Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (A)

Allikas: Vikipeedia
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Z

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega A:

Nimi Tüüp Ringkond Haru Aeg Märkused
Aachen Vaba riigilinn A Rein 1166–1801 1166: Vaba riigilinn eraldus Alam-Lotringi hertsogkonnast
1500: Vestfaali ringkond
1801: annekteeritud Prantsusmaale
1815: Preisimaale
Aalen Vaba riigilinn ŠR 1360–1803 1360: Vaba riigilinn eraldus Württembergi krahvkonnast
1500: Švaabi ringkond
1803: annekteeritud Württembergi hertsogkonda
Aalst Krahvkond 1056–1165 Keiserlik vasall Flandria krahvkonnaks
1056: krahvkond eraldus Brabanti maakrahvkonnast
1165: annekteeritud Flandria krahvkonnale
Aarberg Krahvkond 1209–1379 Nimetatud ka Aarburgiks
1209: krahvkond eraldus Neuch?teli krahvkonnast
1379: annekteeritud Vaba riigilinna Berni poolt
Abensberg-Traun Krahvkond 1653–1806 1653: krahvkond eraldus Passau piiskopkonnast
1806: annekteeritud Württembergi kuningriiki
Ahrgau Krahvkond 1107–1246 1107: eraldus Prümi kloostrist
1246: annekteeritud Kölni peapiiskopkonda
Albeck Isandkond 1081–1383 1081: eraldus Švaabimaa hertsogkonnast
1383: annekteeritud Ulmi linna poolt
Aldenburg Krahvkond 1651
Aletzheim Krahvkond 1439 1439: eraldus Pappenheimi isandkonnast
1697: annekteeritud Pappenheimi krahvkonda
Allersberg Isandkond 1343 1343: eraldus Wolfsteinist
1474: annekteeritud Sulzbürgi
Alpheim Krahvkond 1465 1465: eraldus Neuenahri krahvkonnast
1589: annekteeritud Moersi krahvkonda
Elsass ja Burgundia Foogtkond Non 1212 1793: vürstide nõukogu
Saksa ordu foogtkond (Ballei)
Alt-Bruchhausen Krahvkond 1234 1234: eraldus Bruchhauseni krahvkonnast
1338: annekteeritud Hoya krahvkonda
Alt-Eberstein Krahvkond 1207 1207: eraldus Usgaust
1283: annekteeritud Neu-Ebersteini
Alt-Katzenelnbogen Krahvkond 1245 1245: eraldus Katzenelnbogeni maakrahvkonnast
1403: annekteeritud Neu-Katzenelnbogenisse
Altena Krahvkond 1152 1160: ühendati Bergi krahvkonna osadega ja sai tuntuks kui Altena-Berg
1180: Jälle tuntud kui Altena
1249: ühendati Marki krahvkonnaga
1367: Altena anti krahv Engelbert III von der Marki poolt rendile
1609: Brandenburgile
Altena-Berg Krahvkond 1160 1160: moodustati Altena ühendamisega Bergi krahvkonna osadega
1180: Sai tuntuks kui Altena
Altensteig Isandkond 1100: Altensteigi esmamainimine
1390: müüdud Badeni markkrahvile
1603: Württembergile
An der Etsch Foogtkond Aus 1269 "Adige jõel"
Saksa ordu foogtkond (Ballei)
Andechs Krahvkond Brixeni piiskopkonna kaitsja (foogt)
u.1130: omandas Plassenburgi krahvkonna
1132: krahvkond
1173: omandas Istria markkrahvkonna
1180: omandas Merania hertsogkonna
1248/51: Suguvõsa suri välja
Andechs-Merania Hertsogkond
Andelfingen Isandkond
Anhalt Hertsogkond Ü Saks IH 1173: eraldati Saksimaa hertsogkonnast
1212: krahvkond
1250: vürstkond
1252: jagati vürstkondadeks Anhalt-Aschersleben, Anhalt-Bernburg ja Anhalt-Zerbst;
1570: taasühendati
1582: vürstide nõukogu
1603: jagati vürstkondadeks Anhalt-Bernburg, Anhalt-Dessau, Anhalt-Köthen, Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst
1582: Vürstide nõukogu
1863: Anhalti hertsogkond
1918: Anhalti Vaba Riik
Anhalt-Aschersleben Vürstkond Ü Saks IH 1252 1252: loodi Anhalti vürstkonna jagamisel
1316, 1322: annekteeritud Halberstadti piiskopkonda, mis ilmalikustati ja annekteeriti aastal 1648 Brandenburgi
Anhalt-Bernburg Hertsogkond Ü Saks IH 1252 1252: loodi Anhalti vürstkonna jagamisel
1468: annekteeriti Anhalt-Zerbsti vürstkonda
1603: taasloodi Anhalti vürstkonna jagamisel
1806: hertsogkond
1834: Anhalt-Dessau vürstkonnale
1863: Anhalt-Dessau-Kötheni hertsogkonnale
Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym Vürstkond Ü Saks IH 1727 1727: loodi Holzappeli krahvkonna ja Anhalt-Zeitz-Hoymi vürstkonna ühendamise teel
Anhalt-Dessau Vürstkond Ü Saks IH 1396 1396: loodi Anhalt-Zerbsti vürstkonna jagamisel
1561: annekteeriti tagasi Anhalt-Zerbsti vürstkonda
1603: taasloodi Anhalti vürstkonna jagamisel
1807: hertsogkond
1853: ühendati Anhalt-Kötheniga Anhalt-Dessau-Kötheni hertsogkonna moodustamiseks
Anhalt-Dornburg Vürstkond Ü Saks IH 1667 1667: eraldati Anhalt-Zerbsti vürstkonnast
1742: taasannekteeriti Anhalt-Zerbsti vürstkonda
Anhalt-Harzgerode Vürstkond Ü Saks IH 1635 1635: eraldati Anhalt-Bernburgi vürstkonnast
1709: annekteeriti Anhalt-Bernburgi vürstkonda
Anhalt-Köthen Hertsogkond Ü Saks IH 1396 1396: eraldati Anhalt-Zerbsti vürstkonnast
1552: annekteeriti Anhalt-Dessau vürstkonda
1603: vürstkond taasloodi Anhalti vürstkonna jagamisel
1807: hertsogkond
1847: Anhalt-Dessau vürstkonnale
Anhalt-Mühlingen Vürstkond Ü Saks IH 1667 1667: eraldati Anhalt-Zerbsti vürstkonnast
1714: taasannekteeriti Anhalt-Zerbsti vürstkonda
Anhalt-Pleß Vürstkond Ü Saks IH 1755 1755: eraldati Anhalt-Kötheni vürstkonnast
Anhalt-Plötzkau Vürstkond Ü Saks IH 1544 1049: Plötzkau esmamainimine
Plötzkau krahv päris Walbecki krahvkonna
1133: Plötzkau krahvid surid välja
1435: Anhalt päris Plötzkau
1544: eraldati Anhalt-Dessau vürstkonnast
1553: annekteeriti Anhalt-Zerbsti vürstkonda
1603: taasloodi Anhalti vürstkonna jagamisel
1665: annekteeriti Anhalt-Kötheni vürstkonda
Anhalt-Zeitz-Hoym Vürstkond Ü Saks IH 1718 1718: eraldati Anhalt-Bernburgi vürstkonnast
1727: ühendati Holzappeli krahvkonnaga Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoymi vürstkonna moodustamiseks
Anhalt-Zerbst Vürstkond Ü Saks IH 1252 1252: eraldati Anhalti vürstkonnast
1396: eraldati Anhalt-Dessau ja Anhalt-Kötheni vürstkondadeks
1544: taasloodi Anhalt-Dessau vürstkonna jagamisel
1796: annekteeriti Anhalt-Dessau vürstkonda
Anholt Krahvkond A Rein VK 1169 1169: ehitati Anholti loss
1234: Valitseti Zuylen-Anholti isandate poolt
1300d: allutati vahetult keisrile
1346: Anholti isandad vermisid esmakordselt raha
1349: Linnaõigused
1380: Viimase meessoost Anholti isanda surm
1399: Gemenile
1402–1641: Abielu kaudu Bronchhorst-Batenburgile
1431: Keiser Sigismund kinnitas Bronchhorst-Batenburgid Anholti isandateks õigusega vermida raha
1621: krahvkond
1641–1810: päriti Salm-Salmi vürstide poolt abielu kaudu
1653: Keiserlik osariik Vestfaali krahvide harus
1738: Salm-Salmi perekond suri välja; Anholt läks Salm-Hoogstrateni perele (nimetati aastal 1739 ümber Salm-Salmiks)
1810–1813: Prantsuse okupatsioon
1815: Preisimaale
Ansbach Markkrahvkond 1500: Frankimaa ringkond
1792: Preisimaale
1806: Baierile
Antwerpen Markkrahvkond Bur 1512: Burgundia ringkond
Aosta Hertsogkond 1310: hertsogkond
1539–1563: Prantsuse okupatsioon
Appenzell Kanton 1507 1507: eraldus Sankt Galleni kloostrist
1597: jagunes Appenzell Innerrhodeniks ja Appenzell Ausserrhodeniks
Appenzell Ausserrhoden Kanton 1597 1597: eraldus Appenzellist
1648: lahkus keisririigist kui Šveitsi Konföderatsiooni liige
Appenzell Innerrhoden Kanton 1597 1597: eraldus Appenzellist
1648: lahkus keisririigist kui Šveitsi Konföderatsiooni liige
Arenberg Hertsogkond Kuurr IH u.1177: asutati krahvkond
1512: kuurreini ringkond
1576: vürstlik krahvkond
1580: Vürstide nõukogu
1644: hertsogkond
1810: Mediatiseeriti
Arlon Markkrahvkond 950 Asutati krahvkonnana
u.1167: markkrahvkond
1214: ühendati Luksemburgi krahvkonnaga
1221: annekteeriti Limburgi hertsogkonda
Arnsberg Krahvkond
Artois Krahvkond Bur 1237 1512: Burgundia ringkond
Asch Isandkond 1780: Austriale
Aschaffenburg Vürstkond 1803 10. sajand: Keiserlik kantsler ja Mainzi peapiiskop Willigis omandas Aschaffenburgi
1803: anti kantsler Karl Theodor von Dalbergile
1806: annekteeriti Frankfurdi suurhertsogkonda
1814: Baierile
Aspremont-Lynden Krahvkond 1590: Otse keisrile alluvale Reckheimi parunile
1623: Keiserlik osariik
Auersperg Krahvkond 1550 1550: parunkond
1630: krahvkond
1653: vürstkond
1654: Keiserlik osariik
1654: Vürstide nõukogu
1654–1791: Mitte vahetult keisrile alluvad Silesia-Munsterbergi ja Frankesteini hertsogid
1663: vahetult keisrile alluvad Thengeni isandad
1664: vürstlik krahvkond
1664: Švaabi ringkond, Vürstide haru
1791: Mitte vahetult keisrile alluvad Gottschee hertsogid (Austria pärusmaadel)
Augsburg Piiskopkond VH Asutatud u.888
1203: piiskopkond
Vürst-piiskopkond
1500: Švaabi ringkond
1793: Vürstide nõukogu
1802: annekteeritud Baierile
1803: Ilmalikustatud Baierile
Augsburg Vaba riigilinn ŠR 1276 14 eKr: asutatud Augustuse poolt
1488–1534: Ühines Švaabi liigaga
1500: Švaabi ringkond
1632–1635: Rootsi okupatsioon
1806: annekteeriti Baierile
Austria Ertshertsogkond Aus IH 833 833: loodi Austria markkrahvkond
976: Austria eraldus Baieri hertsogkonnast
1156: hertsogkond
1192: päris Steiermargi
1359: ertshertsog
1379–1457: jagunemine Austriaks ja "Sise-Austriaks" (Steiermargi, Kärnteni ja Kraini hertsogkonnad, Tirooli krahvkond ja "Vorlande")
1453: ertshertsogkond
1457: Austria taasühinemine
1512: Austria ringkond
1520–1534: haldas Württembergi hertsogkonda
1582: Vürstide nõukogu
1804: Austria keisririik
Austria Foogtkond Aus 1260 1793: Vürstide nõukogu
Saksa ordu foogtkond (Ballei)