Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W Z

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega L:

Nimi Tüüp Ringkond Haru Aeg Märkused
Wappen Lage.svg Lage Isandkond
DEU Landau in der Pfalz COA.svg Landau 1201: Riigilinn Ü Rein 1515: Kümne linna liidu liige
1648: Annekteeriti Prantsusmaale
1815: Annekteeriti Baierisse
Wappen Landkreis Landsberg am Lech.png Landsberg Vürstkond
Wappen Landkreis Landsberg am Lech.png Landsberg Markkrahvkond 1032 1291: Annekteeriti Meißenisse
Langwies wappen.svg Langwies Alluvusala
Wappen Grafschaft Sachsen-Lauenburg.svg Lauenburg
vaata: Saksi-Lauenburg
Wappen Laurenburg.png Laurenburg Krahvkond 1093 1197: Annekteeriti Nassausse
Lausanne-coat of arms.svg Lausanne Piiskopkond
1270: Vürst-piiskopkond
1011 1536: Ilmalikustati Berni poolt
Lausanne-coat of arms.svg Lausanne Riigilinn 1434 1536: Vallutati Berni poolt
Lavant 1228: Piiskopkond
Vürst-piiskopkond
Aus u.1320 Dietrich, esimene vürst-piiskop, 1318-1332
Alates 22. piiskopist, Theobald Schweinbeckist, 1446–1463, kandsid piiskopid vürsti tiitlit
Wappen Bistum Lebus.svg Lebus Vürst-piiskopkond Omandati Poolalt aastal 1248, Brandenburgi ja Magdeburgi tõhus ühisvalitsemine, ilmalikustati aastal 1555, liideti Brandenburgiga aastal 1598.
Armoiries de Leiningen.svg Leiningen 1128: Krahvkond 12. sajandi algus 1128: "Leiningeni krahvi" esmamainimine
1220: Leiningeni krahvide esimene liin hääbus; läks abielu kaudu Saarbrückeni krahvidele
1220: Omandas Hardenburgi isandkonna Saarbrückeni pärandist
1225/1241: Päris Dagsburgi krahvkonna
1310: Jagunes Leiningen-Dachsburgiks (hääbus 1467) ja Leiningen-Leiningeniks
1312: Omandas Landvogti Alam-Elsassis
1444: Sai keiser Friedrich III-lt Elsassi maakrahvi tiitli
1467: Läks Westerburgi isandatele (Leiningen-Westerburgi liin)
DEU Billigheim COA.svg Leiningen-Billigheim
Armoiries de Leiningen.svg Leiningen-Dachsburg
Leiningen-Dagsburg
1593–1688, 1658-1709: Krahvkond Ü Rein 1310: Eraldus Leiningenist
1593: Eraldus Leiningen-Dachsburg-Falkenburgist
1688: Liin hääbus
Eraldus Leiningen-Dachsburg-Falkenburg-Heidesheimist
1709: Liin hääbus
Armoiries de Leiningen.svg Leiningen-Hartenburg
Leiningen-Hardenburg
Krahvkond
1779: Vürstkond
Ü Rein 1343: Eraldus Leiningen-Dachsburgist
1466: Omandas isandkonna Lotringis
1467: Päris Dagsburgi ja muutis nime Leiningen-Dagsburgiks
Blason Famille de Linange-Leiningen.svg Leiningen-Leiningen Krahvkond 1310: Eraldus Leiningenist 1467: Annekteeriti Westerburgi
Blason Famille de Linange-Leiningen.svg Leiningen-Neuburg
DEU Westerburg COA.svg Leiningen-Westerburg 1467: Krahvkond 1705: Jagunes Leiningen-Westerburg-Altleiningeniks ja Leiningen-Westerburg-Neuleiningeniks
Wappen Lemgo.svg Lemgo Vaba riigilinn A Rein RR Annekteeriti Lippesse
Leuchtenberg.PNG Leuchtenberg 1196: Maakrahvkond
1376: Maakrahvkond
1440: Vürstlik maakrahvkond
Bai 12. sajandi algus 1119: Omandati abielu kaudu Waldecki isandkonna poolt
1158: Leuchtenbergi krahvide esmamainimine
1209: Jagunes Waldeckiks ja Leuchtenbergiks
1366: Territoriaalne jagunemine (Vesten zu Leuchtenberg/Pfreimd ja Pleystein/Reichenstein/Grafenwohr)
Omandas Halsi krahvkonna
1476: Halsi krahvkonna jagunemine
1486: Hals müüdi Aichbergi krahvidele
1500: Baieri ringkond
1582: Vürstide nõukogu
1646: Meesliin hääbus
Leuchtenberg ja Waldeck müüdi Baierile
1707-1708: Bambergi piiskopkonnale
1708: Lambergi vürstidele
1770: Annekteeriti Baierile
DEU Leutkirch im Allgäu COA.svg Leutkirch im Allgäu Vaba riigilinn Šva ŠR 1803: Annekteeriti Baierisse
1810: Annekteeriti Württembergi
Leyen.JPG Leyen Isandkond
1653: Parunkond
1711: Krahvkond
1806: Vürst
u.1296 u.1420: Jagunes Neustadtiks ja Saffigiks
1667 Burrweileri vahetult keisrile alluva rüütlivalduse omanikud
1705: Hohengeroldsecki isandad
1711: Keiserlik osariik
Coat of arms of borough Lichtenberg.svg Lichtenberg 1458: Krahvkond 1206: Lichtenbergi perekonna esmamainimine
1246: Lichtenbergi lossi esmamainimine
1249: Keiserlik toetus Strassburgi suhtes
1480: Meesliin hääbus; territooriumid läksid abielu kaudu Hanau ning Zweibrücken-Bitschi krahvidele
1570: Osa hääbunud Zweibrücken-Bitschist päriti Hanau poolt
1817: Muutus Saksi-Coburgi eksklaaviks
1834: Osteti Preisimaa poolt
Wappen Lichtenthal.png Lichtenthal Abtkond
Liechtenstein 1608: Liechtensteini perekond sai vürstitiitli
1712: Liechtensteini vürstkond
1719: Vürstkond
Šva 1699: Omandas Schellenbergi isandkonna
1707: Pääses Švaabimaa vürstide nõukokku
1712: Omandas Vaduzi krahvkonna
1713: Vürstide nõukogu
1719: Hohenems-Vaduzist ja Schellenbergist loodi Liechtensteini vürstkond
1806: Ühines Reini liitu
1815: Ühines Saksa liitu
Armoiries Principauté de Liège.svg Liège (Lüttich, Liege) Piiskopkond A Rein VH 972 1793: Vürstide nõukogu
1795: Annekteeriti Prantsusmaale
Blason ville fr Ligné (Loire-Atlantique).svg Ligne 1544: Krahvkond
1601: Vürstkond
1503: Faucquenbergi krahvid
Vahetult keisrile alluvad isandad
1770: Fagnolle krahvid
1786: Osariik Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas
Wappen limburg color.png Limburg-Isenburg 1242: Krahvkond 1242-1508: Limburgi (Isenbergi) krahvidele
1508-1542: Päriti Dhaun-Falkensteini krahvide poolt
1542-1592: Läks abielu kaudu Neuenahr-Alpeni krahvidele
1592-1610: Päriti Bentheimi poolt
1610-1626: Bentheim-Limurgile
1626-1629: Bentheim-Alpenile
1629-1817: Bentheim-Tecklenburg-Rhedale
1289: Omandas Altenhofi ja Styrumi
1370: Omandas Neu-Isenburgi
1422: Omandas Bedburgi
1422: Omandas Hackenbroichi
16..: Omandas Aichheimi
1640: Omandas Gemeni
1664: Omandas osa Bronchhorstist
Limburg New Arms.svg Limburg-Broich 1439-1508: Krahvkond 1439: Eraldus Limburg-Styrumist 1442; Bergi hertsogid said ülemvõimu Kleve hertsogitelt
1449: Limburg-Broichi krahvid sekkusid pärilusvaidlusesse Neuenahr-Alpeniga Limburgi krahvkonna üle
1449: Jagatud valitsemine Limburgi krahvkonna üle koos Neuenahr-Alpeni krahvidega
1508: Päriti Dhaun-Falkensteini Wirich V poolt, kes abiellus Sayni Amoenaga, Limburg-Broichi pärijannaga
Limburg New Arms.svg Limburg-Hohelimburg 1246-1304: Krahvkond 1246: Eraldus Altena ja Isenbergi krahvkondadest 1304: Ühines Limburg-Styrumiga
Limburg New Arms.svg Limburg 1106: Hertsogkond Bur IH u.1100 1155: Limburgi isandad eraldusid Alam-Lotringist ja said sõltumatuks hertsogkonnaks
1288: Läks Brabantile
1512: Burgundia ringkond
1582: Vürstide nõukogu
1648: Hispaania loovutas Dalhemi ja Falkenbergi krahvkonnad ning Maastrichti linna Ühinenud Provintsidele
1714: Lõuna-Limburg läks Habsburgide Austria Madalmaadele
1794-1814: Prantsusmaale
Wappen Limburg-Styrum.svg Limburg-Styrum 1271: Krahvkond 1271 Mediatiseeriti aastal 1806
Mitmed jagunemised
Wappen Limburg-Styrum.svg Limburg-Styrum-Borkelö 1766: Krahvkond
Wappen Limburg-Styrum.svg Limburg-Styrum-Bronchhorst 1766: Krahvkond
Wappen Limburg-Styrum.svg Limburg-Styrum-Bronchhorst-Borkelö 1644: Krahvkond 1644: Eraldus Limburg-Styrumist
1766: Jagunes Limburg-Styrum-Borkeloks ja Limburg-Styrum-Bronchhorstiks
Wappen Limburg-Styrum.svg Limburg-Styrum-Gemen 1644-1782: Krahvkond 1644: Eraldus Limburg-Styrumist 1657: Jagunes Limburg-Styrum-Gemeniks ja Limburg-Styrum-Iller-Aichheimiks
Vestfaali krahvide haru
1782: Limburg-Styrum-Iller-Aichheimile
Limpurg Krahvkond Frank 1500: Frangimaa ringkond
1806: Mediatiseeriti Württembergi
Wappen Lindau (Bodensee).png Lindau 810: Abtkond
1466: Vürstinna-abtiss
1802: Ilmalikustati
1804: Austriale
1805: Baierile
Wappen Lindau (Bodensee).png Lindau 1275: Vaba riigilinn Šva ŠR 1274 1802: Annekteeriti Bretzenheimi
1804: Annekteeriti Austriasse
1806: Annekteeriti Baierisse
DEU Lingen (Ems) COA.png Lingen Krahvkond A Rein 1597: Okupeeriti Nassau-Oranje poolt
1605: Hispaaniale
1633: Nassau-Oranjele
1702: Päriti Preisimaa poolt
Wappen Deutsches Reich - Fürstentum Lippe.png Lippe 1129: Isandkond
1529: Keiserlik krahvkond
A Rein VK 1129: Vana Saksimaa hertsogkonna osana
1180: Eraldus vanast Saksimaa hertsogkonnast
Enne 1180: Vana Saksimaa hertsogkonna osa
1449: Osaliselt ja 1517 täielikult Hessen-Kasseli vasall
1536: Jagunes Lippe-Detmoldiks ning Sternberg und Pyrmontiks
1614: Jagunes Lippe-Detmoldiks, Lippe-Brakeks, Lippe-Schwalenbergiks ja Lippe-Alverdisseniks
COA Detmold.svg Lippe-Detmold Krahvkond
1720: Vürstkond
1789: Vürst
1815: Sõltumatu ja nimetati ümber Lippeks
1918: Lippe Vaba Riik
1947: Liidetud Põhja-Rein-Vestfaaliga
1614: Eraldus Lippest 1709: Lippe-Brake liidendati Lippe-Detmoldiga
1749: Lippe-Alverdisseni liin hääbus
1763: Omandas mediatiseeritud Lippe-Biesterfeldi ja Lippe-Biesterfeld-Weißenfeldi
1807: Ühines Reini liitu
1815: Ühines Saksa liitu
1866: Ühines Põhja-Saksa liitu
1871: Ühines Saksa keisririiki
Lippe-Detmoldi liin hääbus, Lippe-Biesterfeld omandas trooni
Polish House of Vasa Coa.svg Liivimaa 1201: Vürst-piiskopkond
Baltic coat of arms.svg Liivi ordu 1202: Asutati Albert von Buxhoevedeni poolt
Lobkowitz 1624: Vürst 1300d: Lobkowitzi esmamainimine
Omandas Sternsteini vürstliku krahvkonna
1806: Mediatiseeriti Baierisse
1814: Sternstein müüdi Baierisse
Lommersum Omandati Schasbergi poolt
Loon Arms.svg Loon 1000d: Krahvkond 944 1366: Annekteeriti Li?ge piiskopkonda
Blason Lorraine.svg Lotring 1048: Hertsogkond Ü Rein 925: Lotringi hertsogkond (Lotharingia) Saksa-Rooma riigi osa
959: Halduslik jagunemine Ülem-Lotringiks (tänapäeva Prantsuse Lorraine ja Luksemburg) ja Alam-Lotring (tänapäeva Belgia, Brabant ja Madalmaad)
1048: Keiser Heinrich III andis Ülem-Lotringi hertsogkonna Elsassi krahvile Gerhardile
1473: Vaudemonti krahv Rene II päris Lotringi, ühendades seeläbi ema pärandi Lotringi, Bari, Pont-a-Moussoni ja Guise'i isa pärandi Vaudemonti, Joinville'i, Aumale'i, Mayenne'i ja Elbeoufiga
1480: Lotringi ja Bari hertsogkondade jäädav ühinemine
1552-1559: Prantsuse okupatsioon
1582: Vürstide nõukogu
1633-1659: Prantsuse okupatsioon
1670-1697: Prantsuse okupatsioon
1702-1714: Prantsuse okupatsioon
1736: Prantsusmaale
Blason Nomeny 54.svg Lorraine-Nomény Vürstkond IH 1736 1803: Riigipäeva koht tühistati
Wappen Lorsch.png Lorsch
Wappen at losenstein.png Losenstein Isandkond 1629: Liin suri välja
DEU Loewenstein COA.svg Löwenstein 1494: Krahvkond
1712: Vürstkond
1123: Lowenstein asutati Calwi krahvide poolt
?-1281: Calwi krahvide harule
1281: Habsburgidele, kui Saksa kuningas Rudolf I omandas Lowensteini ja andis selle oma pojale Albrechtile
1441: Müüdi Pfalzi kuurvürstile
Lowensteini Ludwig II päris Wertheimi krahvkonna ja teisi maid ning nimetas enda Lowenstein-Wertheimi krahviks
1806: Mediatiseeriti
DEU Loewenstein COA.svg Lowenstein-Scharfeneck
Löwenstein-Wertheim-count.PNG Löwenstein-Wertheim Krahvkond
1803: Vürstkond
Frank 1574: Löwensteini, Stolberg-Rocheforti ja Wertheim-Breubergi kokkusulatamisel 1500: Frangimaa ringkond
1611: Jagunes Lowenstein-Wertheim-Rochefortiks ja Lowenstein-Wertheim-Virneburgiks
1806: Vürst Karl Theodor von Dalbergile
DEU Freudenberg COA.svg Lowenstein-Wertheim-Freudenberg 1812: Vürst
Lowenstein-Wertheim-Rochefort 1712: Vürstkond
Wappen Sulzbach Rosenberg.svg Löwenstein-Wertheim-Rosenberg Vürstkond
Virneburg wappen.gif Lowenstein-Wertheim-Virneburg 1611: Lowenstein-Wertheimi jagunemine 1721: Jagunes Lowenstein-Wertheim-Virneburgiks (Volradsche liin) ja Lowenstein-Wertheim-Virneburgiks (Karlsche liin)
Coat of Arms of Strasbourg.svg Alam-Elsass Maakrahvkond 731: Eraldus Elsassist 1358: Annekteeriti Strasbourgi
Niederösterreich CoA.svg Alam-Austria Hertsogkond 1379: Eraldus Austriast 1493: Taasannekteeriti Austriasse
Wappen Bezirk Niederbayern.svg Alam-Baieri Hertsogkond 1255: Eraldus Baierist 1353: Jagunes Baieri-Landshutiks ja Baieri-Straubingiks
Coats of arms of None.svg Alam-Isenburg Krahvkond Kuurr 1218: Eraldus Isenburg-Isenburgist 1503: Jagunes Isenburg-Grenzauks ja Isenburg-Neumageniks
1512: Kuur-Reini ringkond
1664: Liin suri välja
Blason Lorraine.svg Alam-Lotharingia
Alam-Lotring
Hertsogkond 977: Keiser Otto II andis Alam-Lotringi hertsogkonnana Karlile, Prantsuse Lotari vennale, kui Saksa lääni. 1033: Ühines Ülem-Lotringiga
Asendati Leuveni krahvidega (hilisemad Brabanti hertsogid) aastal 1106; ilma võimuta aastast 1190; nii Brabant kui ka Guelre nõudsid suurhertsogi tiitlit endale
Armoiries de Salm 1.svg Alam-Salm Krahvkond 1170: Eraldus Salmist 1416: Loodi kui Salm-Reifferscheid
Schönburg-wappen.PNG Alam-Schönburg Krahvkond Ü Saks WK 1569: Eraldus Schönburgist Jagunes Schönburg-Hinterglauchaus, Schönburg-Rochsburgiks ja Schönburg-Wechselburgiks
Lübeck-bistum.PNG Lübeck Piiskopkond
1180: Vürst-piiskopkond
A Saks VH 1180: Eraldus vanast Saksimaa hertsogkonnast Enne 1180: Vana Saksimaa hertsogkonna osa
1180: Saavutas vana Saksimaa hertsogkonna lagunemisel otse keisrile alluvuse
1793: Vürstide nõukogu
1803: Ilmalikustati kui Lübecki vürstkond
Wappen Lübeck.svg Lübeck 1226: Vaba riigilinn A Saks RR 1188: Rajamine
1226: Saavutas otse keisrile alluvuse
1810: Annekteeriti Prantsusmaale
1815: Suveräänne vabalinn
1937: Annekteeriti Preisimaale
Wappen Fürstentum Lübeck.svg Lübeck Vürstkond A Saks 1803: Loodi vürst-piiskopkonna ilmalikustamisega 1803: Oldenburgile
1937: Annekteeriti Preisimaale
Lucerne-coat of arms.svg Luzern Vaba riigilinn 1415: Eraldus Habsburgist 1178: Asutati Luzerni linn
Murbachi kloostri omanduses
1291: Habsburgidele
1332: Šveitsi liige
1648: Lahkus keisririigist kui Šveitsi liige
Wappen at lustenau.png Lustenau Keiserlik talu 1814: Austriale
Luxembourg
Luxemburg
963: Isandkond
1059: Krahvkond
1354: Hertsogkond
1815: Suurhertsogkond
Bur IH 963 1139-1189: Ühinemine Namuri krahvkonnaga
1364: Omandas Chiny krahvkonna
1383-1443: Panditi keisrite poolt Böömimaale ja Burgundiale
1441: Müüdi Burgundia hertsogitele
1443-1482: Burgundia hertsogitele
1482-1815: Austria Habsburgidele
1512: Burgundia ringkond
1582: Vürstide nõukogu
1815: Ühines Reini liitu
1815-1890: Personaalunioonis Madalmaadega