Tiina Kirss
Tiina Ann Kirss (sündinud 18. septembril 1957 USAs Buffalos) on eesti kirjandusteadlane ja õppejõud.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Tiina Kirss sündis Buffalos eesti pagulaste peres.[1] Tema isa oli keemiadoktor. Ema oli õppinud arstiks, ent jäänud sõja tõttu diplomist ilma. Ta kasvas eestikeelses keskkonnas, ent asus õppima ingliskeelsesse kooli.[1]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Tiina Kirss lõpetas 1975 Amherst Central High Schooli (Buffalo, NY).[2] 1979 lõpetas ta Case Western Reserve University Clevelandis cum laude bioloogia ja prantsuse keele alal ning omandas 1980 sealsamas magistrikraadi prantsuse keele ja kirjanduse alal. 1980–1982 õppis ta Case Western Reserve University School of Medicine'is arstiteadust. 1994 kaitses ta doktorikraadi võrdlevas kirjandusteaduses Michigani Ülikoolis. Tema doktoritöö teema oli "The Censor's Apprentice: Political Allegory and Aesopian Discourse in 20th Century Estonian and European Texts" (juhendaja Piotr Michalowski).
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Tiina Kirss töötas 1993–1998 interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppejõuna Wesleyan College'is ja Mercer University's Georgia osariigis. Ta juhatas naisuurimusprogrammi "Women and Gender Studies" ning õpetas prantsuse ja saksa keelt ja kirjandust. 1999–2006 oli ta Toronto Ülikoolis Elmar Tampõllu nimelise Eesti õppetooli eesti keele ja kirjanduse õppejõud (assistant professor) ning 2006–2010 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor. Aastatel 2010–2015 oli Tiina Kirss Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooria professor. Vahemikus 2015–2017 oli ta Tartu Ülikooli külalisprofessor, 2017. aasta sügisest alates töötab Tiina Kirss Tartu Ülikooli Eesti mõtteloo vanemteadurina ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadurina.
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Tiina Kirsi peamisteks uurimisteemadeks on 20. sajandi Euroopa kirjandus, ajalooline romaan, kirjandusteooria, naisuurimus ja autobiograafia (elulood). Ta on avaldanud teadusartikleid mitmetel kirjandusteaduslikel teemadel ning koostanud ja toimetanud elulugude kogumikke ("She Who Remembers Survives", 2005, koos Ene Kõresaaare ja Marju Lauristiniga; "Rändlindude pesad: eestlaste elulood võõrsil", 2007).
Ta on ajakirja Methis toimetuskolleegiumi esimees ning ajakirja Journal of Baltic Studies kolleegiumi liige.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2007 Henrik Visnapuu preemia (panuse eest väliseestlaste elukäigu uurimisse)
- 2017 Tartu Ülikooli aumärk[3]
- 2019 Ivar Ivaski Mälestusfondi stipendium (kogumiku "Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid" eest)
- 2023 Henrik Visnapuu preemia (viljaka rahvusvahelise elutöö eest eesti kirjanduse ja eestlaste elulugude uurimisel).
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tiina Kirss oli kolmteist aastat abielus USA Tennessee osariigist pärit Nash Mayfieldiga, kellega tal on kolm last (Marika Reet, Linnea Elisabeth ja Alden Marcus).[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 TIINA KIRSS: mõttevabadus on minu rada[alaline kõdulink], Sakala, 11. juuni 2005
- ↑ Eesti uue põlvkonna teadlasi. Kirjandusteadus: Tiina Kirss (arhiiviversioon 22.07.2007)
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Tiina Kirss |
- Ann_Kirss/est Tiina Kirss Eesti Teadusinfosüsteemis
- Tiina Sarv. TIINA KIRSS: mõttevabadus on minu rada Sakala, 11. juuni 2005
- Tiina Kirss. Eesti humaniora häirekellad Sirp, 6. aprill 2007
- Tiina Kirss. Elulugudel on lepitav toime Postimees, 14. september 2007
- Tiina Kirss. Karjak-professori väsimus Eesti Päevaleht, 28. mai 2010
- Tiina Kirss. "Etno-eriala" (rahvus)ülikoolis. Eesti humaniora häirekellad II Sirp, 11. juuni 2010
- Tiina Kirss. Vaiksest kõrgharidusrevolutsioonist Eesti Päevaleht, 23. september 2011
- Tiina Kirss. Kas tõlkida kirjandust (ja/või) kultuuri?, Sirp, 14. juuni 2012
- Johanna Ross, Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga, ERR, 21. september 2017