Härgla mõis

Allikas: Vikipeedia
Peahoone eestvaates
Peahoone tagantvaates
Ait
Valitsejamaja
Mõisa park

Härgla mõis (saksa k Herküll) oli rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas, tänapäeval jääb mõisakompleks Rapla maakonna Juuru valla territooriumile.

Härgla mõisa on esmakordselt mainitud 1516. aastal, kui see kuulus Maydellide aadlisuguvõsale. 17. sajandil oli mõis päris pikalt Uexküll-Güldenbandide valduses. 18. sajandil vahetas mõis korduvalt omanikke, olles nii Rehbinderite, Fersenite, Stackelbergide, Douglaste, Mohrenschildtide kui Wrangellide omanduses. Alates 1822. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis Rosenthalide (Wetter-Rosenthalide) omanduses.

1920. aastal paigutati hoonesse kool, hiljem on siin olnud ka kolhoosi kontor. Praeguseks on peahoone eravalduses.

Härgla mõisahoone on ehitatud mitmes järgus, vanimad osad pärinevad ilmselt 17. sajandist. 1747. aastast pärit ajaloolises dokumendis on mainitud kivist mõisahoonet. 18. sajandi IV veerandil ehitati keskaegse mantelkorstnaga hoone ulatuslikult ümber. Praeguse kuju sai hoone aga 19. sajandi alguses.

Härrastemaja on üldjoontes barokne 2-korruseline kõrge kelpkatusega hoone. Esifassaadis klassitsistlik kuue joonia sambaga portikus. Saal jt. anfilaadses järjestuses esindusruumid paiknevad I korrusel, II korrus on kavandatud mezzaninona. Ajastu tüüpilise härrastemaja näide klassitsistlikus mõisaansamblis.

Vabakujunduslik park on rajatud 19.sajandi alguses, fragmente leidub ka varasemast baroksest perioodist. Parki suundub maanteelt 2 pikka alleed. Algselt ühendas üks neist Härgla mõisat lähedal asuva Pirgu mõisaga, teine suundub lõuna poole. Praeguseks on alleest alles vaid katkendid.

Ettesõit peahoonele toimub küljelt. Mõisahoone ees asub poolringikujuline teega piiratud esiväljak. Puud (peamiselt pärnad) väljaku äärtel on istutatud vabade rühmadena või ridamisi. Esiväljaku keskele on rajatud ringikujuline madala hekiga ääristatud lillepeenar. Peahoone taha jääb avar pargiala koos endise viljaaiaga.

Tagaväljakut ilmestavad vaba istutusega üksikud puud ja paar suurt euroopa lehist. Peahoone lääneküljel on veidi tihedama istutusega puistu.

Endine viljaaed on lage kahelt küljelt kuusehekiga piiratud ala. Siin on märgata ka kunagi mõisapargi piiriks olnud kiviaeda. Peamise pargipuistu moodustavad pärnad ja saared. Ka mõisa juurde suunduv allee koosneb põhiliselt saarepuust. Piirkonna 19.sajandisse kuuluva mõisaansambli segastiilis pargi tüüpiline näide. Allee on 19.sajandi mõisasüdamikele tüüpiline, mõisakompleksi kuuluv maastikumärk.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]