Mõisamaa mõis (Simuna)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mõisamaa mõis oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas. Tänapäeval jääb kunagine mõis Väike-Maarja valda Lääne-Viru maakonnas.

Mõisamaa rüütlimõis eraldati Salla mõisast 1687. Kirikuraamatute järgi (18.–19. sajand) oli mõisa maadel veel kaks küla, Mandevere (praegune Mõisamaa küla) ja Järvemäe. Kunagist Jerveka (Järvemaa, Jääremaa) küla Tammiku parkmetsa taga mäletatakse ainult paiga nime järgi.

Mõisa­maa mõisas sündis medit­siinidoktor Peter Magnus Friedrich von Maydell (1819–1884).

Hooned[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisamaa mõisa hoonetest on säilinud vähe.

  • Peahoone palkidest ehitati 1920-ndatel mõisa vundamendi ühte otsa pooleteistkorruseline püstpalkelamu. Säilinud on peahoone mantelkorsten ja osaliselt vundament.
  • Tallid ehitati sovhoosi noorkarjalaudaks 1970-ndatel. Säilis ligikaudne asendiplaan.
  • Hekitee suunal on säilinud palk-kivi mõisaaida paekivist nurgakonstruktsioonid.
  • Maakivist magasiaida müürid said 1970-ndatel mürgilao funktsiooni.
  • Mõisa küün. 1920-ndatel lammutati õlgkatusega suuremõõtmeline palkhoone ja selle mõlemasse otsa ehitati vanadest palkidest Piibe talu loomapidamishooned.
  • Elamu. 1930-ndatel säilinud elamut kasutas alul Piibe talu pere, hiljem kasutati seda saunana. 1940-ndatel lammutati. Tänaseni on säilinud vundament.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]