Halberstadti piiskopkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2012) |
Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates. Selle pealinn oli Halberstadt tänapäeva Saksi-Anhaltis, Harzi ahelikust põhja pool.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Saksi sõdade järel rajas keiser Karl Suur aastal 804 Ostfaalis paganlike sakside ja polaabi slaavlaste ristiusustamise käigus Osterwiecki (siis Seligenstadt) misjonipiiskopkonna. Esimese (arvatava) piiskopi Châlonsi Hildegrimi ajal viidi pealinn Halberstadti, selle kinnitas Karli poeg Ludwig Vaga aastal 814. Piiskopkonna piirid ulatusid algselt Elbe ja Saale jõeni idas; siiski, kui keiser Otto I asutas aastal 968 Magdeburgi peapiiskopkonna, kaotas Halberstadt idapoolse poole oma valdustest sellele.
Halberstadti piiskopid rivaalitsesid Magdeburgiga poliitilise mõju saavutamiseks Saksi ja Saali dünastiate ajal. Keiser Heinrich III valitsemise ajal rüütati nad täiendavate territoriaalsete õigustega ja aastal 1062 saadeti piiskop Burchard II Rooma kui keiserlik vahendaja konfliktis paavst Aleksander II ja vastupaavst Honorius II vahel. Siiski liitus leskkeisrinna Agnese ja tema poja Heinrich IV endine lemmik aastal 1073 paavst Gregorius VII-ga investituuritülis ja temast sai üks Suure Saksi mässu juhtivaid tegelasi. Pärast Saksi hertsogi Heinrich Lõvi ametist kõrvaldamist muutus Halberstadti territoorium keiserlikuks osariigiks.
Aastal 1479 surus Saksimaa kuurvürst Ernst peale oma 13-aastase poja Ernst II, Magdeburgi peapiiskop aastast 1476, administraatoriks valimise tagasiastunud vürst-piiskop Gebhard von Hoymi asemele. Aastal 1513 järgnes talle ametis Brandenburgi kuurvürsti Joachim I noorem vend Albrecht von Hohenzollern ja Hohenzollernite soost Magdeburgi peapiiskopid jäid administraatoriteks, kuni aastal 1540 sai Halberstadti territooriumist reformatsiooni käigus luterlik. Aastal 1566 sai kaheaastane Braunschweig-Wolfenbütteli hertsog Heinrich Julius esimeseks luterlikuks administraatoriks, pärast seda jäi Halberstadt Braunschweig-Wolfenbütteliga kokku, kuni aastal 1623 Heinrich Juliuse poeg Christian, "hull halberstadtlane", Kolmekümneaastase sõja ajal tagasi astus. Talle järgnes ametis kuurvürst Joachim III Friedrich von Brandenburgi poeg Christian Wilhelm von Brandenburg.
Vestfaali rahuga aastal 1648 piiskopkond ilmalikustati kui Halberstadti vürstkond ja anti lõpuks Brandenburg-Preisimaa Hohenzollerni valitsejatele. Pärast Viini kongressi 1815. aastal liidendati selle territoorium Preisimaa Saksimaa provintsiga.
Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Magdeburgi peapiiskopkonna asutamist kattis Halberstadti piiskopkond järgmised Saksimaa krahvkonnad (Gau): Balsamgau, Derlingau, Nordthüringgau lääneosa, Harzgau, Schwabengau ja Hassegau. Seega ulatus see Oker jõest Hornburgi juures läänes, kus see piirnes Hildesheimi piiskopkonnaga, Saale jõeni idas, kus piiskopid omandasid aastal 1315 endise Ascherslebeni vürstkonna. Braunschweigi linn, mis asetseb Okeri mõlemal kaldal, oli algselt Halberstadti ja Hildesheimi vahel jaotatud, kuni see läks aastal 1142 hertsog Heinrich Lõvile, kes tegi sellest oma residentsi.
Halberstadti piiskopid[muuda | muuda lähteteksti]
| Nimi | Aastast | Aastani |
|---|---|---|
| Hildegrim I | 804 | 827 |
| Thiatgrim | 827 | 840 |
| Haymo | 840 | 853 |
| Hildegrim II | 853 | 886 |
| Agiulf | 886 | 894 |
| Sigismund | 894 | 923 |
| Bernhard | 926 | 968 |
| Hildeward | 968 | 996 |
| Arnulf | 996 | 1023 |
| Branthog | 1023 | 1036 |
| Burchard I | 1036 | 1059 |
| Burchard II | 1059 | 1088 |
| Hamezo (vastupiiskop) | 1085 | 1085 |
| Dietmar | 1089 | 1089 |
| Herrand | 1090 | 1102 |
| Friedrich I (vastupiiskop) | 1090 | 1106 |
| Reinhard | 1107 | 1123 |
| Otto | 1123 | 1135 |
| Rudolf I | 1136 | 1149 |
| Ulrich | 1149 | 1160 |
| Gero von Schowitz | 1160 | 1177 |
| Ulrich | 1177 | 1181 |
| Dietrich von Krosigk | 1181 | 1193 |
| Gardolf von Harbke | 1193 | 1201 |
| Konrad von Krosigk | 1201 | 1209 |
| Friedrich II | 1209 | 1236 |
| Ludolf I | 1236 | 1241 |
| Meinhard | 1241 | 1252 |
| Ludolf II von Schladen (paavsti poolt mitte tunnustatud) | 1253 | 1255 |
| Volrad von Kranichfeld | 1254 | 1295 |
| Hermann von Blankenburg | 1296 | 1304 |
| Albrecht I von Anhalt | 1304 | 1324 |
| Albrecht II | 1324 | 1358 |
| Giselbrecht von Holstein (vastupiiskop) | 1324 | 1343 |
| Albrecht von Mansfeld (vastupiiskop) | 1346 | 1356 |
| Ludwig von Meißen | 1357 | 1366 |
| Albrecht III | 1366 | 1390 |
| Ernst I von Hohnstein | 1391 | 1399 |
| Rudolf von Anhalt | 1401 | 1406 |
| Heinrich von Warberg | 1407 | 1411 |
| Albrecht IV | 1411 | 1419 |
| Johannes von Hoym | 1419 | 1437 |
| Burchard von Warberg | 1437 | 1458 |
| Gebhard von Hoym | 1458 | 1479 |
| Magdeburgi peapiiskoppide administreerimisel | ||
| Ernst II (katoliiklik administraator) | 1480 | 1513 |
| Albrecht V (katoliiklik administraator) | 1513 | 1545 |
| Johann Albrecht von Hohenzollern | 1545 | 1550 |
| Friedrich III | 1550 | 1552 |
| Sigismund von Brandenburg | 1552 | 1566 |
| Protestantlikud administraatorid | ||
| Heinrich Julius | 1566 | 1613 |
| Heinrich Karl | 1613 | 1615 |
| Rudolf von Braunschweig-Wolfenbüttel | 1615 | 1616 |
| Christian von Braunschweig-Wolfenbüttel | 1616 | 1623 |
| Christian Wilhelm von Brandenburg | 1624 | 1628 |
| Katoliiklik administraator | ||
| Leopold Wilhelm (katoliiklik administraator kanoonilise kvalifikatsiooni puudumise tõttu) |
1628 | 1648 |