Maidla mõis (Juuru kihelkond)

Maidla mõis (saksa keeles Maidel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asus mõis Rapla maakonna Rapla vallas.

Ajalugu

1452. aastast on mõisa kohta esmateateid. Siis müüs Engelbrecht Lamstorp selle Goszwyn Dönhoffile (Donhovede; Goswin Dönhoff)^[1]

1492 müüs^[2] Clawes Doenhoff mõisa üle Hansz Varensbeckele (Hans Fahrensbach). 1494 ostis Arndt Tuve (Taube) selle Fahrensbachilt ja selle perekonna käes püsis mõis 17. sajandi lõpuni. Berend von Taubelt (surn. 1592) päris mõisa poeg Ludwig Taube, kellelt päris poeg Eberhard (Ewert) Taube, kes loobus 1630. aastal oma venna maanõunik Berend Taube kasuks. 17. sajandil läks Maidla koos Päärdu ja Kullamaa mõisaga Taubedele. 18. sajandil oli mõis pikka aega Rehbinderite ja Fersenite omanduses. 1800. aastal omandasid mõisa taas Maydellid.

XVIII sajandil oli mõis von Rehbinderite ja von Fersenite käes. Arvatavasti XVIII sajandi II poolel ehitati vanade hoonete baasil uus barokne mõisahoone^[3]. Arvatavasti püstitati peahoone vanade linnusevaremete vundamentidele, võttes ka taas kasutusele kunagised linnusekeldrid.

XIX sajandil oli Maidla märgitud linnusena baltisaksa ajaloouurija Andreas von Löwis of Menari koostatud linnuste nimekirjas^[4].

1808 ostsid mõisa von Maydellid^[5], kornet Friedrich August von Maydell (1765–1828) ning järgnevalt olid mõisaomanikud Berend Otto Johann von Maydell (1793–1870), Maidla ja Juuru mõisate omanik Berend (Boris) Friedrich Gottlieb von Maydell (1841–1908), Joseph Berend Constantin Theodor von Maydell (1870–1910), 1919. aastal võõrandati mõis Joseph von Maydelli pärijatelt.

Pärast Vabadussõda andis Eesti Valitsus mõisasüdame maad ja hooned autasuks taanlasest kolonelile Richard Gustav Borgelinile, kelle valdusse jäid mõisahoone ja keskmisest suurem asunikutalu kuni 1930. aastate alguseni. Pankroti äärel olnud kolonel müüs oma valdused tolleaegsele välisministrile Karl Selterile, kelle valduses oli mõis kuni 1940. aasta juunipöördeni. Pärast sõja lõppu 1945. aastal läksid peremeheta jäänud maad ja inventar ametiühingute kesknõukogu abimajandile, kes kasutas neid ligi kolm aastat.

Aastatel 1950–2012 asus mõisa härrastemajas Maidla lastekodu.

Mõisahoone

Mõisa peahoone on 47 m pikkune loode-kagusuunaline paekivist hooneplokk, mille mõlemas otstes on ruudukujulised 8 m küljepikkusega nurgakvaadritega laotud flankeerivad tornid. Hoone ida-kaguküljel on keldri tasapinnal säilinud keskajale viitavaid ehitussõlmi: 2-3 m paksused müürid, arhailised võlvid, kitsad keldriaknad ja seinanišid. Häärberi esimesel korrusel on paksud müürid ida-kirdenurgas^[6]. Hoone lõuna- ja lääneküljel paikneb kunagisele Keila jõele ülespaisutatud tiik, mis meenutab oma kujult laia vallikraavi ja mis pakkus nii ka täiendavat veekaitset.

Praegune seisukord

Endise härrastemaja seisukord on hea. 1946–2012 tegutses mõisa peahoones lastekodu. Kunagine Keila jõgi voolab nüüd mõisatiigist 400 m edelas läbi soo kulgevas magistraalkraavis.

Pildid

Peahoone tagantvaates
Mõisa aednikumaja
Mõisa laut
Mõisa park

Viited

↑ Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk. 98-99, ISBN 978-9949-38-861-5
↑ Liivi Aarma. Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 11. Juuru, Maidla, Atla, Mahtra, Järlepa, Umbru, Kädva, Ingliste, Hõreda, Pae, Raplamaa Sõnumid, nr. 1, 4 jaanuar 201
↑ http://www.mois.ee/harju/maidla_j.shtml Mõisaportaal, Maidla mõis
↑ Andreas von Löwis, Ueber die Entstehung der Ritterschlösser im alten Livland, Band I, Riga-Leipzig 1837, lk. 309
↑ Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, Haus Maidel, seite 137-140
↑ Ants Hein, Maidla mõisa peahoone muinsuskaitse eritingimused ja ajalooliselt väärtuslike detailide inventeerimine, Tallinn 2005

Välislingid

Maidla mõis – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Maidla mõis Eesti mõisaportaalis
Maidla mõis (Juuru khk), Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register

[1] Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk. 98-99, ISBN 978-9949-38-861-5

[2] Liivi Aarma. Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 11. Juuru, Maidla, Atla, Mahtra, Järlepa, Umbru, Kädva, Ingliste, Hõreda, Pae, Raplamaa Sõnumid, nr. 1, 4 jaanuar 201

[3] ttp://www.mois.ee/harju/maidla_j.shtml Mõisaportaal, Maidla mõis

[4] Andreas von Löwis, Ueber die Entstehung der Ritterschlösser im alten Livland, Band I, Riga-Leipzig 1837, lk. 309

[5] Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, Haus Maidel, seite 137-140

[6] Ants Hein, Maidla mõisa peahoone muinsuskaitse eritingimused ja ajalooliselt väärtuslike detailide inventeerimine, Tallinn 2005

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]