Maidla mõis (Juuru kihelkond)
Maidla mõis (saksa keeles Maidel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asus mõis Rapla maakonna Rapla vallas.
17. sajandil läks Maidla koos Päärdu ja Kullamaa mõisaga Taubedele. 18. sajandil oli mõis pikalt Rehbinderite ja Fersenite omanduses. 1800. aastal omandasid mõisa taas Maydellid. 1919. aastal võõrandati mõis Joseph von Maydellilt.
Pärast Vabadussõda andis Eesti Valitsus mõisasüdame maad ja hooned autasuks taanlasest kolonelile Richard Gustav Borgelinile, kelle valdusse jäid mõisahoone ja keskmisest suurem asunikutalu kuni 1930. aastate alguseni. Pankroti äärel olnud kolonel müüs oma valdused tolleaegsele välisministrile Karl Selterile, kelle valduses oli mõis kuni 1940. aasta juunipöördeni. Pärast sõja lõppu 1945. aastal läksid peremeheta jäänud maad ja inventar ametiühingute kesknõukogu abimajandile, kes kasutas neid ligi kolm aastat.
Aastatel 1950–2012 asus mõisa härrastemajas Maidla lastekodu.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1452. aastast on mõisa kohta esmateateid. Siis müüs Engelbrecht Lamstorp selle Goszwyn Dönhoffile (Donhovede)[1]
1492 andis Clawes Doenhoff mõisa üle Hansz Varensbeckele (Hans Fahrensbach).
1494 ostis Arndt Tuve (Taube) selle Fahrensbachilt ja selle perekonna käes püsis mõis XVII sajandi lõpuni. Ka Taubed, kui suur ja mõjukas vasallisuguvõsa, olid tuntud linnuseehitajad.
XVIII sajandil oli mõis von Rehbinderite ja von Fersenite käes. Arvatavasti XVIII sajandi II poolel ehitati vanade hoonete baasil uus barokne mõisahoone[2]. Arvatavasti püstitati peahoone vanade linnusevaremete vundamentidele, võttes ka taas kasutusele kunagised linnusekeldrid.
1800 ostsid mõisa von Maydellid, kelle käest see ka 1919 võõrandati.
XIX sajandil oli Maidla märgitud linnusena baltisaksa ajaloouurija Andreas von Löwis of Menari koostatud linnuste nimekirjas[3].
Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa peahoone on 47 m pikkune loode-kagusuunaline paekivist hooneplokk, mille mõlemas otstes on ruudukujulised 8 m küljepikkusega nurgakvaadritega laotud flankeerivad tornid. Hoone ida-kaguküljel on keldri tasapinnal säilinud keskajale viitavaid ehitussõlmi: 2-3 m paksused müürid, arhailised võlvid, kitsad keldriaknad ja seinanišid. Häärberi esimesel korrusel on paksud müürid ida-kirdenurgas[4]. Hoone lõuna- ja lääneküljel paikneb kunagisele Keila jõele ülespaisutatud tiik, mis meenutab oma kujult laia vallikraavi ja mis pakkus nii ka täiendavat veekaitset.
Praegune seisukord[muuda | muuda lähteteksti]
Endise härrastemaja seisukord on hea. 1946–2012 tegutses mõisa peahoones lastekodu. Kunagine Keila jõgi voolab nüüd mõisatiigist 400 m edelas läbi soo kulgevas magistraalkraavis.
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk. 98-99, ISBN 978-9949-38-861-5
- ↑ http://www.mois.ee/harju/maidla_j.shtml Mõisaportaal, Maidla mõis
- ↑ Andreas von Löwis, Ueber die Entstehung der Ritterschlösser im alten Livland, Band I, Riga-Leipzig 1837, lk. 309
- ↑ Ants Hein, Maidla mõisa peahoone muinsuskaitse eritingimused ja ajalooliselt väärtuslike detailide inventeerimine, Tallinn 2005
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

- Maidla mõis Eesti mõisaportaalis
- Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Maidla mõis (Juuru khk)