Haabneeme mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Haabneeme mõis (saksa keeles Habbinem) oli eramõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal[1].

Mõisast on teateid alates 1682[2].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa aadlilipkonna ülem Fritz Wachtmeister pärast Vene vangipõlve

1626. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Tallinna apteekrile Johann Burchardile juba 1615 pandivaldusena olnud Haabneeme mõisa 300 riigitaalri äramaksmisel pärusomandiks. Johann Burchardi pärijad müüsid Haabneeme mõisa 1661. aastal maanõunikuproua Anna Wachtmeisterile. 1663. aastast oli mõisa omanik Anna Wachtmeisteri abikaasa maanõunik Johann Brackel, 1678. aastast taas lesestunud Anna Wachtmeister, pärandas testamendiga 08.10.1684 mõisa vennapojale, kindralmajor Fritz Wachtmeistrile.

Eestimaa aadlilipkonna ülem ooberst Fritz Wachtmeister (1646–1723) langes Vene vägede vangi Põhjasõjas, Läsna-Valgejõe lahingus 1704. aasta 16. juunil. Mõis redutseeriti Rootsi riigi poolt, kuid tagastati restitutsioonikomisjoni otsusega 1722. aastal, Vene riigi poolt kindralmajor Fritz Wachtmeistrile. Vabahärra Fritz Wachtmeistri surma järel, tema tütrepoeg Arend Dietrich von der Pahlen, müüs Haabneeme mõisa Johan Christoffer Haenile.

1747. aastal müüs Eestimaa kuberner (17431753) Peter August Friedrich von Holstein-Beck mõisa ooberstleitnant Fabian von Tiesenhausenile, kes 1763. aastal müüs Haabneeme ja Lubja mõisad krahv Karl Magnus von Stenbockile. Karl Magnus von Stenbocki surma (1798) järel päris tema pojapoeg krahv Johann Diedrich von Stenbock 1800. aastal Haabneeme, Viimsi, Lubja ja Vohnja mõisad. 1800 müüs Johann Diedrich von Stenbock, Haabneeme, Viimsi ja Lubja mõisad Tallinna sõjakomissarile, kindralmajor vürst Vassili Gortšakovile.

1818. aastal loovutas pandilepinguga mõisa vallanud Eestimaa tsiviilkuberner (1808–1819) Berend Johann von Uexküll, pandiloovutuslepinguga Haabneeme, Viimsi ja Lubja mõisa pandi tõelisele kammerhärrale riigikrahv Alexander von Buxhoevedenile, kes ostis mõisa omandusse 1821. aastal. Alexander von Buxhoevedeni surma järel (1837), omandas Haabneeme ja Lubja mõisa ning Aegna saarega tema poeg, krahv Theodor von Buxhoeveden (1813–1871). Krahv Theodor von Buxhoeveden, müüs 1868. aastal Lubja, Haabneeme ja Viimsi mõisad koos Aegna saarega vennale krahv Konstantin von Buxhoevedenile (1824–1874). Krahv Konstantin von Buxhoevedeni surma järel (1874), omandas Lubja, Haabneeme ja Viimsi mõisad Tallinna linnapea (1885–1894) parun Victor Carl Jacob von Maydell.

1883. aastal müüdi Haabneeme ja Viimsi mõis koos Aegna saarega Felix Schottländerile[3]. Emil Felix Schottländeri surma järel (1914) pärisid valdused tema lesk Carolina Schottländer ja tütar[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 29.01.2016)
  2. Haabneeme mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 29.01.2016)
  3. Haabneeme mõis (Jõelähtme khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  4. Viimsi mõis (Jõelähtme khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]