Eeterlikud õlid

Allikas: Vikipeedia

Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit: ...C8...C15...

Taimedes esinevad eeterlikud õlid teatud ühendite komplektina väga väikestes kogustes, andes taimele iseloomuliku lõhna; sellesse ainete klassi kuulub hulk taimedes esinevaid lõhnaaineid.

Termin eeterlikud õlid koondab suure hulga erinevaid ühendeid (enamasti terpenoidid, on ka aromaatseid ühendeid jm) nende looduslikust materjalist, reeglina taimedest, saamise meetodi alusel. Eeterlikud õlid eraldatakse taimmaterjalist veeaurudestillatsioonil, harvem ka ekstraktsioonil orgaaniliste solventidega.

Mitmetele eeterlike õlide klassi kuuluvatele väärtuslikele ühenditele on välja töötatud ka keemilise sünteesi meetodid, näiteks terpenoidide klassi kuuluvad alkoholid, aldehüüdid ja estrid. Mitmed neist on ka lähteaineks edasisele sünteesile.

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keemiliselt on valdav osa eeterlike õlide komponentidest terpenoidide klassi kuuluvad orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub isopreeni (C5H8) molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit ja kaksiksidet sisaldavaid lülisid; need on mono- (C10) või seskviterpenoidid (C15), mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil. Kõige sagedamini esinevad hapnikuaatomit sisaldavad rühmad: hüdroksüül-, okso- või alkoksürühmad.

Eeterlikud õlid on enamasti värvitud või kollakad õlikad veest kergemad vedelikud, millel on alati iseloomulik intensiivne lõhn. Üksikkomponentide keemistemperatuur jääb vahemikku 150–350°C. Eeterlikud õlid segunevad mittepolaarsete solventide ja rasvadega, lahustuvad etanoolis, kuid vees väga vähe.

Saamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eeterlikud õlid saab eraldada taimsest materjalis mitmel viisil:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]