1785: Friedbergi ja Scheeri vürstlik krahvkond
Thurn und Taxis'ele
Schellenberg Isandkond 1510: Viimane Brandise parun müüs Vaduzi ja Schellenbergi Sulzi krahvidele
1699:Müüdi Liechtensteinile
Schiers Alluvusala
Schillingen Isandkond
Schlettstadt
Sélestat
Vaba riigilinn Ü Rein 1648: annekteeriti Prantsusmaasse
Schliengen Isandkond
Schlitz genannt von Görtz 1116: Isandkond
1677: parunkond
1726: krahvkond
Frank WK 1804: Wetterau krahvid 1116: Fulda kloostrile
1408: nimetati ümber Schlitz genannt von Görtz'iks
1563: Omandas Pfarrstelleni isandkonna
1656: Saavutas sõltumatuse Fuldast
1806: mediatiseeriti Hessen-Darmstadti
Schmalkalden Isandkond Non Fulda kloostrile
Wurzburgi piiskopkonnale
Tüüringile
Hennebergi krahvidele
Hennebergi ja Hesseni ühisvalitsus
1583: Hesseni maakrahvile
Schönborn (Schonborn) Omandas Reichelsbergi
Schönburg (Schonburg) 1700: krahvkond
1790: vürstkond
Ü Saks 1100d; Schonburgi esmamainimine
1569: jagunemine Alam-Schonburgiks ja Ülem-Schonburgiks
1700: Ülem-Schonburgi peaks sai keiserlik krahv
1740: Saksimaa kuurvürstiriigi osalise ülemvõimu all<1790: Ülem-Schonburg jagunes Schonburg-Hartensteiniks ja Schonburg-Waldenburgiks
Schönburg-Hartenstein Vürstkond Ü Saks 1800: eraldus Ülem-Schönburgist
Schönburg-Hinterglauchau Krahvkond Ü Saks Eraldus Alam-Schönburgist
Schönburg-Rochsburg Krahvkond Ü Saks Eraldus Alam-Schönburgist
Schönburg-Waldenburg Vürstkond Ü Saks 1800: eraldus Ülem-Schönburgist
Schönburg-Wechselburg Krahvkond Ü Saks Eraldus Alam-Schönburgist
Schönstein (Schonstein) Isandkond
Schöntal (Schonthal) Abtkond
Schussenried Abtkond Šva 1793: Vürstide nõukogu
Schwabegg Isandkond Mindelheimile
Schwäbisch Gmünd Riigilinn Šva ŠR u.1250 1803: mediatiseeriti Württembergi
Schwäbisch Hall 1280: Vaba riigilinn Šva ŠR 1280 1156: Schwabisch Halli esmamainimine lepingus
Comburg-Rothenburgi krahvidele
u.1116: Läks Hohenstaufenitele
1204: Schwabisch Hall sai linnaks
1802: Kaotas oma territooriumi ja poliitilise sõltumatuse
1803: mediatiseeriti Württembergi
Schwäbisch Wörth Vaba riigilinn 1607/08: Baierile
1705–1714: Vaba riigilinn
Schwalenberg Krahvkond 10. sajand 1137: jagunes Pyrmontiks ja Waldeckiks
Schwalenberg-Sternberg Krahvkond 1613: eraldus Lippe-Detmoldist 1620: taasannekteeriti Lippe-Detmoldi
Schwarzburg Krahvkond<nr>1695: vürstkond 1195: eraldus Käfernburgist 1160: jagunemine Schwarzburgiks ja Kafernburgiks
Aastaks 1184: Omandas Schwarzburgi, Blankenburgi ja Konigsee
1248: Omandas Sondershauseni
1302: annekteeriti Schwarzburg-Käfernburgi
1306 ja 1332: Ostis Arnstadti isandkonna
1340: Omandas Rudolstadti ja Frankenhauseni
1599: jagunemine Schwarzburg-Sondershauseniks ja Schwarzburg-Rudolstadtiks
1754: Vürstide nõukogu
Schwarzburg-Arenstadt Vürstkond 1721: eraldus Schwarzburg-Sondershausenist 1651–1669 ja 1681–1716: Eksisteerisid Schwarzburg-Arnstadti eraldi liinid
1762: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
Schwarzburg-Arnstadt Krahvkond 1326: eraldus Schwarzburg-Blankenburgist
1642: eraldus Schwarzburg-Sonderhsausenist
Jagunes mitu korda
1583 ja 1669: annekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
Schwarzburg-Blankenburg Krahvkond 1231: eraldus Schwarzburg-Rudolstadtist Hääbus aastal 1357
Schwarzburg-Ebeleben Krahvkond
1681: vürstkond
1642: eraldus Schwarzburg-Sondershausenist 1681–1721: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
Schwarzburg-Frankenhausen Krahvkond 1552: eraldus Schwarzburg-Arnstadtist 1597: annekteeriti Schwarzburg-Rudolstadti
Schwarzburg-Käfernburg Krahvkond 1195: eraldus Käfernburgist 1385: Hääbus
Schwarzburg-Keula Vürstkond 1721: eraldus Schwarzburg-Sondershausenist 1740: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
Schwarzburg-Leutenberg Krahvkond 1324: eraldus Schwarzburg-Schwarzburgist 1564: annekteeriti Schwarzburg-Arnstadti
Schwarzburg-Neustadt Vürstkond 1721: eraldus Schwarzburg-Sondershausenist 1749: taasannekteeriti Schwarzburg-Sondershausenisse
Schwarzburg-Rabenwald Krahvkond 1231: eraldus Schwarzburg-Rudolstadtist 1312: annekteeriti Schwarzburg-Käfernburgi
Schwarzburg-Rudolstadt Krahvkond
1697: vürstkond
Ü Saks IH 1552: eraldus Schwarzburg-Arnstadtist
Schwarzburg-Schwarzburg Krahvkond 1274: eraldus Schwarzburg-Blankenburgist 1316: jagati Schwarzburg-Leutenbergiks ja Schwarzburg-Wachsenburgiks
Schwarzburg-Sondershausen Krahvkond
1697: vürstkond
Ü Saks IH 1552: eraldus Schwarzburg-Arnstadtist Jagunes mitu korda, kuigi jätkas
Schwarzburg-Wachsenburg Krahvkond 1324: eraldus Schwarzburg-Schwarzburgist 1368: annekteeriti Meißenisse
Schwarzen Isandkond
Schwarzenbach Isandkond
Schwarzenberg Isandkond
1429: parunkond
1566: krahvkond
1599: keiserlik krahvkond

1670: keiserlik vürstkond
1671: Vürstlik maakrahvkond
Frank 1347 1500: Frangimaa ringkond
1624: Hääbus
1674: Vürstide nõukogu
Schwarzkrahvkond Krahvkond 1333: eraldus Hohenzollernist 1412: taasannekteeriti Hohenzollerni
Schweidnitz Vürstkond
Schweinfurt 1254: Vaba riigilinn Frank ŠR 1282 791: Schweinfurti esmamainimine
1200d: Sai linnaõigused
1386: ühines Švaabi linnade liiduga
1500: Frangimaa ringkond
1803: mediatiseeriti Baierisse
Schweppenhausen Isandkond
Schwerin Piiskopkond
1180: piiskopkond
A Saks VH 1165: loodi
1180: eraldati valdusena vanemast Saksimaa hertsogiriigist
1648: Ilmalikustati vürstkonnana Mecklenburg-Schwerini koosseisu
Schwerin Vürstkond A Saks 1648: Ilmalikustati Schwerini piiskopkonnast Hallati Mecklenburg-Schwerini poolt
Schwerin 1167: krahvkond 1161 1167: Saksimaa Heinrich Lõvi läänistas Schwerini Hageni Gunzelile
1279: jagunemine Schwerin-Schweriniks ja Schwerin-Wittenburgiks
1323: Schwerin-Boizenburgi liin
1328: Päriti Tecklenburgi krahvkond
1343: Mecklenburg omandas pärilikud õigused
1344: Schwerin-Schwerini liin suri välja
1349: Schwerin-Wittenburg-Boizenburgi liin suri välja
1358: Schwerini krahvide liin suri välja; müüdi Mecklenburgile
Schwyz Keiserlik org 1309: eraldus Habsburgidest 972: "Schwyzi vabade talupoegade kogukond"
1173: Habsburgidele
1240: Schwyz kuulutas otsesõltuvust keisrist
1315: Šveitsi Konföderatsiooni asutajaliige
1648: lahkus keisririigist kui Šveitsi Konföderatsiooni liige
1798–1803: Helveetsia vabariigile
Sélestat (Schlettstadt)
Seckau 1218: piiskopkond
1218: piiskopkond
Aus 1218
Segenberg Isandkond
1628: krahvkond
Waldsteinile/Wallensteinile
Seinsheim Isandkond Frank Schwarzenbergi parunkond 1803: Omandas koha Frangimaa krahvide harus
Selz Keiserlik klooster 991: asutati;
992: Reichsunmittelbar
1481: mediatiseeriti Pfalzi kuurvürstkonda;
1803: Ilmalikustati
Sickingen Krahvkond Šva
Siebenbürgen Vürstkond
Siegburg Riigiklooster
Sigmaringen 1250 900d: ehitati Sigmaringeni loss
1077: esmamainimine Sigimaringin
?–1253: Peutengau-Hirschbergi krahvidele
1270: Montfort'i krahvidele
1290: Müüdi Austriale
1325: Württembergi krahvidele
1362: Werdenbergi krahvidele
1534: Hohenzollerni krahvidele
Sinzendorf 1648: krahvkond
1803: vürstkond
1610: Ernstbrunni parun
1653: Rheinecki linnakrahvid
1803: Winterriedeni linnakrahvid
Sinzendorf-Ernstbrunn Omandas Rheinecki
Sion (Sitten) Piiskopkond u.775 999: piiskopid olid ka Valais' krahvd
1798: annekteeriti Valais'sse, siis Šveitsi
Soest Riigilinn A Rein RR 1609: annekteeriti Klevesse
Söflingen Abtkond Šva 1793: Vürstide nõukogu
Solmsi krahvkond Krahvkond 1129 1258: jagunes Solms-Braunfelsiks ja Solms-Burg-Solmsiks
Solms-Alt-Puch Krahvkond Ü Rein WK 1688 Eraldus Solms-Sonnenwaldest
1711: jagunes endaks, Solms-Kurzwitziks, Solms-Rösaks ja Solms-Sonnenwaldeks
1769: annekteeriti Solms-Kurwitzisse
Solms-Assenheim Krahvkond Ü Rein WK 1632 Eraldus Solms-Baruthist
1699, 1728: eraldus Solms-Rödelheim-Assenheimist
1635, 1722, 1778: annekteeriti Solms-Rödelheim-Assenheimi
Solms-Baruth Krahvkond Ü Rein WK 1600 Eraldus Solms-Laubachist
1622: jagunes endaks ja Solms-Assenheimiks
1696: jagunes endaks, Solms-Laubachiks, Solms-Utpheks ja Solms-Wildenfelsiks
Solms-Braunfels Krahvkond
1742: vürstkond
Ü Rein WK 1258: eraldus Solmsist 1235: jagunes endaks ja Solms-Ottensteiniks
1409: jagunes endaks ja Solms-Lichiks
1592: jagunes endaks, Solms-Greifensteiniks ja Solms-Hungeniks
Solms-Burg-Solms Krahvkond 1258 Eraldus Solmsist
1415: annekteeriti Solms-Braunfelsi
Solms-Greifenstein Krahvkond Ü Rein 1592 Eraldus Solms-Braunfelsist
1693: annekteeriti Solms-Braunfelsi
Solms-Hohensolms Krahvkond Ü Rein WK 1562 Eraldus Solms-Lichist
1718: annekteeriti Solms-Hohensolms-Lichi
Solms-Hohensolms-Lich Krahvkond
1792: vürstkond
Ü Rein WK 1718 Solms-Hohensolmsi ja Solms-Lichi ühendus
Solms-Hungen Krahvkond 1592 Eraldus Solms-Braunfelsist
1678: annekteeriti Solms-Greifensteini
Solms-Kotiz Krahvkond 1747 Eraldus Solms-Kurwitzist
Solms-Kurwitz Krahvkond Ü Rein 1711 Eraldus Solms-Alt-Puchist
1747: jagunes endaks ja Solms-Kotiziks
Solms-Laubach Krahvkond Ü Rein WK 1544 Eraldus Solms-Lichist
1561: jagunes endaks ja Solms-Sonnenwaldeks
1607: jagunes endaks, Solms-Baruthiks ja Solms-Rödelheimiks
1627: jagunes endaks ja Solms-Sonnenwaldeks
1676: annekteeriti Solms-Baruthi
1696: eraldus Solms-Baruthist
Solms-Lich Krahvkond Ü Rein WK 1409 Eraldus Solms-Braunfelsist
1544: jagunes endaks ja Solms-Laubachiks
Jagunes endaks ja Solms-Hohensolmsiks
1718: ühines Solms-Hohensolms-Lichi moodustamiseks
Solms-Ottenstein Krahvkond 1325 Eraldus Solms-Braunfelsist
1424: annekteeriti Solms-Braunfelsi
Solms-Rödelheim Krahvkond Ü Rein WK 1607: eraldus Solms-Laubachist
1699, 1728: eraldus Solms-Rödelheim-Assenheimist
1635, 1722, 1778: annekteeriti Solms-Rödelheim-Assenheimi
Solms-Rödelheim-Assenheim Krahvkond Ü Rein WK 1635, 1722, 1778: Loodi Solms-Assenheimi ja Solms-Rödelheimi liidust 1699, 1728: jagati tagasi Solms-Assenheimiks ja Solms-Rödelheimiks
Solms-Rösa Krahvkond Ü Rein 1711 Eraldus Solms-Alt-Puchist
Solms-Sachsenfeld Krahvkond Ü Rein 1741 Eraldus Solms-Wildenfelsist
Solms-Sonnenwalde Krahvkond Ü Rein 1561 Eraldus Solms-Laubachist
1615: annekteeriti Solms-Laubachisse
1627: eraldus Solms-Laubachist
1688:Jagunes endaks ja Solms-Alt-Puchiks
1803: annekteeriti Solms-Rösasse
Solms-Utphe Krahvkond Ü Rein 1696 Eraldus Solms-Baruthist
1762: Hääbus
Solms-Wildenfels Krahvkond Ü Rein 1696 Eraldus Solms-Baruthist
1741: jagunes endaks ja Solms-Sachsenfeldiks
Solothurn 1218: Vaba riigilinn 1218 1355: Šveitsi Konföderatsiooni assotsieerunud liige; annekteeriti Berni
1481: Šveitsi Konföderatsiooni täisliige
1648: lahkus keisririigist
Sonnenberg 1463: krahvkond 1474: Osteti Austria poolt
Speyer Piiskopkond Ü Rein VH 888 1793: Vürstide nõukogu
1803: annekteeriti Badenisse
Speyer Riigilinn Ü Rein RR 1294 1792: annekteeriti Prantsusmaasse
1816: annekteeriti Baierisse
Spoleto Hertsogkond Itaalias 6. sajand 1201: Kirikuriigile
Sponheim Krahvkond 9./10. sajand 1227: jagunes Sponheim-Ebersteiniks, Sponheim-Heinsbergiks, Sponheim-Kreuznachiks ja Sponheim-Starkenburgiks
Sponheim-Bolanden Krahvkond 1314 Eraldus Sponheim-Kreuznachist
1393: annekteeriti Nassau-Dillenburgi
Sponheim-Kastellaun Krahvkond 1291 Eraldus Sponheim-Kreuznachist
1340: taasannekteeriti Sponheim-Kreuznachi
Sponheim-Eberstein Krahvkond 1227 Eraldus Sponheimist
1263: jagati Sponheim-Kreuznachi ja Sponheim-Starkenburgi vahel
Sponheim-Heinsberg Krahvkond 1227 Eraldus Sponheimist
1258: annekteeriti Sponheim-Ebersteini
Sponheim-Kreuznach Krahvkond 1227 Eraldus Sponheimist
Jagunes mitu korda
1416: jagati Badeni ja Pfalzi kuurvürstkonna vahel
1707: Kõik Pfalzile
Sponheim-Sayn Krahvkond 1261 Eraldus Sponheim-Ebersteinist
1283: jagunes Sayniks ja Sayn-Homburgiks
Sponheim-Starkenburg Krahvkond 1227 Eraldus Sponheimist
1444: jagati Badeni ja Pfalzi kuurvürstkonna vahel
1776: Kõik Pfalzile
Stadion 1200d: Kohalik isandkond
1686: parunkond
1705: krahvkond
12./13. sajand 1100d: Perekonna esmamainimine
1392: Stadioni perekonna jagunemine Švaabi ja Elsassi liinideks
Omandas Thannhauseni
Omandas Waldhauseni isandkonna
1700: Stadioni liinid taasühinesid
1708: jagunemine Stadion-Warthauseniks (hääbus 1890) ja Stadion-Thannhauseniks (hääbus 1908)
1741: jagunes Stadion-Thannhauseniks ja Stadion-Warthauseniks
Päriti Schonborn-Buchheimi krahvide poolt
Stadion-Thannhausen 1705: krahvkond 1741 Eraldus Stadionist
1806: mediatiseeriti Baierisse
Stadion-Warthausen
Stadion-Waldhausen
1705: krahvkond 1741 Eraldus Stadionist
1806: mediatiseeriti Austriasse ja Württembergi
Stargard Hertsogkond 1130: Pommeri hertsogitele
1236: Brandenburgi markkrahvidele
1292: Mecklenburgi vürstidele
1352–1471: Mecklenburg-Stargardile
1348: keiserlik valdus
Starhemberg 1679: krahvkond
1765: vürstkond
1679 1100d: Perekonna esmamainimine
Starhemberg-Schaumburg-Wachsenberg 1705: vürstkond Omandas Schaumburg-Wachsenbergi krahvkonna
Starkenburg Isandkond 1237: Sponheimile
Starkenstein Isandkond
Stauf Ehrenfels Isandkond
Krahvkond
Staufenberg Isandkond
Staufeneck Isandkond 1432: eraldus Staufeneck-Babenhausenist 1599: annekteeriti Donzdorfi
Staufeneck-Babenhausen Isandkond 1351: eraldus Aichenist 1432: jagunes Babenhausen-Mindelheim-Cellmünziks ja Staufeneckiks
Stauffen Isandkond Šva
Stavelot (Stablo) Riigiklooster A Rein 650: ehitati kaksikklooster Stablo-Malmedy
1793: Vürstide nõukogu
Stein Krahvkond
1194: Reinkrahvkond
1072 1268: annekteeriti Reini
Stein am Rhein Klooster
Stein zu Nassau Isandkond
Steinfurt u.1129: Isandkond
1495: krahvkond
A Rein u.1129 1421: annekteeriti Bentheim-Bentheimi
1806: Bergi suurhertsogkonnale
1810: Prantsusmaale
1815: Preisimaale
Sternberg-Manderscheid Krahvkond
Sternberg ja Pyrmont Krahvkond 1536: eraldus Lippest 1583: jagunes Lippe-Detmoldiks ja Pyrmontiks
Sternberg-Schwalenberg Krahvkond 1627: eraldus Lippe-Detmoldist 1736: jagunes Lippe-Biesterfeldiks ja Lippe-Weissenfeldiks
Sternstein 1641: Vürstlik krahvkond Bai 1500: Baieri ringkond
Lobkowitzile
Stetten Isandkond
Stettenfels Isandkond
Stettin Hertsogkond
Stolberg Krahvkond Ü Saks 1210 1231: jagunes Stolberg-Bockstädtiks ja Stolberg-Stolbergiks
1429: Omandas Wernigerode krahvkonna
1538: jagunemine Stolberg-Stolbergiks, Stolberg-Königsteiniks, Stolberg-Rochefortiks, Stolberg-Wernigerodeks, Stolberg-Schwarzaks
1738: Saksimaa kuurvürstiriigi osalise ülemvõimu all
Stolberg-Bockstädt Krahvkond 1231: eraldus Stolbergist 1346: annekteeriti Stolberg-Stolbergi
Stolberg-Gedern 1710: krahvkond
1742: vürstkond
1710: eraldus Stolberg-Wernigerodest 1804: taasannekteeriti Stolberg-Wernigerodesse
Stolberg-Hohenstein 1571: krahvkond 1571: eraldus Stolberg-Stolbergist 1615: taasühendati Stolberg-Stolbergiga
Stolberg-Islenburg Krahvkond 1672: eraldus Stolberg-Wernigerodest 1710: taasannekteeriti Stolberg-Wernigerodesse
Stolberg-Königstein 1538–1581: krahvkond 1538: eraldus Stolberg-Stolbergist 1581: Liin hääbus; taasannekteeriti Stolberg-Stolbergi
Stolberg-Ortenberg Krahvkond 1572: eraldus Stolberg-Wernigerodest 1641: jagati Stolberg-Stolbergi ja Stolberg-Wernigerode vahel
Stolberg-Ortenberg Krahvkond 1572: eraldus Stolberg-Wernigerodest
1669: eraldus Stolberg-Stolbergist
1641: jagunemine Stolberg-Wernigerodeks ja Stolberg-Stolbergiks
1684: Stolerg-Stolbergile
1704: jagunes Stolberg-Rosslaks ja Stolberg-Stolbergiks
Stolberg-Rochefort 1538–1574: krahvkond 1538: eraldus Stolberg-Stolbergist 1574: Liin hääbus; annekteeriti Löwenstein-Wertheimi
Stolberg-Rossla 1704: Stolberg-Rossla krahvkond
1893: Stolberg-Rossla vürstkond
1704: eraldus Stolberg-Ortenbergist
1730–1738: Saksimaa osalise ülemvõimu all
1803: Saksimaa kuningriigile
1815: Preisimaale
Stolberg-Schwarza 1538: krahvkond 1538: eraldus Stolberg-Stolbergist
?1677: eraldus Stolberg-Wernigerodest
1638: annekteeriti Stolberg-Wernigerodesse
1748: annekteeriti Stolberg-Wernigerodesse
Stolberg-Stolberg 1538: krahvkond
1893: vürstkond
1231: eraldus Stolbergist Jagunes mitu korda
1631: annekteeriti Stolberg-Wernigerodesse
1638: taasloodi jagunemistest
1684: annekteeriti Stolberg-Ortenburgi
1704: taasloodi jagunemistest
1730–1738: Saksimaa osalise ülemvõimu all
Stolberg-Wernigerode 1538: Stolberg-Wernigerode krahvkond 1538: eraldus Stolberg-Stolbergist 1714: Preisimaa osalise ülemvõimu all
Jagunes mitu korda, kuigi krahvkond jätkas.
Storkow Isandkond 1518: Lebuse kloostrile
1556: Brandenburg-Küstrini markkrahvile
1575: Brandenburgi kuurvürstile
Strasbourg Piiskopkond Ü Rein VH 982
Autonoomia aastast 775
1681: annekteeriti Prantsusmaasse
1793: Vürstide nõukogu
Strasbourg (Strassburg) 1262: Riigilinn Ü Rein 1681: annekteeriti Prantsusmaasse
Stühlingen (Stuhlingen) Maakrahvkond Šva 1582: eraldus Pappenheimist 1084: "comes de Stulingen" esmamainimine
1120: Rudolf Lenzburgist kui esimene Stuhlingeni maakrahv (hääbus 1172)
1172: Kussenbergi isandatele (hääbus 1250)
1251: Lupfeni krahvidele
1251: Lupfeni ja Stuhlingeni krahvid (hääbus 1582)
1582: Pappenheimi isandad (hääbus 1639) ostsid Stuhlingeni keisrilt 80 000 kuldna eest
1603: Pappenheimid võtsid Stuhlingeni pärandina
1605: Omandas Heweni isandkonna
1639: Stuhlingen, Hewen ja Engeni linn Fürstenbergile
1806: Badeni suurhertsogkonnale
Steiermark u.970: Markkrahvkond
1180: hertsogkond
Aus IH aastani 1180 "Karantaania mark" ja kuus krahvkonda Kärnteni hertsogkonnna läänina; 1180: hertsogkond; 1192: Babenbergidele, Austria hertsogitele
1254: Ungari kontrolli all
1260: Böömimaa Ottokar II kontrolli all
1276: Habsburgidele
1379–1436 ja 1564–1619: eraldi Habsburgi liin valitses Steiermargis
1512: Austria ringkond
1582: Vürstide nõukogu
Sulz 1139: Isandkond
Krahvkond
1071 1252: Omandati Geroldsecki isandate poolt
1270–1472: Geroldsecki isandatele
Sulzi Rudolf omandas Rotenbergi ja Kriechingeni isandkonnad ning Klettgau krahvkonna
1473: Omandati Württembergi poolt
1510: Viimane Brandise parun ostis Vaduzi ja Schellenbergi Sulzi krahvidele
1519–1534: Sulz kuulus Geroldsecki isandatele
1534: Württembergile
1572: jagunes Klettgauks ja Sulz-Vaduziks
1613: Sulzi krahvid ostsid Vaduzi ja Schellenbergi Hohenemsi krahvidele
Sulz-Vaduz Krahvkond 1572: eraldus Sulzist 1616: annekteeriti Weingartenisse
Sulzbach (Taunus) Keiserlik küla
Sulzbürg Isandkond
1522: Parunkond
1673: krahvkond
1322: eraldus Wolfsteinist 1500: Baieri ringkond
1740: annekteeriti Baierisse
Sundgau
- Vaata Ülem-Alsace
u.900d: krahvkond
Maakrahvkond
900: Sundgau krahvkonna esmamainimine
1135: Sundgau maakrahvkond Habsburgidele
1648: Müüdi Prantsusmaale
Švaabimaa Hertsogkond u.911: Endisest Alemannia hõimuhertsogkonnast 1079–1268: Hohenstaufenitele
1268: Kaotati
1289–1313: taasloodi Habsburgidele
Švaabimaa Maafoogtkond
Švaabi Austria Maakrahvkond Koosnes Doonau linnadest Mengen, Munderkingen, Riedlingen, Saulgau ja Waldsee (omandati 1282–1331), Burgau markkrahvkonnast (1302–1304), Bergi krahvkonnast koos Ehingeni ja Schelklingeniga (1346), Hohenburgi krahvkonnast koos Rottenburgiga (1381), Nellenburgi krahvkonnast (1465) ja Švaabimaa provintsiprefektuurist (1386–1541), Vorarlbergist (14. sajand), Breisgaust (1478) koos Freiburgiga (1368; valitsuse asukoht aastast 1651), Ortenau provintsiprefektuurist (1551–1556) ja Tettnangi krahvkonnast (1780).
1512: Austria ringkond