Kaalikas

Allikas: Vikipeedia
Kaalikas
Kaalikas Brassica napus
Kaalikas Brassica napus
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae Brassica napus
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond Ristõielised Brassicaceae
Perekond Kapsasrohi Brassica
Liik Raps Brassica napus
Alamliik Kaalikas
Trinaarne nimetus
Brassica napus ssp. napobrassica
L.

Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel.

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesel aastal kasvatab kaalikas lehekodarikuga juurvilja, teisel aastal aga 1–1,5 m pikkuse õisikuvarre, õitseb ja annab seemne.

Suurem osa kaalika juurviljast kasvab tavaliselt mullast välja. Vili on lapiku või ümarlapiku kujuga. Koor on alumisel osal kollane, maapealsel osal hallikas- kuni kollakasroheline või violetjas. Juurvilja sisu on kollane või valge, mahlane ja normaalsetes tingimustes kiududeta.

Lehed on sügavalt lõhestunud, pikarootsulised kaetud vahakirmega, hallikas- või sinakasrohelised.

Õisik on harunev pööris püstise varre otsas. Õied on kollased, sisaldavad rohkesti nektarit.

Vili on kõder. Seemned väikesed, tumepruunid.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Vana kultuurtaim, mis pärineb Kesk- ja Põhja-Euroopast.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju.

Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Kaalika juurikas
Juurika läbilõige
Toitained[1]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Vesi 89,66 g
Kalorsus 36 kcal
Valgud 1,20 g
Lipiidid 0,20 g
Tuhk 0,81 g
Süsivesikud 8,13 g
Kiudained 2,50 g
Toiteelemendid[1]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaltsium (Ca) 47,0 mg
Raud (Fe) 0,52 mg
Magneesium (Mg) 23,0 mg
Fosfor (P) 58,0 mg
Kaalium (K) 337,0 mg
Naatrium (Na) 20,0 mg
Tsink (Zn) 0,34 mg
Vask (Cu) 0,040 mg
Mangaan (Mn) 0,17 mg
Seleen (Se) 0,7 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[1]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
C 25,0 mg
B1 0,09 mg
B2 0,04 mg
B3 0,70 mg
B4 14,1 mg
B5 0,16 mg
B6 0,10 mg
E 0,30 mg
Folaadid 21,0 μg
K 0,3 μg
Aminohapped[1]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Arginiin 0,148 g
Glutamiinhape 0,142 g
Aspartaamhape 0,087 g
Isoleutsiin 0,050 g
Valiin 0,048 g
Treoniin 0,046 g
Lüsiin 0,039 g
Leutsiin 0,038 g
Seriin 0,035 g
Alaniin 0,033 g
Fenüülalaniin 0,031 g
Histidiin 0,030 g

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 22.12.2010.