Aedpetersell

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Petroselinum crispum)
"Petersell" suunab siia. Perekonnanime kohta vaata artiklit Petersell (perekonnanimi).
Aedpetersell

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Sarikalaadsed Apiales
Sugukond Sarikalised Apiaceae
Perekond Petersell Petroselinum
Liik Aedpetersell
Binaarne nimetus
Petroselinum crispum
Mill.
Sünonüümid
  • Apium crispum Mill.
  • Apium petroselinum L.
  • Carum petroselinum L. Benth. et Hook.
  • Petroselinum hortense Hoffm.
  • Petroselinum sativum Hoffm.
  • Petroselinum vulgare Lag.

Aedpetersell (Petroselinum crispum) on sarikaliste sugukonna peterselli perekonda kuuluv aromaatne kaheaastane rohttaim.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetus Petroselinum tuleb sõnadest petros, mis tähendab kreeka keeles kivi, ja selinum, mis on kreeka keeles pärg.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Aedpetersell on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars.

Vars on paljas ja peensooneline.

Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 3–5 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga.

Lehed kolmnurksed, alumised kahelisulgjad, 3–4 lõhestunud lehekesega.

Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist-augustini.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Aedpeterselli kodumaaks on Vahemere maad ja Aafrika põhjarannik (sh Kanaari saared), kus ta on tänaseni looduslikult levinud. Kuna seda taime tundsid ja hindasid juba vanad kreeklased ning roomlased, jõudis ta juba antiikajal üle Alpide põhja poole ning on nüüdseks naturaliseerunud suures osas Euroopast. Maitsetaimena kasvatatakse teda üle kogu maailma.[1]

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi petersell on pärit soojast kliimast, edeneb ta ka Eesti kliimas suurepäraselt. Seemned hakkavad idanema juba +2° kuni +3°. Tõusmed taluvad lühiajalist külma ning täiskasvanud taimed võivad talvituda kasvukohal. Valguse suhtes on petersell nõudlik, samuti niiskuse, eriti seemnete idanemise ajal[2].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Lehtpeterselli ühe populaarseima sordi 'Gigant d'Italia' noored taimed

Maitseainena kasutatakse lehti ja juurt ning ravimina peamiselt lehti ja seemneid, kuid ka kogu taime ja taimemahla. Petersell esineb kahe teisendina:

Lehtpetersell võib olla käharate (Petroselinum crispum) ja siledate (Petroselinum crispum var. neapolitanum) lehtedega, viimane on tugevama maitsega. Käharate lehtedega peterselli kasutatakse eelkõige toitude kaunistamiseks, siledate lehtedega taime peetakse jälle parimaks maitseandjaks.

Juurpeterselli (Petroselinum crispum var. tuberosum) puhul leiavad lehtede kõrval kasutamist lihakad juured. Juurpeterselli on nimetatud ka Hollandi peterselliks, kuna arvatavasti on juurpetersell seal aretatud. Saksamaal ja Prantsusmaal on juurpetersell väga levinud juurvili.

Mõlemal teisendil on tugev äratuntav aroom.

Looduslikult kasvav, välimuselt peterselliga väga sarnane koeraputk (Aethusa cynapium) on väga mürgine.

Maitsetaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Juurpeterselli juurikas

Peterselli kasutamisel kokanduses on peaaegu piiramatult võimalusi. Seda võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult või soolatult. Lehti kasutatakse salatite, kastmete ja munaroogade kaunistamiseks-maitsestamiseks. Väga maitsvad on ka petersellikohupiim ja -või.

Meil on petersellijuur tuntud supijuurena. Juurest saab valmistada ka maitsvaid kastmeid liha- ja kalatoitudele või hautada nagu porgandit ja kaalikat.

Värsket ürti lisatakse toidule alles enne serveerimist, keetmisel väheneb selle vitamiinisisaldus. Petersellilehtedest, värskest kapsast ja kurgist (maitsestatuna tilliga) saab valmistada salati, mis sobib sapipõie- ja neerupõletiku puhul.

Koos aed-liivatee ja loorberilehega kuulub petersell bouquet garni koostisse.

Ravimtaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Tervise teenistuses lähevad käiku kõik peterselli osad: seemned, lehed, ürt ja juured. Viljade saamiseks lõigatakse suve teisel poolel taimede maapealsed osad, kuivatatakse ja kolgitakse seemned lahti. Lehti kogutakse enne taime õitsemist. Juurikaid esimese aasta taimedelt sügisel, teise aasta taimedelt sügisel või kevadel. Petersell säilitab kuivanult pikaks ajaks oma aroomi ja maitse[3].

Petersellilt saab abi mitme tõve raviks: näiteks on taimel võime vähendada allergiat, parandada ja soodustada ainevahetust, suurendada silelihaskonna toonust emakas, soolestikus ja kusepõies ning leevendada vaevusi menstruatsioonihäirete korral. Veel saab petersellilt abi eesnäärmepõletiku ja uriinieritust soodustavate tursete puhul ning põiepõletiku ja neerukivitõve korral[4].

Juues petersellitõmmist kuu aega järjest hommikul ja õhtul, aitavat see väidetavalt kaasa kaalulangetamisele. Välispidiselt kasutatakse tõmmist paisete ja põrutuste korral kompressina.

Peterselli purustatud lehti või värsket mahla saab kasutada putukahammustuste või põletikuliste reaktsioonide vastu. Lehtedest võib teha ka salvi, mida sobib kasutada allergia, haavandite ja haavade raviks.

Juuretõmmist on soovitatav juua allergia, podagra ja dermatiidi puhul. Värske mahl koos juuretõmmise ja sidrunimahlaga kõrvaldab pigmendilaigud ja tedretähnid.

Lehtedest ja seemnetest tee on hea juusteloputusvahend, kuid aitavat ka täide vastu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanad kreeklased pidasid peterselli pühaks taimeks ning kasutasid seda üksnes rituaalsetel eesmärkidel. Peterselliga kaunistati hauakambreid, kuna seda taime peeti Archemoruse – "surma sõnumitooja" – [5] taimeks.

Kuna legendi kohaselt olevat Heraklese võidupärjas olnud kimp peterselli, põimiti petersellilehti ka olümpiavõitjate pärgadesse. Kreeklased ise peterselli ei söönud vaid söötsid seda oma võidusõiduhobustele[6].

Roomlased seevastu tarvitasid ohtralt peterselli. Seda seoti peokülaliste pärgadesse, et leevendada joovet ning varjata halbu lõhnu.

Keskajal usuti, et peterselli kasvatamine õnnestub vaid nõidadel ja rasedatel naistel ning korralik saak kasvab vaid suurel reedel külvatud seemnetest.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Petersell sisaldab suures koguses organismile kasulikke aineid: lehed ja seemned sisaldavad eeterlikke õlisid, rasvu, flavonoide ja glükosiide. Lehed on rikkad raua ja C-vitamiini poolest ning sisaldavad ka karoteeni ja B-rühma vitamiine. Veel leidub valku, oblikhapet, süsivesikuid, kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi ja fosforit. On teada, et täiskasvanud inimese päevase karoteenivajaduse saaks katta 25 g ja C-vitamiini tarbe 50 g petersellilehtedega[4].

Toitained[7]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 87,71 g
Kalorsus 36 kcal
Valgud 2,97 g
Lipiidid 0,79 g
Tuhk 2,20 g
Süsivesikud 6,33 g
Kiudained 3,30 g
Toiteelemendid[7]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 138,0 mg
Raud (Fe) 6,20 mg
Magneesium (Mg) 50,0 mg
Fosfor (P) 58,0 mg
Kaalium (K) 554,0 mg
Naatrium (Na) 56,0 mg
Tsink (Zn) 1,07 mg
Vask (Cu) 0,15 mg
Mangaan (Mn) 0,16 mg
Seleen (Se) 0,1 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[7]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 133,0 mg
B1 0,09 mg
B2 0,10 mg
B3 1,31 mg
B4 12,8 mg
B5 0,40 mg
B6 0,09 mg
E 0,75 mg
K 1640,0 μg
A 421,0 μg
β-karoteen 5054,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
5561,0 μg
Aminohapped[7]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Aspartaamhape 0,294 g
Glutamiinhape 0,249 g
Proliin 0,213 g
Leutsiin 0,204 g
Alaniin 0,195 g
Lüsiin 0,181 g
Valiin 0,172 g
Fenüülalaniin 0,145 g
Glütsiin 0,145 g
Seriin 0,136 g
Treoniin 0,122 g
Arginiin 0,122 g
Isoleutsiin 0,118 g

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maitsetaimede leksikon. Maalehe raamat, Slovakkia, 2004.
  2. Paasik, T., Moodne köögiviljaaed, Tallinn, Ajakirjade kirjastus
  3. Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest, Valgus, 2005
  4. 4,0 4,1 "Luigela, A., Petersell tervisele". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. november 2009. Vaadatud 6. jaanuaril 2010.
  5. "Greek myth index. Archemorus". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2010. Vaadatud 18. detsembril 2010.
  6. McVicar, J., Suuri yrttikirja, Helsinki, WSOY, 2004
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 27.01.2011.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]