Mihhail Bronštein

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mihhail Bronštein (sündinud 23. jaanuaril 1923 Petrogradis) on Eesti majandusteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1986).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Petrogradis vaeses Poola juutide perekonnas. 1940. aastal lõpetas Leningradi XI Keskkooli ning astus Leningradi Keemia- ja Tehnoloogiainstituuti. Õpingud katkestas sõda. 1941–1946 oli ta Nõukogude armees, 1942–1945 rindel. Aastal 1946 jätkas õpinguid Leningradi Riikliku Ülikooli majandusteaduskonnas, mille lõpetas 1949 poliitökonoomia erialal.[1]

1949. aastal asus tööle Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus on läbinud ametiredeli kõik astmed kuni professorini (1967–1993) ja poliitökonoomia kateedri juhatajani (1961–1989). Alates 1993 on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

1954. aastal kaitses majanduskandidaadi ja 1965. aastal majandusdoktori kraadi Leningradi Riikliku Ülikooli juures, 1967 omistati talle professori kutse.

24. juunil 1986 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks põllumajandusökonoomika alal.

Aastatel 1989–1991 oli ta NSV Liidu rahvasaadik. Osales esimeste Eesti taasiseseisvumisprotsessi esimeste majandus-reformide ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning Balti majandussilla kontseptsiooni loomisel.

Bronšteini hobid on lugemine, teatris ja kontsertidel käimine, tervisekõnd, suusatamine.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tema peamised uurimissuunad olid makro- ja põllumajandusökonoomika, riikidevahelised majandussuhted ja ökoloogia. Ta on käsitlenud Eesti NSV põllumajanduse tööstuslikku arengut, looduskasutuse optimeerimist ning majandushinnangute süsteemi. Ta on loonud Eesti põllumajanduse stimuleerimise süsteemi (hinnakujundus, töö tasustamine, kooperatiivse ja eraomandi ühitamine), hinnanud Eesti põllumajanduse looduslikku potentsiaali ning kujundanud ebasoodsates oludes olevate piirkondade abistamise mehhanismi.

Ta on kirjutanud üle 400 teadustöö, sh 12 monograafiat (autori ja toimetajana) ja hulgaliselt majandusanalüütilisi artikleid ajakirjanduses.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Väärtus, hind ja hinnapoliitika. Tallinn, 1964. (Kaasautor H. Metsa)
  • Природно-экономические различия и стимулирование колхозного производствав. Mосква, 1968.
  • Земля и хозрасчетные отношения. Москва, 1978.
  • Экономическая оценка природных ресурсов. Таллин, 1981.
  • The Baltic Transit. Almanac. Tallinn, 1996.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg on Aleksandr Bronštein, Tartu Ülikooli lõpetanud rakendusmatemaatik, teaduste kandidaat, kes on Venemaa alumiiniumigigandi SUAL Groupi kaasomanik.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti NSV teeneline teadlane (1985)
  • Eesti Teaduste Akadeemia medal (1998)
  • Tartu Ülikooli teenetemedal
  • Rahvusvahelise N. Kondratjevi Ühingu medal
  • Valgetähe III klassi teenetemärk (2006)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. (1998). Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II. 1938-1998. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. Lk 30-31. 
  2. https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/03/bronstein_2019.pdf

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mihhail Bronštein : personaalnimestik = Михаил Лазаревич Бронштейн : персональный указатель литературы. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, 1993.
  • Колесников, Е. Михаил Бронштейн : путешествие из Петербурга в Таллинн. Таллинн : Е. Колесников, 2012.
  • Maidla, M. Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut. Tallinn: Incorp Holding OÜ, 2014. ISBN 9789949336623. Lk 63–72.