Mihhail Bronštein

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mihhail Bronštein (sündinud 23. jaanuaril 1923 Petrogradis) on Eesti majandusteadlane ja akadeemik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit Poola juutide seast, kelle perekonnanimi oli Poolas "Borensztajn". Perekonnanime muutis Mihhaili isa Bronšteiniks bolševistliku pöörde järel Venemaal.

1949. aastal lõpetas ta Leningradi Riikliku Ülikooli.

1965. aastal kaitses ta majandusdoktori kraadi Leningradi Riikliku Ülikooli juures.

Aastatel 1961–1989 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli poliitökonoomia kateedri juhataja.

Tema peamised uurimissuunad olid makro- ja põllumajandusökonoomika, riikide majandussuhted ja ökoloogia.

24. juunil 1986 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks.

Aastatel 1989–1991 oli ta NSV Liidu rahvasaadik. Endine ülikooli nõukogu liige, arstiteaduskonna dekaan Lembit Allikmets on meenutanud, et "M. Bronštein oli kõige punasem, tuli sõja järel siia ja Gorbatšovi ajal õiendas veel, et tahetakse ratsa rikkaks saada."[1]

Bronšteini hobid on lugemine, teatris ja kontsertidel käimine, tervisekõnd, suusatamine.[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg on Aleksandr Bronštein, Tartu Ülikooli lõpetanud rakendusmatemaatik, teaduste kandidaat, kes on Venemaa alumiiniumigigandi SUAL Groupi kaasomanik.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti NSV teeneline teadlane (1985)
  • Eesti Teaduste Akadeemia medal (1998)
  • Tartu Ülikooli teenetemedal
  • Rahvusvahelise N. Kondratjevi Ühingu medal
  • Valgetähe III klassi teenetemärk (2006)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Margus Maidla. Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623. Lk 63–72.