Portaal:Muinas-Eesti

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Commons-logo.png
Pildid, videod ja helifailid CommonsisLaadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel

Lembitu (suri 21. septembril 1217 Sakalas) oli Lehole ehk Lõhavere ehk Leole kihelkonna pealik või vürst (princeps) ja vanem (senior), muistsete eestlaste tuntuim väejuht. Ainsaks ajalooliseks allikaks Lembitu olemasolu kohta on Läti Henriku kroonika, millel põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Oletatavasti oli ta üks Sakala maakonna olulisematest ülikutest. 1217. aastal kogunes Lembitu kutsel Mandri-Eestist Põhja-Sakalasse 6000-meheline malev, et minna sõjaretkega "Liivimaa kiriku" vastu - seda koos novgorodlastega, keda appi oodati. Pole teada, kes korraldas eelnenud läbirääkimised Novgorodiga, kuid ka siin ei saa välistada Lembitu algatust. Lembitu langes 1217. aastal novgorodlasi kaks nädalat tulutult oodanud eestlaste ühismaleva ning sakslaste, liivlaste ja latgalite eliitväe vahel peetud, ristisõdijate võiduga lõppenud Madisepäeva lahingus. Tema pea raiuti maha ja viidi võidumärgina Liivimaale. Pärast lüüasaamist esindas sakalasi rahuläbirääkimistel Lembitu vend Unnepewe.

Henriku teatel korraldas Lembitu "oma sõjaväega" 1212. aastal eduka rüüsteretke Pihkvasse. Arheoloogilised leiud Pihkvast Velikaja jõe läänekaldal olevast Zavelitšje linnaosast annavad tunnistust 13. sajandi alguses toimunud põlengust, mida on võimalik seostada selle sõjaretkega.

Esiletõstetud pilt

Valitud arheoloogiamälestis

Muhu maalinn

Muhu maalinn oli linnus, mis asus Saare maakonnas Muhu valla edelaosas Linnuse küla tasasel põllul.

Linnamäel ümmargust õue (umbes 3500 ruutmeetrit) ümbritsenud ringvallist veeti suurem osa Väikese väina tammi ehitusmaterjaliks, säilinud valli osad on 5–8 m kõrgused. Valli põhja- ja lõunaküljel on väravakäik. Ringvalli äravedamisel saadi 2 aardeleidu, neis on hõbe- ja pronksehteid, ripatsina kantud hõbemünte, klaashelmeid ja kaalud koos kapsliga. Arvatavasti peideti aarded veebruaris 1227. aastal, kui maalinna orduvägede poolt piirati ja vallutati.

Muhu maalinna piiramist kirjeldab ka Henriku Liivimaa kroonika.

Kas tead, et...?

... künnipäev oli Muinas-Eesti rahvakalendris ennetava maagia päev, mil mitmesuguste maagiliste toimingutega püüti tagada head saaki?
... regilaule hakati looma tõenäoliselt kolmandal aastatuhandel eKr?
... Tacituse järgi kandsid aestid metssea kuju, mis kindlustas neile kõikjal julgeoleku?
... Peko on muinaseesti viljajumal?

Tsitaate

  • Me ei saa ealeski edaspidi ristiusku vastu võtma, niikaua kui maale on üks aastavanune või küünrapikkune poeglaps järele jäänud., Sakala saadikud Riias Henriku Liivimaa kroonika teatel, 1220.
  • Selles meres olevat veel palju teisi suuri saari, mille hulgas üht suurt nimetatakse Aestimaaks. Ka sealsed elanikud ei tea kristlaste Jumalast veel midagi, nad kummardavad draakoneid ja linde, kellele nad elusaid inimesi ohverdavad. Breemeni Adam, 1073-1076.
  • Laevades on nende suurim võim. Liivimaa vanem riimkroonika saarlaste kohta.

Muinas-Eesti portaalist

Hourglass drawing.svg

Eesti muinasaejaks nimetatakse perioodi teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal Pulli lähedal Pärnumaal ca 9000 eKr Eesti keskaja alguseni 13.sajandil.

Muinas-Eesti maakonnad

Kuidas saad aidata?

  • Lisa häid pilte valitud pildi moodulisse.
  • Lisa häid artikleid valitud artikli moodulisse.
  • Värkenda 'Kas teadsid, et...' moodulit veelgi huvitavamate faktidega.
  • Kaalutle uute moodulite lisamist, nagu 'Valitud biograafia', 'Valitud asukoht', või 'Valitud kultuurimälestis'.
  • Märgista asjakohaseid lehti portaali lingiga.