Kirimäe mõis

See artikkel on Lääne-Nigula kihelkonna rüütlimõisast; Kose kihelkonna karjamõisa kohta vaata artiklit Kirimäe mõis (Kose)

---

Kirimäe mõis (saksa keeles Kirrimäggi) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.

Asendikaart

Ajalugu

Mõisast on teateid alates 1569. Kirimäe on juba 1522. aastal eravaldus, mil Jürgen Brakel (kes sai selle Hinrich Maidellilt) müüs ta oma vennale Dierich Brakelile.

Rootsi võimu tulekul läks Kirimäe mõis (rootsi k. Kirrimegi) Jürgen Brakeli käest Pontus De la Gardie kätte ja tema andis Kirimäe, Kuresaare lossifoogtile Johann Wedwesile ja tema naisele Margaretha Brakelile. 1614. aastal oli Kirimäe Michel Engelhardti valduses, 1651. aastal pantis, Catherine von Oerten (sünd Weddes), Eberd (Eberhard) Örteni lesk, Kirimäe ja Konvere mõisad oma väimehele Hinrich Otto Zögele ja 1660. aastal panditi Kirimäe mõisa ja Nihka küla, kindralmajor Fabian Aderkasele (surn. 1683). Kindralmajor Fabian von Aderkase pärijatevahelise kokkuleppega sai tema poeg Otto Reinhold von Aderkas Tagavere mõisa ja surnud tütre Anna Sophia lapsed ehk Gustav Friedrich von Buxhoewedeni lapsed said Kirimäe mõisa.

1735. aastal müüs Fabian Wilhelm von Bistram Kirimäe mõisa oma sugulasele Gustav Adolf Heinrich von Gersdorffile, kus müüs 1739. aastal Kirimäe mõisa adjunkt Otto Fabian von Zögele. 1750. aastal valdas mõisa, meeskohtunik Anton Friedrich Wrangell, 1757. aastal Maria Juliana von Wrangell (sünd Grotenhjelm) 1774. aastal Joachim Friedrich von Wrangell, 1782. aastal ostis mõisa meeskohtunikuproua Louisa Elisabeth von Bistram (sünd. Budberg). 1809. aastast oli mõisa pärusmõisnik, kreisikohtunik Johann Gottlieb von Maydell (surn. 1849), kelle pärija oli tema poeg Ferdinand Moritz Rudolf von Maydell, kellele kinnitati Kirimäe ja Konuvere mõisad. Ferdinand Moritz Rudolfi (surn. 1885) pärijad 1886. aastal, olid tema lesk Ebba von Maydell (sünd. krahvinna Stenbock) ja lapsed Konrad Gottlieb Ludwig Alexis von Maydell, Emilie Cäcilie Kitty Bertha von Maydel ja Lucy Therese Eva von Maydellid, kellelt pärandavara jagamise lepinguga omandas Kirimäe ja Konvere mõisad 1886. aastal parun Konrad von Maydell.

1906. aastal ostis Kirimäe, Roosna ja Konvere mõisad, Pihkva kubermangu Opotška kodanik Nikolai Vainis, 1910. aastal oksjonil Doni Agraarpank ja 1912. aastal Vitebski kubermangu, Ljutsino maakonna talupoeg Pjotr Lebedev.

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Tänapäev

2003. aastal müüs Taebla vallavolikogu Kirimäe mõisa otsustuskorras 40 000 krooni eest Eesti endisele (1995–1999) suursaadikule Moskvas, põllumajandusministri nõunik Mart Helmele, kellele kuulus juba naabruses Suure-Lähtru mõis.

Välislingid

• Kirimäe mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Kirimäe mõis Eesti mõisaportaalis
• Kirimäe mõis (Lääne-Nigula khk), Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register