Karinõmme mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Karinõmme mõis (saksa keeles Karrinöm) oli mõis Läänemaal ajaloolises Mihkli kihelkonnas, praeguses Lääneranna vallas Pärnumaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi aeg, Freyburg ja Bülderingid[muuda | muuda lähteteksti]

von Büldring suguvõsa vapp

Mõis rajati Karinõmme külla arvatavasti 16. sajandi lõpus või 17. sajandi alguses. 1592 pantis kuningas Johan III Christoph Seydel von Freyburgile palgavõla eest 6 adramaad Paimvere (Poinower) ja 4 adramaad Sõnniku (Sönnicke) küladest, millele kuningas Sigismund lisas juurde 9,5 adramaad Sõnniku külast, 7 adramaad Pivarootsi (Piwarotzi) ja Cardina küladest ning 1,25 adramaad Paimvere külast. 1608 doneeris kuningas Karl IX von Freyburgile lisaks ka juba olemasoleva Karinõmme mõisa, mille omakorda konfirmeeris kuningas Gustav Adolf 1614. aastal.[1]

1630 konfirmeeris kuningas Gustav Adolf mõisa koos Paimvere, Sõnniku, Pivarootsi ja Sipa küladega Christoph von Freyburgi lapselapsele Christoffer Bülderingile (ka Buelderingk, Büldring)(abielu kaudu Gertrud von Nierothiga kuulusid talle ka Taevere ja Kriimanni mõisad[2]).[1]

1637. aastal kuulus Karinõmme mõisale Paimvere (Painuör) küla 9 talupojaga, Pivarootsi (Piewarotz) küla 8 talupojaga, Sipa (Sipp) küla 3 talupojaga ja Sõnniku (Sönnigk) küla 11 talupojaga. Mõisa suurus oli kokku 10 1/8 adramaad.

1663 pärandas Christoffer Büldering nimetatud valdused edasi oma pojale, leitnant Hermann von Bülderingile. 1672 pantis Hermann von Büldering Karinõmme koos Paimvere ja Sõnniku küladega rüütelmeister Johann Heinrich von Derfeldenile, kellele kuulusid ka Velise, Veltsa ja Jädivere mõisad (siit peale kuulub Karinõmme pikka aega naabermõisa Veltsaga samasse omandisse). Sipa küla loovutas Büldering aga 1674 võla katteks Johann von Mohrenschildile.[1]

von Derfelden suguvõsa vapp

Derfeldenid, Helwigid[muuda | muuda lähteteksti]

1710. aastal päris mõisa Johann Heinrich von Derfeldeni poja Hans Heinrich von Derfeldeni tütar Gertrude Sophie (mõisa valdajateks olid tema abikaasad - Berend Wilhelm von Taube ning selle surma järel 1726 aastal ooberst Berend Erich von Schwengelm). 1757 omandas mõisa avalikul müügil Berend von Toll, tehes seda Gertrude Sophie nõdrameelse venna, Hans (nimetatud ka Johann) Heinrich von Derfeldeni, jaoks.[1]

1765 müüsid Hans Heinrich von Derfeldeni pärijad mõisa 12900 hõberubla eest major Karl Friedrich von Helwigile, kelle poeg Karl Thure von Helwig müüs 1767 mõisa oma õe Anna Charlotte mehele, kapten Wilhelm Gustav von Wrangellile. 1774 eraldati Karinõmmest Aru mõisa osa, mis sai iseseisvaks mõisaks, kuid jäi pikka aega samasse omandisse. 1787 läks mõis müügi teel tagasi Anna Charlotte vennale, Karl Thure von Helwigile, kes 1810 pärandas oma valdused, sealhulgas Karinõmme, edasi oma tütrele Anna Christina von Rosenile (abikaasa Otto Johann Stephan von Rosen).[1]

Uexküllid ja teised[muuda | muuda lähteteksti]

von Uexküll suguvõsa vapp

1839 läks mõis edasi Anna Christina von Roseni tütre, paruness Karoline Sophie Louise von Uexkülli (abikaasa Johann Karl von Uexküll) valdusse ning sealt 1846 omakorda viimase poja Bernhard Otto Jakob von Uexkülli valdusse, kellele kuulusid ka Keblaste, Aru ja Veltsa mõisad.[1]

1866. aasta vallaseadusega loodi Aru, Karinõmme, Keblaste ja Veltsa mõisapiirkondi hõlmav Veltsa vald.

1880 müüs Bernhard Otto Jakob von Uexküll osa Karinõmme mõisa maadest (mõisamaad koos Suurepea, Kalmo ja Sipelga taludega) Alexander von Kursellile, jättes teise osa oma vennale Alexander von Uexküllile. 1885 ja 1886 läksid nii Kursellile müüdud Karinõmme mõisamaad kui ka Uexküllidele alles jäänud ja Veltsaga liidetud Karinõmme talumaad edasi Bernhard Jakob Johann Ludwig von Uexküllile, kes 1888 müüs need koos Oidrema mõisaga edasi parun Roman Gotthard von Maydellile.[1]

Roman Gotthard von Maydell pärandas mõlemad mõisad 1906 oma lesele Natalie (Nelli) Magdalene Ottilie Elisabeth von Maydellile (sünd von Lueder) ja tütardele Katherinele ja Maragrethele. 1914 omandas mõisad kinkelepinguga Gotthard von Schilling ning kinkis need 1917 edasi Berend Hermann Otto von Wetter-Rosenthalile, kes oli ühtlasi ka viimane mõisa võõrandamiseelne omanik.[1]

Mõisa omanikud läbi aegade[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa Omanik Märkused
von Freyburg Christoph Seydel von Freyburg pandikiri 1592, donatsioon 1608, läänileping 1614
von Büldering Christoffer Büldering (eelmise lapselaps) kinkekiri 1630
Hermann von Büldering (eelmise poeg) pärimine 1663, pärandvara jagamise leping 1671
von Derfelden Johann Heinrich von Derfelden pandiloovutusleping 1672, pandileping 1676
Hans Heinrich von Derfelden (eelmise poeg) pärimine 1707
Gertrude Sophie von Derfelden (abielus von Taube ja von Schwangelm)(eelmise tütar) pärimine 1710
Johann (Hans) Heinrich von Derfelden (eelmise vend) ostuleping 1757
von Helwig Karl Friedrich von Helwigile ostuleping 1765
Karl Thure von Helwig (eelmise poeg) pärimine 1765
von Wrangell Wilhelm Gustav von Wrangell (eelmise õemees) ostuleping 1767
Anna Charlotta von Wrangell (sünd von Helwig)(eelmise abikaasa) pärimine 1780, pärandi jagamise leping 1783
von Helwig Karl Thure von Helwig (eelmise vend) ostuleping 1787
von Rosen Anna Christina von Rosen (sündinud Helwig)(eelmise tütar) pärimine 1810, loobumine 1839
von Uexküll Karoline Sophie Louise von Uexküll (sündinud von Rosen)(eelmise tütar) omandamine loobumise tõttu 1839, loobumine 1846
Bernhard Otto Jakob von Uexküll (eelmise poeg) omandamine loobumise tõttu 1846
von Kursell Alexander von Kursell ostuleping 1880
von Uexküll Bernhard Jakob Johann Ludwig von Uexküll ostuleping 1885
von Maydell Roman Gotthard von Maydell ostuleping 1888
Natalie (Nelli) Magdalene Ottilie Elisabeth von Maydell (eelmise abikaasa)

Natalie Sophie Katharine von Maydell (eelmise tütar)

Luise Margarethe von Maydell (eelmise tütar)

pärimine 1906
von Schilling Gotthard von Schilling kinkeleping 1914
von Wetter-Rosenthal Berend Hermann Otto von Wetter-Rosenthal kinkeleping 1917, võõrandamine 1919

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisakompleks on kaasajaks hävinenud, härrastemaja ning majandushooned varemetes.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Karinõmme mõis". Rahvusarhiivi kinnistute register. Vaadatud 21.10.2017.
  2. Hagemeister, H. von. "Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, 1–2. köide, lk 203". Vaadatud 22.10.2017.