Saksi-Römhild
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2016) |
|
Herzogtum Sachsen-Römhild 1680–1710 | |
 | |
| Valitsusvorm | vasallvürstiriik |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigi osariik |
| Pealinn | Römhild |
Saksi-Römhild (saksa: Sachsen-Römhild) oli Ernestiinide hertsogkond Tüüringi metsa lõunajalamil. See eksisteeris vaid 30 aastat, 1680 kuni 1710.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Saksi-Gotha hertsogi Ernst Vaga surma 26. märtsil 1675 Gothas jaotati vürstiriik 24. veebruaril 1680 tema seitsme elusoleva poja vahel. Saksi-Römhildi maad läksid neljandale pojale, kellest sai Saksi-Römhildi hertsog Heinrich (1650–1710). Uude vürstiriiki kuulusid Römhildi, Königsbergi (mis kaotati aastal 1683 Saksi-Hildburghausenile) ja Themari kreisid, Behrungeni viinamägi, Milzi kloostrimõis ja mõned Mespelbrunni Echteri perekonna maad, mis kaotati aastal 1665 Saksimaale. Kuid hertsog Heinrich ei saanud kunagi täielikku suveräänsust oma uutes valdustes. Tegelik valitsemine jäi kõrgemale võimule Gothas – niinimetatud "Nexus Gothanus" – kuna see oli Heinrichi vanima venna residents, kes valitses kui Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog Friedrich I.
Pärast lastetu Heinrichi surma aastal 1710 jagati tema valdused nelja hertsogkonna vahel – Saksi-Gotha-Altenburg, Saksi-Coburg-Saalfeld, Saksi-Meiningen ja Saksi-Hildburghausen. Saksi-Gotha-Altenburg võttis 7/12 Themari kreisist. Saksi-Coburg-Saalfeld sai 5/12 Themari kreisist ja 1/3 Römhildi kreisist. 2/3 Römhildi kreisist läks Saksi-Meiningenile. Saksi-Hildburghausen sai ülejäänu – Behrungeni viinamäe, Milzi mõisa ja Echteri valdused.
Ernestiinide hertsogkondade ümberkorraldamisega aastal 1826 koondati kõik endise Saksi-Römhildi hertsogkonna territooriumid vaid ühte – Saksi-Melningeni hertsogkonda.
Saksi-Römhildi hertsog[muuda | muuda lähteteksti]
- 1680–1710 : Heinrich (1650–1710)