Saksi-Coburg

Allikas: Vikipeedia
Herzogtum Sachsen-Coburg
Saksi-Coburgi hertsogkond
1596–1735
Armoiries Saxe.svg
Saksimaa vapp
SajoniaCoburg.jpg
Valitsusvorm vasallvürstiriik
Osa Saksa-Rooma riigi osariik
Pealinn Coburg

Saksi-Coburg (saksa: Sachsen-Coburg) oli Wettini dünastia Ernestiinide haru valitsetud hertsogkond tänapäeva Baieris, Saksamaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Saksi-Coburgi vapp Veste Coburgis motoga "Fideliter et constaner" (ladina keelest: "Tõde ja vankumatus")
Vapp Coburgi Riigihoonel

Ernestiinide liin[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Henneberg–Schleusingeni krahv Heinrich IV aastal 1347 suri, jagati HennebergSchleusingeni valdused tema lese Jutta ja tema noorema venna Johanni vahel, ning Jutta sai niinimetatud "uue isandkonna", mille hulka kuulus Coburg. Kuus aastat hiljem järgnes Jutta surmale uue isandkonna jaotamine tema kolme tütre vahel. Teisele tütrele, Katharina von Hennebergile anti Coburgi-maa kaguosa.

Wettinist Meißeni markkrahv ja Katharina von Hennebergi abikaasa Friedrich III küsis pärast laulatust aastal 1346 oma naise kaasavara, Coburgi-maad nimega "Pflege Coburg", kuid selle vastu oli tema äi. Nii ei saanud Meißeni Friedrich III seda kätte enne, kui pärast Jutta surma aastal 1353. Coburgi-maa oli sakside territooriumi lõunapoolseim osa. Leipzigi jagamisega aastal 1485, suure Saksi riikide jagamisega (Großen Sächsischen Landesteilung) Albertiinide ja Ernestiinide liinide vahel, läks Coburgi-maa koos suurema osaga Tüüringi maakrahvkonnast ja Vogtlandi valdusega Saksimaa Ernstile ja tema kaudu Wettinite Ernestiinide poolele.

Hertsog Johann Ernst[muuda | muuda lähteteksti]

Ehrenburgi palee Coburgis, mõned hooneosad on 16. sajandist

Pärast kaotust Schmalkaldeni sõjas aastal 1547 vähenesid Ernestiinide territoriaalsed valdused Tüüringis suuresti. Kuna Coburgi-maa kreisid olid hertsog Johann Ernsile omistatud kui "seadmed" (Ausstattung), jäid need lindpriide kuurvürstide vastaste meetmete poolt puutumata. Johann Ernst asus elama Coburgi linna, et ehitada Ehrenburg oma uueks residentsiks, mida hiljem kasutasid ka ja laiendasid erinevad Saksi-Coburgi hertsogid. Kui Johann Ernst aastal 1553 lastetuna suri, oli endine kuurvürst Johann Friedrich I nüüd ainus Saksimaa hertsog, just vanglast vabastatud, et aastal 1554 surra.

Ühisvalitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Coburgi-maa anti kuurvürst Johann Friedrich II "Keskmisele" kui pärandiosa. Ta valitses Gothast koos oma vendade Johann Wilhelmi (residents Weimaris) ja Johann Friedrich III "Nooremaga". Pärast noorema venna varajast surma toimus Ernestiinide omandi esialgne jaotus, milles elusolevad vennad nõustusid "Mutschierung'iga", s. o. vahetusega valitsuses, igal kolmandal aastal. Johann Friedrich II valitses Gothas, Eisenachis ja Coburgis. Kuid ta ei suutnud tagasi saada kuurvürsti tiitlit endale ja oma perekonnale, läks konflikti keisriga (Grumbachsche Händel või "Grumbachi vaenus") ning kuulutati lõpuks lindpriiks ja pandi eluks ajaks vangi. Tema võim langes esialgu tema vennale Johann Wilhelmile, kes osales Reichsexekution'is Saksimaa kuurvürsti Augusti poolel, kuid tagastati 1572. aasta Erfurdi jagamisega ("Erfurter Teilung") Johann Friedrichi poegadele.

Hertsog Johann Casimir[muuda | muuda lähteteksti]

Saksi-Coburgi hertsog Johann Casimir, 1597, õli puidul, Callenbergi loss Coburgis

1572. aasta Erfurdi jagamisega jaotati ülejäänud maad lõpuks sunniviisiliselt võidetud Johann Friedrich II poegade vahel. Noorem poeg oli Saksi-Weimari Johann Wilhelm, kes sai muu hulgas Jena, Altenburgi ja Saalfeldi linnad. Kuna vanem poeg Johann Friedrich II "Keskmine" oli eluaegses vangistuses Austrias, anti tema poegadele Johann Casimirile ja Johann Ernstile uus Saksi-Coburgi vürstiriik, kusjuures Coburg sai nende residentsiks ja "hertsog" nende tiitliks. Vürstiriik koosnes Tüüringi lõuna- ja lääneosadest, sealhulgas Eisenachi, Gotha ja Hildburghauseni linnad. Üks poegade eestkostjatest oli nende isa vaenlane, Saksimaa kuurvürst August, kes jälgis nende haridusteed ja kes iseenda huvides alustas Coburgi regentvalitsuse rikkumist, saates sinna kuurvürstkonna ametnikke.

Alles pärast Saksimaa kuurvürsti Augusti surma aastal 1586 said hertsog Johann Casimir ja tema vend Johann Ernst oma vürstiriigi valitsemise üle võtta. Aastal 1596 lõigati vürstiriik pooleks, et Johann Ernst saaks oma Saksi-Eisenachi hertsogkonna ja Johann Casimir jääks Coburgis üksi valitsema. Temale jäänud territooriumid olid Coburgi kreis koos Lauteri, Rodachi ja Gestungshauseniga; Heldburgi kreis koos Hildburghauseni, Römhildi, Eisfeldi, Schalkau, Sonnebergi, Neustadt bei Coburgi, Neuhaus am Rennwegi ja Mönchrödeniga; ning Sonnefeldi kreis. Johann Casimiri valitsusajal oli Coburgis ehitusbuum. Ennekõike rajas ta Coburgi valitsuse tuumiku, haldusaparaadi, mis kestis kaua pärast tema surma ning läbi paljude sõdade ja poliitiliste murrangute. Coburgi riigi asutaja Casimir suri aastal 1633. Tema vürstiriik läks tema vennale, Saksi-Eisenachi hertsog Johann Ernstile, kes oli samuti lastetu. Sel ajal tabas Coburgi-maad raskelt Kolmekümneaastane sõda, tehes sellest peatuspaiga paljudele armeedele. Rahvastik vähenes 55 000-lt 22 000-ni.

Pärimine[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1638 suri Saksi-Eisenachi Ernestiinide liin välja ning selle territooriumid jaotati Saksi-Weimari ja Saksi-Altenburgi hertsogkondade vahel. Loosiga langes Coburgi-maa aastal 1640 koos Coburgi, Sonnefeldi, Sonnebergi, Neuhaus am Rennwegi, Neustadt bei Coburgi, Hildburghauseni ja Römhildiga Saksi-Altenburgi Friedrich Wilhelm II-le. Altenburgi ja Coburgi vürstiriike valitseti hertsogi poolt personaalunioonis, kuid nad säilitasid oma riigivõimu. Hertsog Friedrich Wilhelm II suri aastal 1669, kolm aastat hiljem suri tema ainus poeg Friedrich Wilhelm III, sellega lõppes Saksi-Altenburgi liin. Kolm neljandikku Altenburgi alast, sealhulgas Coburgi-maa, läks Gotha jagamisega (Gothaer Teilungsvertrag) aastal 1672 uuele suveräänile, Saksi-Gotha Ernst I "Vagale", kes suri aastal 1675. Saksi-Gotha valitsemise võttis üle tema vanem poeg Friedrich I, isa palvel koos kuue vennaga.

Kuna territooriumite ühise haldamise katse Friedensteini lossis Gothas nurjus, jaotati pärand 24. veebruaril 1680 seitsme venna vahel. Saksi-Gotha hertsogi Ernst I "Vaga" vanuselt teine poeg Albrecht sai Saksi-Coburgi vürstiriigi. Saksi-Gotha sai hertsog Friedrich ja Saksi-Meiningeni sai vanuselt kolmas poeg, hertsog Bernhard I, vürstiriik sai keisririigis täieliku suveräänsuse. Kuid Coburgi, Neustadt bei Coburgi, Sonnebergi, Mönchrödeni, Sonnefeldi ja Neuhaus am Rennwegi kreisid olid märkimisväärselt väiksemad, kui varem, kuna Römhild ja Hildburghausen eraldati nooremale vennale, vanuselt kuuendale pojale, kellest sai Saksi-Hildburghauseni esimene hertsog Ernst II.

Hertsog Albrecht[muuda | muuda lähteteksti]

Ehrenburgi lossi Riesensaal ("Hiiglaste saal") annab tunnistust hertsog Albrechti õitsvast ehitusprogrammist 1690. aastatel

Hertsog Albrechti ajal algas tema barokkresidentsi laiendamine Coburgis. Ta rajas oma elu oma kuninglike ja vürstlike kaasaegsete tavadele ja püüdis nende kodukorda Coburgis väiksemas mahus jäljendada. Tema õukonnaraamatukogus oli 4757 köidet. Tema plaanid ülendada Gymnasium Casimirianum Coburg ülikooliks nurjusid kitsa rahastuse tõttu. 1690. aastal põlenud Ehrenburgi lossi barokk-stiilis ümberehitus viis lõpuks vürstiriigi rahanduse kokkuvarisemiseni, mida ei saanud odavamate müntide vermimisega ära hoida. Barokkvürst hertsog Albrecht suri aastal 1699 ilma ühegi elusoleva järglaseta. Sellele järgnesid tavalised pärimisvaidlused. Saksi-Hildburghausen sai aastal 1707 Sonnefeldi kreisi. Saksi-Meiningeni hertsogi Bernhard I ja tema noorema venna, Saksi-Saalfeldi hertsogi Johann Ernst IV vahel kestis riid 35 aastat, lõppedes alles aastal 1735 pärast Saksa-Rooma keisri Karl VI mitut sekkumist. Saksi-Meiningen sai Neuhaus am Rennwegi kreisi ja Sonnebergi, kui Saksi-Saalfeldiga ühendati ülejäänud Saksi-Coburgi territooriumid ja sellest sai Saksi-Coburg-Saalfeld. Aastal 1753 kasvas see ühe kolmandiku Saksi-Römhildi hertsogkonna võrra, mis jõudis lõpule oma ainsa hertsogi, lastetu Heinrichi surmaga.

Hertsog Franz Josias[muuda | muuda lähteteksti]

Saksi-Saalfeldi hertsog Johann Ernst suri aastal 1729. Seejärel valitsesid tema pojad Christian Ernst II ja Franz Josias riiki koos, kuid erinevatest residentsidest. Christian Ernst jäi Saalfeldi, samas Franz Josias valis oma residentsiks Coburgi ja tema otsus püsis kuni monarhia lõpuni aastal 1918. Aastal 1745 päris Franz Josias osi oma venna Saksi-Coburgi hertsogkonnast. Aastal 1747 suutis ta kinnistada oma esmasünniõiguse järglusliinis ja anda selle oma kiirelt kasvavale perekonnale Saksi-Coburg-Saalfeldi dünastia pikaajaliseks püsimiseks. Aastal 1806 sai hertsogkond seoses Saksa-Rooma riigi langemisega täielikult ja tõeliselt sõltumatuks. Aastal 1826 muutis Saksi-Coburg-Saalfeld Ernestiinide hertsogkondade laialdase ümberkorraldamisega oma nimeks Saksi-Coburg ja Gotha, mis oli kahe erineva hertsogkonna, Coburgi ja Gotha personaalunioon.

Saksi-Coburgi suveräänid[muuda | muuda lähteteksti]

Saksi-Coburg 1572–1638

Saksi-Coburg 1681–1735

  • 1681–1699 Albrecht V, Ernst I "Vaga" teine poeg
  • 1699–1729 Johann Ernst IV, ka Saksi-Saalfeldi hertsog, Ernst I "Vaga" 7. ja noorim poeg, Saksi-Gotha hertsog
  • 1729–1735 Christian Ernst II, ka Saksi-Saalfeldi hertsog, eelmise hertsogi poeg, koos oma venna Franz Josiasega

Saksi-Coburg-Saalfeld 1735–1826

Saksi-Coburg ja Gotha 1826–1918

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]