Kätlin Kaldmaa

Allikas: Vikipeedia
Kätlin Kaldmaa esinemas kirjandusfestivali HeadRead raames Eesti Lastekirjanduse Keskuses
Foto: Ave Maria Mõistlik, 2. juuni 2012
Kätlin Kaldmaa teosega

Kätlin Kaldmaa (sündinud 30. augustil[1] 1970[2]) on kirjanik, luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja lõpetanud Tallinna Ülikooli inglise filoloogia erialal.

Pärast õpinguid töötas Kaldmaa mitmeid aastaid tegevjuhina teletõlkefirmas. 2006–2010 töötas ta Eesti Päevalehes kultuuritoimetuse juhataja, kirjanduslisa Arkaadia toimetaja ja kirjastajana. Aastatel 2009–2011 tegutses raamatuajakirja Lugu peatoimetaja. Eesti PENi taasasutamisel 3. veebruaril 2010 valiti ta selle juhatuse liikmeks ning sellest saadik on ta Eesti PENi president. 2010–2016 töötas ta Eesti Lastekirjanduse Keskuses välissuhete juhina. Alates 2016. aastast tegutseb vabakutselise kirjaniku ja tõlkijana.

28. septembril 2016 valiti ta PEN Internationali välissekretäriks.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Oma luuledebüüdi tegi pseudonüümi Kätlin Kätlin all koos teiste noorte autoritega 1996. aastal[3]. Kaldmaal on ilmunud luulekogusid, lasteraamatuid, proosateoseid ja mitmeid muid kirjutisi.

2012. aastal pälvis Friedebert Tuglase novelliauhinna novelli "Kui poisid tulid" eest. Kolmel korral on olnud Kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominent: 2016. aastal lasteraamatuga “Halb tüdruk on jumala hea olla”, 2013 romaaniga „Islandil ei ole liblikaid“ ja 2012 luulekoguga „Armastuse tähestik“. Lasteraamatud „Lugu Keegi Eikellegitütre isast" ja „Halb tüdruk on jumala hea olla“ on pälvinud Lastekaitse Liidu "Hea lasteraamatu" auhinna.

Raamat “Hea tüdruk on jumala hea olla” pälvis 2017. aastal Rahvusvahelise Noorte Raamatukogu (Internationale Jugendbibliothek) tunnustuse Valged Varesed (White Ravens)[4]. Rahvusvahelise Noorte Raamatukogu eesmärgiks on edendada kõrgetasemelist laste ja noortekirjandust ning Valge Varese kataloogi valitakse iga aasta erialaekspertide poolt viimase aasta jooksul üle maailma välja antud laste ja noorte kirjanduse hulgast inspireerivad, julged, trendeloovad ning kvaliteetsed teosed, nii keele, sisu kui kunstiväärtuse poolest[5]

Kaldmaa on eesti keelde tõlkinud üle 50 teose inglise, soome ja hispaania keelest. Tema enda luulet on tõlgitud mitmesse keelde, sealhulgas ka araabia, jaapani, korea ja galeegi keelde. Kaldmaa „Lugu Keegi Eikellegitütre isast" on esimene eesti lasteraamat, mis on tõlgitud islandi keelde, ning ühtlasi esimene raamat, mis tõlgiti otse eesti keelest islandi keelde [6].

Koos Anneli Kalmuga on Kaldmaa koostanud 5. ja 6. klassi kirjandusõpikud ja -töövihikud.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Luule[muuda | muuda lähteteksti]

„Larii-laree” (Eesti Raamat 1996)

„Üks pole ühtegi = One is none” (eesti, inglise, vene ja soome keeles, Positive Projects 2008)

„Nägemata ilmad” (eesti ja inglise keeles, NyNorden 2009)

„Armastuse tähestik” (eesti ja inglise keeles, NyNorden 2012)

Proosa[muuda | muuda lähteteksti]

„Islandil ei ole liblikaid“ (romaan, Ajakirjade Kirjastus 2013)

„Väike terav nuga“ (novellikogu, Tuum 2014)

Lasteraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

„Neli last ja Murka” (Hermes, 2010)

„Lugu Keegi Eikellegitütre isast" (Ajakirjade Kirjastus 2012)

„Halb tüdruk on jumala hea olla“ (Varrak 2016)

Esseed[muuda | muuda lähteteksti]

„Kolmteist Eesti kirja“ (kogumik; Eda Ahi, Kärt Hellerma, Kätlin Kaldmaa jt, Kultuurileht 2016)

Autobiograafilised teosed[muuda | muuda lähteteksti]

„Õnn on otsuse küsimus“ (Ajakirjade Kirjastus 2013)

"Kaks armastuslugu" (koos Hanneleele Kaldmaaga, Petrone Print 2017)

Tõlked võõrkeeltesse[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Multilingual Anthology/Antología multilingüe: The Americas Poetry Festival of New York 2016" (tõlkinud Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov, Artepoética Press 2016)
Soomekeelne "Islandil ei ole liblikaid"

Soome

  • “Islannissa ei ole perhosia” (tõlkinud Outi Hytösen, Fabriikki Kustannus 2016)
  • „Rakkauden aakkoset” (tõlkinud Anniina Ljokkoi, Savukeidas 2015)
  • „8+8. Eesti ja Soome luulet / 8+8. Suomalaista ja virolaista runoutta. II" (kakskeelne luuleantoloogia, tõlkija Kätlin Kaldmaa, NyNorden, 2015)
  • „8+8. Eesti ja Soome luulet / 8+8. Suomalaista ja virolaista runoutta. I" (kakskeelne luuleantoloogia, tõlkija Kätlin Kaldmaa, NyNorden, 2013)

Islandi

  • „Einhver Ekkineinsdóttir“ ("Lugu Keegi Eikellegitütre isast", tõlkija Lemme Linda Olafsdóttir, Bókstafur 2016)

Araabia

  • "The Other Is Not An Island. An Anthology of Contemporary Estonian Poetry" (tõlkija Abdulrahman Almajedi, Makhtootat Publishing House 2016)
  • „تضاريس الحب" ("Armastuse geograafia") (tõlkija Abdulrahman Almajedi, Makhtootat Press and Publishing House 2015)

Galeegi

  • "Eno mar cabe quant’i quer caber" (luuleantoloogia, tõlkija Isaac Xubín, Deputación de Pontevedra 2014)

Hispaania

  • “Geografía del amor” ("Armastuse geograafia", Editorial Cuarto Propio 2017)

Ungari

  • "Breviárium" (lühijuttude kogumik, (tõlkijad Nóra Kőhalmy, Krisztina Lengyel Tóth, Virág Márkus, Bence Patat, Mónika Segesdi, Viktória Tóth, Észt Intézet - Pluralica 2016)

Inglise

  • „One Is None” (tõlkinud Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov, A Midsummer Night’s Press 2014)

Vene

  • "Новые oблака, 3-4 2016" (antoloogia, tõlkijad Maria Einman, P. I. FilimonovIgor Kotjuh, oblaka 2016)
  • "Октябрь: БЕРЕГ ЛИТЕРАТУРЫ. Новое слово Латвии, Литвы, Эстонии" (antoloogia, tõlkijad P. I. Filimonov, Igor Kotjuh, Vera Prohorova, Andrei Sen-Senkov, Jelena Skulskaja, Tatjana Verhoustinskaja, 2015)

Valik tõlgitud raamatuid[muuda | muuda lähteteksti]

Jeanette Winterson[muuda | muuda lähteteksti]

  • „Kirg” (Varrak, 1998)
  • „Kehale kirjutatud” (Tänapäev, 2004)
  • „Tuletornipidamine” (Tänapäev, 2006)
  • „Taak” (Eesti Päevaleht, 2006)
  • „Apelsinid pole ainsad viljad” (Tänapäev, 2008)
  • „Kivist jumalad” (Tänapäev, 2011)

Siri Kolu[muuda | muuda lähteteksti]

  • „Meie, Rööbelid” (Ajakirjade Kirjastus, 2012)
  • „Meie, Rööbelid, ja pätikaraoke“ (Ajakirjade Kirjastus, 2013)
  • „Meie, Rööbelid, ja Suur-Hemmi aardekirst“ (Ajakirjade Kirjastus, 2014)
  • „Meie, Rööbelid, ja vapijaht” (Ajakirjade Kirjastus, 2015)

Valik teistelt autoritelt[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ka Kätlin Kaldmaa tütar Hanneleele Kaldmaa kirjutab, luuletab ja tõlgib.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Inglise keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Soome keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania keeles

Viited[muuda | muuda lähteteksti]